1Ja neljasaja kaheksakümnendal aastal pärast Iisraeli laste Egiptusemaalt tulekut, Saalomoni neljandal valitsemisaastal Iisraeli üle, siivikuus, see on teises kuus, hakkas ta Issandale koda ehitama.
1Li templo quiticla xyîbanquil nak ac xnumeß câhib ciento chihab riqßuin câcßâl chihab reliqueb laj Israel aran Egipto. Li rey Salomón quixtiquib xyîbanquil lix templo li Kâcuaß nak yô xcâ chihab roquic chokß rey saß li po Zif, li xcab po re li chihab aßan.
2Koda, mille kuningas Saalomon Issandale ehitas, oli kuuskümmend küünart pikk, kakskümmend küünart lai ja kolmkümmend küünart kõrge.
2Lix templo li Kâcuaß li quixyîb li rey Salomón, aßan cuan cuukub xcaßcßâl metro xnajtil rok, ut belêb metro xnajtil ru, ut numenak oxlaju metro xnajtil xteram.
3Eeskoda koja pealöövi esiküljes oli kakskümmend küünart pikk, vastavalt koja laiusele, ja kümme küünart lai - koja pikkusele lisaks.
3Li naßajej li cuan saß li oquebâl, aßan belêb metro xnajtil rok, joß xnimal ru li templo. Ut li xnajtil ru, aßan numenak câhib metro.
4Ta tegi kojale võretatud aknad.
4Laj Salomón quixqßue chi yîbâc xventanil li templo. Nînk li re chi saß quixqßue ut cocß li re chirix.
5Ta ehitas koja seina külge külgehitise ümberringi, ümber koja seinte - pealöövi ja tagaruumi - ja tegi külgkambrid ümberringi.
5Ut quilajeßxyîb cocß cab chi xjun sutam li templo chiru li tzßac. Queßxyîb ajcuiß li cocß cab chiru li tzßac cuan cuiß li Lokßlaj Santil Naßajej.
6Külgehitise alumise korruse laius oli viis küünart, keskmise korruse laius kuus küünart ja kolmanda korruse laius seitse küünart, sest ta tegi koja seina välispidi ümberringi järkmeliselt, et poleks vaja kinnitust koja seintes.
6Li cocß cab li queßxyîb oxib tasal xteram. Li xbên tasaleb li cab cuan cuib metro riqßuin ôb xcaßcßâl centímetro xnînkal xsaß. Li xcab tasaleb li cab cuan cuib metro riqßuin lajêb xcâcßâl centímetro xnînkal xsaß. Ut li rox tasaleb li cab cuan oxib metro riqßuin oßlaju centímetro xnînkal xsaß. Incßaß mas nim ru li cab queßxqßue takßa re nak incßaß coxinak li tzßamba chiru li tzßac re li templo.
7Ja kui koda ehitati, siis ehitati see kivimurrus töödeldud kividest; ei kuuldud kojas vasaraid ega kirkasid, mitte ühtegi raudriista, kui seda ehitati.
7Nak queßxyîb lix templo li Dios, incßaß queßocsin martillo, chi moco queßocsin mâl, chi moco queßocsin chßîchß xban nak mâcßaß cßaßru queßxtoj chiru. Li pec li queßxyîb cuiß li templo ac tîcobresinbileb ru chi us nak queßxcßam chak.
8Külgehitise keskmise korruse uks oli koja lõunapoolses küljes; treppe mööda tõusti keskmisele korrusele ja keskmiselt kolmandale.
8Lix puertil li cocß cab re li xbên tasal nacana saß li nim re li templo. Ut li taklebâl li naxic saß li xcab ut li rox tasal li cab, aßan naxkßoti rib.
9Nõnda ehitas ta koja. Ja kui ta selle oli valmis saanud, siis ta vooderdas koja seedriplankude ja -laudadega.
9Joßcan nak queßxchoy xyîbanquil li templo. Ut queßxtzßap li xbên riqßuin li tzßalam cheß chacalteß.
10Ja ehitanud külgehitise kogu kojale, viis küünart kõrgete korrustega, kattis ta koja seedripuuga.
10Ut li cocß cab li queßxyîb chirix li templo cuib metro riqßuin ôb xcaßcßâl centímetro xteram. Ut lix tzßambahil li cocß cab yîbanbil riqßuin li cheß chacalteß ut nequeßhilan saß xbên li tzßac re li templo.
11Ja Saalomonile tuli Issanda sõna, kes ütles:
11Li Kâcuaß quiâtinac riqßuin laj Salomón ut quixye re:
12'Selle kojaga, mida sa ehitad, on lugu nõnda: kui sa käid minu määruste järgi ja täidad minu seadlusi ning pead kõiki minu käske nende järgi käies, siis ma teen tõeks oma sõna, mis ma ütlesin su isale Taavetile:
12—Nacuaj âtinac âcuiqßuin chirix li templo li xayîb. Cui lâat tatcuânk saß xyâlal chicuu ut tâbânu joß naxye lin chakßrab ut cui incßaß tâkßet li cuâtin, lâin tinqßue âcue chixjunil li quinyechißi re laj David lâ yucuaß.
