¹Ja Hanna palvetas ning ütles: 'Mu süda rõõmutseb Issandas, Issandas üleneb mu sarv kõrgele. Mu suu on laialt lahti mu vaenlaste vastu, sest ma olen rõõmus sinu abi pärast.

¹Lix Ana quitijoc chiru li Dios ut quixye chi joßcaßin: —At Kâcuaß, lâin nasahoß saß inchßôl âcuiqßuin xban nak lâat nacaqßue incacuilal re nak naru ninsumeheb li xicß nequeßiloc cue. Cßajoß xsahil inchßôl xban nak lâat xattenkßan cue, chan lix Ana saß lix tij.

²Ükski pole nii püha kui Issand, sest ei ole muud kui sina, ükski pole kalju nagu meie Jumal.

²Ut quixye ajcuiß: —Mâcßaß chic junak Dios santo joß li nimajcual Dios. Mâ ani naru nacoloc ke. Caßaj cuiß li Kâcuaß. Mâ ani chic junak joß aßan.

³Ärge rääkige üha nii kõrgilt ärgu tulgu ülbust teie suudest! Sest Issand on kõikteadja Jumal ja tema uurib tegusid.

³Mâ ani ta teßxnimobresi rib chi moco teßxkßetkßeti rib riqßuin li cßaßru nequeßxye xban nak li Kâcuaß, aßan naxnau chixjunil. Ut aßan naxqßue retal ut narakoc âtin saß xbên li junjûnk riqßuin li cßaßru naxbânu.

⁴Kangelaste ammud murtakse katki, aga komistajad vöötavad endid jõuga.

⁴Aßan quixsach ru li tzimaj li nacßanjelac chiruheb li cauheb rib chi pletic ut aß chic li mâcßaßeb xmetzßêu, aßaneb chic li cauheb rib.

⁵Küllastunud kauplevad endid leiva eest, aga näljastel lõpeb nälg. Sigimatu sünnitab seitse last, aga lasterikas närbub.

⁵Li cuanqueb nabal cßaßru eb re nak xeßcuan, anakcuan mâcßaß chic cßaßru reheb. Yôqueb chi trabajic chi cau re nak tâcuânk caßchßinak xtzacaêmkeb. Ut eb li mâcßaß cuan reheb re teßtzacânk nak xeßcuan, anakcuan cuan chic cßaßruheb re. Ut li ixk li incßaß naqßuiresin, xeßcuan cuukub xcocßal. Abanan li ixk li xcuan nabal xcocßal, anakcuan incßaß chic naqßuiresin.

⁶Issand surmab ja teeb elavaks, viib alla hauda ja toob jälle üles.

⁶Li nimajcual Dios, aßan li yâl re saß xbên chixjunil. Li ani naraj naxqßue xyußam ut li ani naraj narisi xyußam. Cui ani naraj tixcuaclesiheb cuißchic chi yoßyo, ut cui aßan naraj tixcanabeb chi camenak.

⁷Issand teeb vaeseks ja teeb rikkaks, tema alandab, aga ülendab ka.

⁷Cui li Dios naraj nak nebaßak junak, li jun aßan nebaß. Ut cui li Dios naraj nak biomak, biomak ajcuiß. Ut li ani naraj, narisi xcuanquil. Ut li ani naraj xqßuebal xcuanquil, naxqßue xcuanquil.

⁸Tema tõstab tähtsusetu põrmust, tema ülendab viletsa tuhaasemelt, pannes neid istuma õilsate juurde ja lastes neid pärida aujärgi. Sest Issanda päralt on maa toed ja nende peale on ta seadnud maailma.

⁸Aßan narisiheb li nebaß saß nebaßil ut aßan ajcuiß na-isin reheb saß nebaßil li nequeßxtzßâma xcua chire cablal. Naxqßueheb chi cuânc saß xyânkeb li cuanqueb xcuanquil ut naxqßueheb saß jun li naßajej kßaxal lokß. Naxbânu chi joßcan xban nak aßan yâl re saß xbên li nacûtun re li ruchichßochß, ut aßan ajcuiß li quiqßuehoc re li ruchichßochß saß xnaßaj.

⁹Tema hoiab oma vagade jalgu, aga õelad peavad pimeduses vaikima, sest ükski ei saa võimust omast jõust.

⁹Aßan narileb li tîqueb xchßôl, aban eb li incßaß useb xnaßleb naxcanabeb chi câmc saß xkßojyînal ru li mâc xban nak mâ ani cau rib yal xjunes rib.

¹⁰Issanda vastu riidlejad kohkuvad, taevast müristab Kõigekõrgem. Issand mõistab kohut maailma äärtele, annab rammu oma kuningale ja ülendab oma võitu sarve.'

