¹Oli keegi mees, efratlane, Raamataim-Soofimist Efraimi mäestikust, Elkana nimi, Jerohami poeg, kes oli Elihu poeg, kes oli Tohu poeg, kes oli Suufi poeg.

¹Quicuan jun li cuînk aj Elcana xcßabaß saß li tenamit Ramá, li cuan saß xnaßajeb li ralal xcßajol laj Efraín, li tzûl ru. Laj Elcana, aßan li ralal laj Jeroham. Lix yucuaß laj Jeroham, aßan laj Eliú. Ut laj Eliú, aßan li ralal laj Tohu ut laj Tohu, aßan li ralal laj Zuf xcomoneb li ralal xcßajol laj Efraín.

²Temal oli kaks naist: ühe nimi oli Hanna ja teise nimi oli Peninna; Peninnal oli lapsi, aga Hanna oli lasteta.

²Laj Elcana quicuan cuib li rixakil. Li jun, xAna xcßabaß ut li jun chic xPenina xcßabaß. Lix Penina cuan xcocßal, abanan lix Ana mâcßaß xcocßal.

³See mees läks igal aastal oma linnast kummardama ja ohverdama vägede Issandale Siilos; seal olid Issanda preestriteks kaks Eeli poega, Hofni ja Piinehas.

³Laj Elcana rajlal chihab naxic Silo chi lokßonînc ut chixqßuebal lix mayej chiru li nimajcual Dios. Aran Silo cuan laj Elí laj tij rochbeneb li cuib chi ralal, laj Ofni ut laj Finees. Aßan aj tijeb ajcuiß chiru li Dios.

⁴Ohverdamispäeval andis Elkana oma naisele Peninnale ja kõigile ta poegadele ja tütardele ohvrilihatükke.

⁴Nak nacuulac xkßehil laj Elcana naxqßue lix mayej chiru li Dios. Ut naxqßue ajcuiß re lix Penina li rixakil li joß qßuial li natzßak. Ut naxqßue ajcuiß reheb li ralal xcßajol.

⁵Aga Hannale andis ta ühe nähtava osa, sest ta armastas Hannat, kuigi Issand oli sulgenud tema lapsekoja.

⁵Naxqßue ajcuiß re lix Ana, abanan sicßbil ru li naxqßue re xban nak kßaxal naxra, usta li Dios incßaß quixqßue chi qßuirisînc.

⁶Ja teine naine, Peninna, solvas teda ka väga, et ta tunneks ennast alandatuna, sellepärast et Issand oli sulgenud ta lapsekoja.

⁶Joßcan nak lix Penina li xcab rixakil naxchßißchßißi lix Ana ut naxqßue xrahil xchßôl rajlal xban nak li Dios incßaß quixqßue chi qßuirisînc.

⁷Ja nõnda sündis aastast aastasse; iga kord, kui ta läks üles Issanda kotta, solvas Peninna teda nõnda, et ta nuttis ega söönud.

⁷Rajlal chihab nak nequeßxic chi lokßonînc saß li rochoch li Dios, lix Penina rajlal naxqßue chi rahocß xchßôl lix Ana. Joßcan nak lix Ana nayâbac ut incßaß chic nacuaßac xban xrahil xchßôl.

⁸Siis küsis temalt ta mees Elkana: 'Hanna, miks sa nutad ja miks sa ei söö? Miks su süda on kurb? Kas ma pole sulle parem kui kümme poega?'

⁸Ut laj Elcana lix bêlom lix Ana quixye re: —¿Cßaßut nak nacatyâbac? Ut, ¿cßaßut nak incßaß chic nacatcuaßac? ¿Cßaßut nak junelic ra âchßôl? ¿Ma incßaß ta biß kßaxal us nak cuanquin lâin chiru lajêbak chi cocßal? chan re.

⁹Ükskord pärast söömist ja joomist Siilos, kui preester Eeli istus istmel Issanda templi uksesamba juures, tõusis Hanna üles,

⁹Nak cuan lix Ana aran Silo, cô saß rochoch li Dios nak ac xrakeß chi tzacânc. Ut laj Elí laj tij chunchu chire li oquebâl saß jun li tem.

¹⁰ja olles hinges kibestunud, palvetas ta Issanda poole ja nuttis väga.

