¹Aga ühe kuu pärast läks ammonlane Naahas ja lõi leeri üles Jaabesi alla Gileadis; ja kõik Jaabesi mehed ütlesid Naahasile: 'Tee meiega leping, siis me teenime sind!'

¹Laj Nahas, lix reyeb laj Amón, quixcauresiheb lix soldado ut queßcôeb Jabes re Galaad re teßpletik riqßuineb. Eb li cuînk li cuanqueb Jabes re Galaad queßxye re: —Bânu jun li contrato kiqßuin ut lâo takacanab kib rubel âcuanquil, chanqueb.

²Kuid ammonlane Naahas vastas neile: 'Ma teen teiega lepingu nõnda, et ma pistan igaühel teist välja parema silma ja teotan sellega kogu Iisraeli!'

²Ut laj Nahas quixye reheb: —Lâin tinbânu jun li contrato êriqßuin. Abanan tento nak chêjûnkalex tinêcanab chirisinquil li xnakß êru li cuan saß lê nim, re nak tincßut êxutân lâex aj Israel, chan.

³Siis ütlesid Jaabesi vanemad temale: 'Jäta meid rahule seitsmeks päevaks, et saaksime läkitada käskjalad Iisraeli kõigisse paigusse; kui ei ole kedagi, kes meid aitaks, siis tuleme välja sinu juurde!'

³Eb li nequeßtaklan aran Jabes queßxye re: —Oybenihomak cuukubak cutan re nak takataklaheb li katakl riqßuineb chixjunileb laj Israel. Cui mâ ani nachal chi coloc ke, lâo takakßaxtesi kib rubel êcuanquil, chanqueb.

⁴Nii tulid käskjalad Sauli Gibeasse ja rääkisid neid sõnu rahva kuuldes; siis tõstis kogu rahvas häält ja nuttis.

⁴Eb li takl queßcuulac aran Gabaa saß lix tenamit laj Saúl ut queßxye reheb li cßaßru teßxbânu eb laj Amón. Nak queßrabi li resil aßan, queßrahoß xchßôleb ut queßoc chi yâbac chixjunileb li tenamit.

⁵Ja vaata, Saul tuli härgade taga väljalt. Ja Saul küsis: 'Mis rahval viga on, et nad nutavad?' Ja temale anti edasi Jaabesi meeste sõnad.

⁵Laj Saúl yô chak chi sukßîc saß cßalebâl rochben lix bôyx. Quixye: —¿Cßaßru xeßxcßul li tenamit nak yôqueb chi yâbac? chan. Ut queßxye re li cßaßru queßxye li takl li queßchal chak Jabes.

⁶Kui Saul neid sõnu kuulis, siis tuli Jumala Vaim võimsasti ta peale ja ta viha süttis väga põlema.

⁶Laj Saúl quirecßa nak lix musikß li Dios quichal saß xbên ut cßajoß nak quijoskßoß nak quirabi li queßxye li takl.

⁷Ja ta võttis härjapaari, raius need tükkideks ning läkitas käskjalgadega Iisraeli kõigisse paigusse, öeldes: 'Kes ei tule välja Sauli ja Saamueli järel, selle härgadega tehakse nõndasamuti!' Siis langes Issanda hirm rahva peale ja nad läksid välja nagu üks mees.

⁷Quixchap cuib li bôyx ut quixsetiheb. Quixtakla li tib saß chixjunileb li tenamit Israel. Quixtakla xyebal reheb: —Joßcaßin takabânu reheb lix bôyxeb li incßaß teßoquênk chixtenkßanquil chi pletic laj Saúl ut laj Samuel, chan. Cßajoß nak queßxucuac eb laj Israel. Chi junajeb xchßôleb queßxchßutub ribeb re teßxic chi pletic.

⁸Ja ta luges nad üle Besekis: Iisraeli lapsi oli kolmsada tuhat ja Juuda mehi kolmkümmend tuhat.

⁸Laj Saúl quixchßutubeb li cuînk aran Bezec ut queßajlâc. Cuanqueb oxib ciento mil chi cuînk aj Israel ut cuanqueb ajcuiß lajêb xcaßcßâl mil chi cuînk aj Judá.