¹⁰Li Kâcuaß tixsacheb ru li xicß nequeßiloc re. Aßan târakok âtin saß xbêneb li cuanqueb saß ruchichßochß. Chanchan nak na-ecßan chak li câk toj saß choxa. Aßan tixqßue xcuanquil li rey li quixsicß ru ut tixqßue ajcuiß xlokßal lix cuanquil, chan lix Ana.

¹¹Siis Elkana läks koju Raamasse, aga poiss teenis Issandat preester Eeli juhatusel.

¹¹Chirix aßan, laj Elcana quisukßi saß rochoch aran Ramá. Abanan laj Samuel, li chßina al, quicana ut yô chi cßanjelac chiru li Dios. Ut laj Elí, laj tij, yô chi cßamoc be chiru.

¹²Aga Eeli pojad olid kõlvatud, nad ei tahtnud tunnustada Issandat

¹²Eb li ralal laj Elí incßaß useb xnaßleb ut incßaß queßxqßue xlokßal li Kâcuaß Dios.

¹³ega seda, mis preestril oli õigus rahvalt saada. Iga kord, kui keegi ohvrit ohverdas, tuli preestri sulane liha keetmise ajal, kolmeharuline kahvel käes,

¹³Ac chßolchßo chanru teßxbânu eb laj tij nak li tenamit nequeßmayejac. Nak yô chixchikbal li tib, lix môs laj tij tixcßam jun li chßîchß oxib rußuj.

¹⁴ja pistis selle katlasse või keedupotti või patta või anumasse - kõik, mis kahvel üles tõi, võttis preester enesele; nõnda talitasid nad kõigi Iisraeli lastega, kes tulid sinna Siilosse.

¹⁴Lix môs naxchßic li chßîchß saß li ucßal, malaj li secß, li yô cuiß chi chakßac li tib. Nak quirisi li chßîchß, li joß qßuial li narisi chak chi rußuj li chßîchß, aßan re laj tij. Joßcan nequeßxbânu riqßuineb chixjunileb laj Israel li queßchal chi mayejac aran Silo.

¹⁵Nõndasamuti tuli enne rasva põletamist preestri sulane ja ütles mehele, kes ohverdas: 'Anna liha preestrile küpsetamiseks! Sest tema ei taha sinult keedetud liha, vaid tahab toorest.'

¹⁵Ut nak toj mâjiß nacßatman lix xêbul li tib li tâmayejâk, lix môs laj tij nachal ut naxye reheb li cristian: —Qßue caßchßinak xtib laj tij re tixpom, xban nak aßan incßaß naxcßul li tib nak ac chikbil. Caßaj cuiß li tib toj rax naxcßul, chan.

¹⁶Kui mees temale ütles: 'Põletatagu enne rasv, nagu peab põletama, ja võta siis enesele, nagu su hing himustab!', siis ta vastas: 'Anna aga nüüd! Ja kui mitte, siis ma võtan vägisi!'

¹⁶Abanan cuan nak li cristian queßchakßoc ut queßxye: —Incßaß. Kabânuhak ban saß xyâlal. Kacßatak cuan xbên cua lix xêb, tojoßnak têcßam li joß qßuial têraj.— Ut cui xsume chi joßcan, quijoskßoß lix môs laj tij ut quixye: —Qßue cue anakcuan. Cui incßaß nacaqßue cue anakcuan, lâin tinchap chi puêrs, chan.

¹⁷Seepärast oli noorte meeste patt Issanda ees väga suur, sest inimesed hakkasid Issanda roaohvrit halvustama.

¹⁷Kßaxal cuißchic nimla mâc chiru li Kâcuaß li queßxbânu li ralal laj Elí nak queßxmux ru li mayej li queßxmayeja li tenamit chiru li Kâcuaß.

¹⁸Aga Saamuel teenis Issanda ees, kuigi oli nooruke, riietatud linasesse õlarüüsse.

¹⁸Laj Samuel, li sâj al, yô chi cßanjelac chiru li Dios, ut quixqßue chirix li efod yîbanbil riqßuin lino joß nequeßrocsi laj tij.

¹⁹Ja ta ema valmistas temale väikese ülekuue ning viis selle temale igal aastal, kui ta läks oma mehega iga-aastast ohvrit ohverdama.

¹⁹Rajlal chihab naxic lix naß saß rochoch li Dios rochben lix bêlom chixqßuebal lix mayej chiru li Kâcuaß. Naxyîb jun rakß laj Samuel, naxcßam ut naxqßue re.

²⁰Ja Eeli õnnistas Elkanat ja tema naist ning ütles: 'Issand andku sulle sellest naisest järeltulijaid palutu asemele, kelle ta oli palunud Issandale!' Siis nad läksid taas oma kodupaika.