¹⁰Lix Ana qui-oc chi tijoc chiru li Kâcuaß chi ra saß xchßôl ut cßajoß nak quiyâbac.

¹¹Ja ta andis tõotuse ning ütles: 'Vägede Issand, kui sa tõesti vaatad oma teenija viletsusele ja mõtled minule ega unusta oma teenijat, vaid annad oma teenijale meessoost järglase, siis ma annan tema Issandale kogu ta eluajaks ja habemenuga ei puuduta ta pead!'

¹¹Quitijoc chiru li Dios ut quixye: —At nimajcual Dios, chacuil taxak xtokßobâl cuu xban nak cßajoß xrahil saß inchßôl. Chinjulticokß taxak âcue ut incßaß taxak tâsachk saß âchßôl. Tâqßue taxak junak incßulaßal têlom ut lâin tinkßaxtesi ajcuiß âcue chalen nak tâyoßlâk toj chirix lix camic ut incßaß tâbesmânk li rismal xjolom, chan.

¹²Ja kui ta nõnda Issanda ees kaua palvetas, pani Eeli tähele ta suud,

¹²Najt quitijoc chiru li nimajcual Dios ut laj Elí yô chixqßuebal retal lix tzßûmal re lix Ana nak yô chi tijoc.

¹³sest Hanna kõneles südames, üksnes ta huuled liikusid ja ta häält ei olnud kuulda; aga Eeli arvas, et ta oli joobnud.

¹³Nak lix Ana yô chi tijoc, caßaj cuiß lix tzßûmal re na-ecßan ut laj Elí incßaß narabi li cßaßru yô chixyebal. Joßcan nak laj Elí quixcßoxla nak tâcalâk.

¹⁴Ja Eeli ütles temale: 'Kui kaua sa tahad olla joobnud? Lase enesest vein haihtuda!'

¹⁴Ut quixye re: —¿Jokße tâcanab calâc? Mâcuucß chic li vino, chan.

¹⁵Aga Hanna vastas ning ütles: 'Ei, mu isand, ma olen vaimult rõhutud naine; veini ega vägijooki ei ole ma joonud, vaid ma olen oma hinge Issanda ees välja valanud.

¹⁵Ut lix Ana quixye re: —Lâin incßaß yôquin chi ucßac, at Kâcuaß. Incßaß nincala. Yôquin ban xyotßbal inchßôl chiru li Kâcuaß xban nak cßajoß li raylal nincßul.

¹⁶Ära pea oma teenijat kõlvatuks naiseks, sellepärast et ma nii kaua kõnelesin oma suurtest soovidest ja meelekibedusest!'

¹⁶Mâcßoxla nak lâin jun ixk incßaß us innaßleb. Lâin yôquin chi tijoc chiru li Dios xban nak cßajoß li raylal li yôquin chixcßulbal, chan.

¹⁷Ja Eeli vastas ning ütles: 'Mine rahuga, küll Iisraeli Jumal täidab su palve, mis sa temalt palusid!'

¹⁷Ut laj Elí quixye re lix Ana: —Ayu chi cßojcßo âchßôl. Ut aß taxak li Dios li nequeßxlokßoni laj Israel chi qßuehoc âcue li cßaßru xatzßâma chiru, chan.

¹⁸Ja tema ütles: 'Leidku su teenija armu su silmis!' Siis läks naine oma teed ja sõi, ja ta nägu ei olnud enam kurb.

¹⁸Lix Ana quixchakßrabi laj Elí ut quixye re: —Kßaxal us raj nak tincßul ta li xintzßâma joß xaye, chan. Ut chirix aßan lix Ana quisukßi saß li naßajej li yô cuiß chi hilânc ut quicuaßac. Ut chalen aßan, incßaß chic quirahoß saß xchßôl.

¹⁹Ja nad tõusid hommikul vara ning kummardasid Issanda ees; siis nad läksid tagasi ja jõudsid koju Raamasse; Elkana ühtis oma naise Hannaga ja Issand pidas teda meeles.

¹⁹Joß cuulajak chic queßcuacli toj ekßela ut côeb chixlokßoninquil li Dios. Ut chirix aßan queßsukßi saß li rochocheb aran Ramá. Ut laj Elcana quicuan riqßuin lix Ana li rixakil ut quicana chi yaj aj ixk. Joßcaßin nak li Dios quixsume lix tij lix Ana.