13Mina asun elama Iisraeli laste keskele ega jäta maha oma Iisraeli rahvast.'
13Lâin tincuânk saß li templo aßin saß xyânkeb laj Israel lin tenamit. Ut incßaß tincanabeb xjuneseb, chan li Kâcuaß.
14Nõnda ehitas Saalomon koda ja sai selle valmis.
14Joßcan nak laj Salomón quixchoy xyîbanquil li templo.
15Ta kattis koja seinad seestpoolt seedrilaudadega; koja vooderdas ta seestpoolt puuga, põrandast kuni laetaladeni; koja põranda kattis ta aga küpressilaudadega.
15Queßxtzßap li tzßac chi saß riqßuin li tzßalam cheß chacalteß. Quiticla saß chßochß ut quicuulac toj saß li tzßamba. Ut chiru li chßochß queßxqßue li tzßalam cheß ciprés.
16Ja ta kattis kakskümmend küünart koja tagumisest osast seedrilaudadega, põrandast taladeni, ja ehitas selle tagaruumiks - kõige pühamaks paigaks.
16Queßxyîb li Lokßlaj Santil Naßajej toj chi saß li templo. Belêb metro li ru. Queßxyîb li tas riqßuin li tzßalam cheß chacalteß. Quiticla toj takßa ut quicuulac toj takecß.
17Koda, see on pealööv selle ees, oli nelikümmend küünart pikk.
17Lix nimal li naßajej li nacana chiru li Lokßlaj Santil Naßajej, aßan cuan cuakxaklaju metro xnajtil rok.
18Seedripuu selle koja sees oli nikerdatud metskõrvitsate ja puhkenud õite kujuliselt; kõik oli seedripuu, kivi ei olnudki näha.
18Chixjunil lix saß li templo tzßaptzßo riqßuin li tzßalam cheß chacalteß. Chiru li cheß yîbanbil lix sahob ru joß li ru cheß ut li utzßußuj. Tzßaptzßo chi us ut mâ jun li pec queßcana chi cutanquil.
19Koja sisemuses seadis ta korda kõige pühama paiga, et sinna asetada Issanda seaduselaegas.
19Li rey Salomón quixqßue chi yîbâc li Lokßlaj Santil Naßajej saß li templo re tixqßue cuiß lix Lokßlaj Câx li Kâcuaß.
20Kõige pühama paiga ette, mis oli kakskümmend küünart pikk, kakskümmend küünart lai ja kakskümmend küünart kõrge ja mille ta kattis puhta kullaga, tegi ta seedripuust altari.
20Li Lokßlaj Santil Naßajej queßxyîb chak toj chi saß li templo. Belêb metro xnajtil xteram, belêb metro xnajtil rok ut belêb metro xnajtil ru. Ut chi saß queßxletz li tzßakal oro ut queßxletz ajcuiß li tzßakal oro chiru li artal li yîbanbil riqßuin li cheß chacalteß.
21Ja Saalomon kattis koja seestpoolt puhta kullaga, tõmbas kuldketid kõige pühama paiga ette ja kattis selle kullaga.
21Ut queßxletz ajcuiß li tzßakal oro chi saß chixjunil li templo. Ut queßxtzßap li Lokßlaj Santil Naßajej riqßuin cadena yîbanbil riqßuin tzßakal oro.
22Ta kattis kullaga kogu koja, kogu koja tervenisti; nõndasamuti kattis ta kullaga kogu altari, mis oli kõige pühama paiga ees.
22Laj Salomón quixtakla xletzbal li tzßakal oro saß chixjunil li templo. Naticla takßa ut nacuulac toj takecß. Joßcan ajcuiß li artal li cuan chi saß li Lokßlaj Santil Naßajej. Queßxletz li tzßakal oro chiru.
23Ja ta valmistas kõige pühamasse paika kaks õlipuust keerubit, kümme küünart kõrged.
23Ut queßxyîb ajcuiß riqßuin li cheß olivo cuib li querubines chanchaneb li ángel. Câhib metro riqßuin media xnajtil xteram li junjûnk chi querubín.
24Üks keerubi tiib oli viis küünart ja teine keerubi tiib oli viis küünart - ühe tiiva otsast teise tiiva otsani oli kümme küünart.
24Juntakßêt xnînkal lix xiqßueb. Cuib metro riqßuin ôb xcaßcßâl centímetro xnînkal li junjûnk. Câhib metro riqßuin media xnimal ru chi xcaßbichal li xicß.
25Ka teine keerub oli kümneküünrane - mõlemal keerubil oli ühesugune mõõt ja ühesugune kuju.
25Joßcan ajcuiß li querubín jun chic. Câhib metro riqßuin media xnimal. Juntakßêt xnînkaleb ut juntakßêt xyîbanquileb li junjûnk chi querubín.