²⁰Ut laj Elí naxtzßâma chiru li Dios nak târosobtesi laj Elcana ut lix Ana ut quixye reheb: —Aß taxak li Kâcuaß tixqßue nabal chic âcualal âcßajol riqßuin li ixk aßin chokß rêkaj li xakßaxtesi re li nimajcual Dios, chan reheb. Ut chirix aßan, queßsukßi saß li rochocheb.

²¹Ja Issand kandis hoolt Hanna eest, nii et ta jäi lapseootele ja tõi ilmale veel kolm poega ja kaks tütart. Aga poiss Saamuel kasvas üles Issanda juures.

²¹Li Dios quirosobtesi lix Ana. Queßcuan oxib chic lix yum ut cuib lix coß. Ut laj Samuel yô chi qßuîc ut yô chi cßanjelac chiru li Dios.

²²Eeli oli aga väga vana ja pidi kuulma kõike, mida ta pojad tegid kogu Iisraelile ja kuidas nad magasid naistega, kes olid teenistuses kogudusetelgi juures.

²²Ac tîx chic chi us laj Elí ut yô chirabinquil resil li incßaß us nequeßxbânu eb li ralal riqßuineb chixjunileb laj Israel. Quirabi ajcuiß resil nak nequeßcuar riqßuineb li ixk li nequeßtrabajic chire li oquebâl re li tabernáculo li nequeßxlokßoni cuiß li Kâcuaß.

²³Ta ütles neile: 'Miks te teete niisuguseid asju, neid halbu asju, millest ma kogu sellelt rahvalt kuulen?

²³Laj Elí quixye reheb li ralal: —¿Cßaßut nak nequebânu li incßaß us aßin? Chixjunileb li tenamit yôqueb chixyebal cue nak incßaß us yôquex.

²⁴Ei, mitte nõnda, mu pojad! Ei ole head need kuuldused, mida ma kuulen Issanda rahvast levitavat.

²⁴Ex cualal, canabomak xbânunquil li mâusilal. Yibru li yôqueb chixyebal chêrix lix tenamit li Dios.

²⁵Kui inimene teeb pattu inimese vastu, siis on Jumal temale vahemeheks; aga kui inimene teeb pattu Jumala vastu, kes võiks siis olla temale vahemeheks?' Aga nemad ei kuulanud oma isa häält, sest Issand soovis neid surmata.

²⁵Cui junak cuînk namâcob chiru li ras rîtzßin, narakeß âtin saß xbên xban laj rakol âtin. Abanan, li ani namâcob chiru li Kâcuaß, ¿ma cuan ta biß junak tâoquênk chirix? chan. Abanan incßaß queßabin chiru lix yucuaßeb xban nak ac cuan saß xchßôl li Dios nak tento nak teßcâmk.

²⁶Aga poiss Saamuel edenes kasvus ja meeldivuses niihästi Issanda kui inimeste juures.

²⁶Nak yô chi cßulmânc aßin, laj Samuel yô chi qßuîc. Quiraheß xban li Dios ut quiraheß ajcuiß xbaneb li tenamit.

²⁷Ja Eeli juurde tuli üks jumalamees ning ütles temale: 'Nõnda ütleb Issand: Eks ma ole ennast su isa soole selgesti ilmutanud, kui nad alles olid Egiptuses vaarao koja võimuses?

²⁷Jun lix profeta li Dios quicuulac riqßuin laj Elí ut quixye re: —Joßcaßin xye li Kâcuaß: “Lâin quincßutbesi cuib chiru laj Aarón, lâ xeßtônil yucuaß, nak aßan joß eb ajcuiß lix comon cuanqueb chak chokß rahobtesinbil môs aran Egipto.

²⁸Mina valisin tema kõigist Iisraeli suguharudest enesele preestriks, et ta ohverdaks mu altaril, põletaks suitsutusrohtu, kannaks mu palge ees õlarüüd; ja ma andsin su isa soole kõik Iisraeli laste tuleohvrid.

²⁸Saß xyânkeb chixjunileb li xtêpaleb li ralal xcßajol laj Israel lâin xinsicß ru laj Aarón joß eb ajcuiß li ralal xcßajol, re nak teßcßanjelak chicuu chokß aj tij. Teßmayejak chicuu chiru li artal. Teßxcßat li incienso ut teßrocsi li efod nak teßtijok chicuu. Ut xinye ajcuiß reheb lê xeßtônil yucuaß nak tento teßxcßul caßchßinak eb li mayej li nequeßxqßue eb laj Israel.