²⁰Ja Hanna jäi lapseootele ning pärast päevade möödumist tõi ta ilmale poja ja pani temale nimeks Saamuel. 'Sest ma palusin teda Issandalt,' ütles Hanna.

²⁰Quicuulac xkßehil nak quiyoßla lix cßulaßal lix Ana. Ut aj Samuel quixqßue chokß xcßabaß xban nak li cßulaßal aßan tzßâmanbil chiru li Dios.

²¹Kui siis mees Elkana ja kogu ta pere läks Issandale ohverdama iga-aastast ohvrit ja oma tõotust,

²¹Ut laj Elcana cô cuißchic Silo chixqßuebal lix mayej chiru li Kâcuaß rochbeneb li ralal xcßajol joß naxbânu rajlal chihab. Quixbânu li cßaßru quixyechißi re li Dios.

²²Hanna ei läinud, sest ta ütles oma mehele: 'Alles siis, kui poiss on võõrutatud, viin ma tema, et ta võiks ilmuda Issanda palge ette ja jääda sinna igavesti.'

²²Abanan lix Ana incßaß cô chirixeb. Joßcan nak quixye re lix bêlom: —Lâin incßaß tinxic. Toj tinmakß xtuß lin cßulaßal, tojoßnak tinxic chixkßaxtesinquil re li Kâcuaß. Ut aran tâcanâk chi junaj cua, chan re.

²³Ja ta mees Elkana ütles temale: 'Tee, nagu su silmis hea on, jää koju, kuni sa tema oled võõrutanud; Issand ainult kinnitagu oma sõna!' Ja naine jäi koju ning imetas oma poega, kuni ta tema võõrutas.

²³Laj Elcana quixye re lix Ana: —Bânu joß nacacßoxla nak us xbânunquil. Canâkat toj tâmakß xtuß li cßulaßal. Ut aß taxak li Dios chitenkßânk âcue chixbânunquil li cßaßru xayechißi re li Dios, chan. Ut lix Ana quicana saß rochoch ut quixqßuiresi li cßulaßal toj quixmakß xtuß.

²⁴Ja ta viis tema enesega üles, kui ta tema oli võõrutanud, koos kolme härjavärsi, poole vaka jahu ja kruusi veiniga; ta viis tema Issanda kotta Siilosse, kuigi poiss oli alles nooruke.

²⁴Ut nak ac xmakß xtuß li cßulaßal, quixcßam saß rochoch li Dios aran Silo, usta toj caßchßin. Quixcßam ajcuiß oxib cuacax toj sâjeb, jun chacach li cßaj ut jun cuc vino.

²⁵Ja nad tapsid härjavärsi ning tõid poisi Eeli juurde.

²⁵Queßxcamsi li cuacax ut queßxcßam li cßulaßal chiru laj Elí.

²⁶Ja Hanna ütles: 'Oh, mu isand! Nii tõesti kui sa elad, mu isand, olen mina see naine, kes seisis siin su juures Issandat paludes.

²⁶Ut lix Ana quixye re laj Elí: —At kâcuaß, relic chi yâl nak lâin li ixk li quincßulun chi tijoc arin chiru li nimajcual Dios nak chunchûcat chire li oquebâl.

²⁷Selle poisi pärast ma palusin ja Issand andis mulle mu palve peale, mida ma temalt palusin.

²⁷Lâin quintzßâma chiru li Dios nak tixqßue junak lin cßulaßal. Ut aßan xqßue cue li cßulaßal aßin.Joßcan nak xinchal chixkßaxtesinquil chiru li nimajcual Dios li cßulaßal aßin re tâcßanjelak chiru joß najtil tâcuânk saß ruchichßochß, chan. Ut queßxlokßoni li Dios.

²⁸Seepärast annan minagi tema Issandale: kõigiks oma elupäeviks olgu ta antud Issandale!' Ja Saamuel kummardas seal Issandat.

²⁸Joßcan nak xinchal chixkßaxtesinquil chiru li nimajcual Dios li cßulaßal aßin re tâcßanjelak chiru joß najtil tâcuânk saß ruchichßochß, chan. Ut queßxlokßoni li Dios.