26Üks keerub oli kümme küünart kõrge ja nõndasamuti teine keerub.
26Câhib metro riqßuin media xnajtil xterameb li junjûnk chi querubines.
27Ta pani keerubid keset koja sisemist osa; ja keerubite tiivad laotusid nõnda, et ühe tiib puudutas ühte ja teise keerubi tiib puudutas teist seina, aga keset koda puutusid nende tiivad teineteise külge.
27Laj Salomón quixqßueheb li cuib chi querubines saß li Lokßlaj Santil Naßajej. Lix xicß li jun nocoxtau li tzßac jun pacßal. Joßcan cuißchic li jun nocoxixtau li tzßac jun pacßal chic. Ut lix xiqßueb jun pacßal chic nequeßxcßul rib saß xyi li Lokßlaj Santil Naßajej.
28Ja ta kattis keerubid kullaga.
28Ut queßxletz oro chirixeb li cuib chi querubines.
29Ja ta nikerdas kõigi koja seinte peale ümberringi keerubeid ja palme ja puhkenud õiekesi niihästi sisemises kui välimises ruumis.
29Queßxyîb ajcuiß xsahob ru li templo chiruheb li tzßac joß chi saß joß chirix. Chanchaneb li querubín ut li cheß palmera joß ajcuiß li utzßußuj.
30Ja ta kattis koja põranda kullaga niihästi sisemises kui välimises ruumis.
30Ut queßxqßue ajcuiß li oro chiru li cheß li queßxqßue chiru chßochß, joß chi saß joß chirix.
31Ja kõige pühama paiga sissekäigule tegi ta õlipuust uksed; piitjala postid olid viietahulised.
31Li puerta li queßxqßue saß li oquebâl re li Santil Naßajej, aßan yîbanbil riqßuin li cheß olivo. Ut li cheß li nachapoc re li puerta, aßan ôb xucût queßxqßue.
32Ja mõlema õlipuust uksepoole peale nikerdas ta nikerdusi - keerubeid ja palme ja puhkenud õiekesi; ta kattis need kullaga, tagudes kulla keerubite ja palmide peale.
32Li cuib chi puerta yîbanbil riqßuin li cheß olivo ut qßuebil xsahob ru chiruheb yîbanbil riqßuin querubines, palmeras ut utzßußuj. Ut queßxletz oro chiruheb lix sahob ru.
33Ja nõnda ta tegi ka pealöövi uksele õlipuust postid, mis olid neljatahulised,
33Queßxqßue ajcuiß li cheß li nachapoc re lix puertil li templo. Queßxyîb chi câ xucût riqßuin li cheß olivo.
34ja kaks küpressipuust uksepoolt: ühe uksepoole mõlemad tahvlid olid pööratavad, nõndasamuti olid ka teise uksepoole mõlemad tahvlid pööratavad.
34Queßxyîb riqßuin li cheß ciprés cuib li puertas cuib perêl ru. Li câhib perêl nequeßecßan saß xnaßajeb. Naru xtebal li cuib perêl malaj ut li câhib perêl.
35Ja ta nikerdas nende peale keerubeid ja palme ja puhkenud õiekesi ning kattis nikerdatu pealt siledaks taotud kullaga.
35Ut queßxqßue ajcuiß xsahob ruheb li puertas yîbanbil riqßuin querubines, palmeras, ut utzßußuj. Ut queßxletz oro chiruheb lix sahob ru.
36Ja ta ehitas siseõue - kolm rida tahutud kive ja rida seedripalke.
36Ut queßxyîb li nebâl li cuan chiru li templo. Queßxyîb li tzßac riqßuin li pec tîcobresinbil ru chi us. Oxib tzol li pec ut jun tzol li cheß chacalteß queßxqßue saß xbên li pec.
37Neljandal aastal siivikuus pandi Issanda kojale alus,
37Saß li po Zif queßxqßue lix cimiento lix templo li Kâcuaß nak ac yô xcâ chihab roquic chokß rey laj Salomón.Nak ac yô junlaju chihab roquic chokß rey laj Salomón, queßxchoy xyîbanquil lix templo li Kâcuaß saß li po Bul saß li xcuakxak po re li chihab aßan. Chiru cuukub chihab queßxyîb li templo. Queßxyîb chixjunil chi tzßakal re ru joß quiyeheß reheb.
38ja üheteistkümnendal aastal buulikuus, see on kaheksandas kuus, sai koda kõigis oma osades valmis, just nagu see pidi olema. Ta ehitas seda seitse aastat.
38Nak ac yô junlaju chihab roquic chokß rey laj Salomón, queßxchoy xyîbanquil lix templo li Kâcuaß saß li po Bul saß li xcuakxak po re li chihab aßan. Chiru cuukub chihab queßxyîb li templo. Queßxyîb chixjunil chi tzßakal re ru joß quiyeheß reheb.