²⁹Mispärast te halvustate mu tapa- ja roaohvreid, mis ma oma elamus olen seadnud? Sa austad oma poegi rohkem kui mind, et te endid nuumate parimaga kõigist mu Iisraeli rahva roaohvreist!

²⁹¿Cßaßut nak nacamux ru li mayej li xinye reheb li tenamit nak teßxmayeja chicuu chiru li tabernáculo? ¿Cßaßut nak kßaxal nacaqßue xlokßaleb lâ cualal chicuu lâin? ¿Cßaßut nak yôqueb chi nînkânc riqßuin lix châbilal li tib li nequeßxmayeja chicuu lin tenamit Israel? chan li Kâcuaß.”

³⁰Sellepärast ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina olen tõesti öelnud: Sinu sugu ja su isa sugu peavad igavesti elama minu ees! Aga nüüd ütleb Issand: Jäägu see minust kaugele! Sest kes austab mind, seda austan mina, ja kes mind põlgab, saab põlatavaks.

³⁰Joßcan nak li Kâcuaß li nequeßxlokßoni laj Israel quixye chi joßcaßin, “Quinye nak eb li ralal xcßajol lâ yucuaß teßcßanjelak chicuu chokß aj tij chi junelic kße cutan. Abanan anakcuan incßaß chic târûk texcßanjelak chicuu xban nak lâin ninqßue xlokßal li nalokßonin cue ut nintzßektâna li ani natzßektânan cue.

³¹Vaata, päevad tulevad ja ma raiun ära sinu käsivarre ja su isa soo käsivarre, nõnda et ükski su soos ei ela vanaks.

³¹Chacuabi li tinye âcue. Tâcuulak xkßehil nak lâin tincuisi lâ cuanquil ut lix cuanquileb lâ xeßtônil yucuaß. Chixjunileb lâ cualal teßcâmk nak toj mâjiß nequeßtîx.

³²Ja sa saad näha mu elamut kitsikuses, kõige selle eest, mis ta Iisraelile head pidi tegema. Ja ükski su soos ei ela iial vanaks.

³²Raylal tâchâlk saß âbên. Ut târahokß âchßôl nak tâcuil nak yôquin chirosobtesinquileb laj Israel, ut chixjunileb li cuînk saß xyânkeb lâ cualal âcßajol teßcâmk nak toj mâjiß nequeßtîx.

³³Aga ma ei hävita sul mitte kõiki oma altari juurest, et mitte kustutada su silmi ja rammestada su hinge, kuid enamik sinu soost peab surema meheeas!

³³Jun reheb lâ cuechßalal, li incßaß tincamsi, tixqßue nabal xrahil âchßôl. Incßaß chic sa tat-ilok xban li yâbac tâbânu. Ut chixjunileb lâ cualal âcßajol teßcâmk nak toj sâjeb.

³⁴Ja sulle olgu tähiseks see, mis juhtub su mõlema pojaga, Hofni ja Piinehasiga: mõlemad surevad samal päeval!

³⁴Aßan aßin li retalil li tinqßue âcue re nak tânau nak tzßakal yâl li yôquin chixyebal âcue. Saß ajcuiß li cutan nak tâcâmk lâ cualal aj Ofni, tâcâmk ajcuiß lâ cualal aj Finees.

³⁵Aga ma lasen enesele tõusta ühe ustava preestri, kes teeb mu südame ja hinge järgi; ja mina ehitan temale kindla koja, et ta saaks alaliselt elada mu võitu ees.

³⁵Lâin tinsicß ru jun chic li tâcßanjelak chicuu chokß aj tij. Aßan tixbânu lix cßanjel chi châbil joß nacuaj lâin. Lâin tinqßue ralal xcßajol re nak junelic teßcßanjelak chokß aj tij ut re ajcuiß nak teßcßanjelak chiru li rey li tinsicß ru lâin.Ut eb lâ cuechßalal li incßaß teßcâmk teßxic riqßuin laj tij li tinsicß ru ut teßxtzßâma xtzacaêmkeb ut xtumineb re. Ut teßxtzßâma chiru nak tixcanabeb chi cßanjelac saß xyânkeb laj tij re nak teßtzacânk,” chan li Kâcuaß.—

³⁶Ja igaüks, kes su soost järele jääb, tuleb teda kummardama hõbetüki ja leivakakukese pärast ning ütleb: 'Võta mind ometi mõnesse preestriteenistusse, et saaksin süüa palukese leiba!''

³⁶Ut eb lâ cuechßalal li incßaß teßcâmk teßxic riqßuin laj tij li tinsicß ru ut teßxtzßâma xtzacaêmkeb ut xtumineb re. Ut teßxtzßâma chiru nak tixcanabeb chi cßanjelac saß xyânkeb laj tij re nak teßtzacânk,” chan li Kâcuaß.—