⁹Ja nad ütlesid käskjalgadele, kes olid tulnud: 'Öelge Gileadi Jaabesi meestele nõnda: Homme, kui päike on palavaim, saate te abi.' Ja käskjalad tulid ning kuulutasid seda Jaabesi meestele ja need rõõmustasid.

⁹Quixye reheb li takl li queßchal chak Jabes re Galaad: —Saß cuaßleb texkacol, chan. Ut eb li takl queßcôeb cuißchic ut queßxye reheb li cuanqueb Jabes li cßaßru quixye laj Saúl. Cßajoß nak queßsahoß saß xchßôleb.

¹⁰Ja Jaabesi mehed ütlesid: 'Homme tuleme teie juurde, talitage siis meiega, nagu iganes teie silmis hea on!'

¹⁰Queßxye reheb laj Amón: —Cuulaj takakßaxtesi kib saß êrukß ut têbânu li cßaßru nequeraj kiqßuin, chanqueb.

¹¹Järgmisel päeval jaotas Saul rahva kolme ossa ja need tulid hommikuvahi ajal keset leeri ning lõid ammonlasi maha, kuni päev läks palavaks; aga järelejäänud pillutati laiali ega jäänud neist kahte ühtekokku.

¹¹Cuulajak chic nak toj ekßela, laj Saúl quixjachi lix soldado saß oxib jachal. Nak quisakêu, queßcôeb saß junpât saß li naßajej li cuanqueb cuiß lix muhebâleb laj Amón ut queßoc chi pletic riqßuineb. Nak quicuaßleboß ac xeßxcamsiheb laj Amón ut li incßaß queßcamsîc queßxjeqßui ribeb ut queßêlelic chi xjunjûnkaleb. Mâ jun reheb quicana chi cuan rochben.

¹²Siis rahvas ütles Saamuelile: 'Kes see oli, kes ütles: Kas Saul hakkab meie üle valitsema? Andke need mehed, et saaksime nad surmata!'

¹²Eb laj Israel queßxye re laj Samuel: —¿Aniheb li cuînk li queßxye nak laj Saúl incßaß tâtaklânk saß kabên? Kßaxtesiheb saß kukß re takacamsiheb, chanqueb.

¹³Aga Saul ütles: 'Sel päeval ei surmata kedagi, sest täna on Issand Iisraelis abi andnud!'

¹³Ut laj Saúl quixye reheb: —Mâ jun reheb laj Israel tâcamsîk anakcuan xban nak saß li cutan aßin li Kâcuaß coxcol lâo aj Israel, chan.

¹⁴Ja Saamuel ütles rahvale: 'Tulge, läki Gilgalisse ja uuendagem seal kuningriik!'

¹⁴Chirix chic aßan, laj Samuel quixye reheb li tenamit: —Quimkex. Yoßkeb Gilgal re nak takaxakab chi junaj cua laj Saúl chokß rey, chan.Chixjunileb li tenamit queßcôeb Gilgal ut queßxxakab laj Saúl chokß rey chiru li Kâcuaß. Ut aran queßmayejac ut queßxqßue xmayejeb re xcßambaleb rib saß usilal riqßuin li Kâcuaß. Quisahoß saß xchßôl laj Saúl ut queßsahoß ajcuiß saß xchßôleb chixjunileb li tenamit.

¹⁵Ja kogu rahvas läks Gilgalisse; Gilgalis tõstsid nad Sauli kuningaks Issanda ees ja seal ohverdasid nad tänuohvreid Issanda ees. Ja Saul ja kõik Iisraeli mehed olid seal väga rõõmsad.

¹⁵Chixjunileb li tenamit queßcôeb Gilgal ut queßxxakab laj Saúl chokß rey chiru li Kâcuaß. Ut aran queßmayejac ut queßxqßue xmayejeb re xcßambaleb rib saß usilal riqßuin li Kâcuaß. Quisahoß saß xchßôl laj Saúl ut queßsahoß ajcuiß saß xchßôleb chixjunileb li tenamit.