¹Siis Saamuel võttis õlikruusi ja valas temale pähe, suudles teda ning ütles: 'Eks ole nõnda, et Issand on võidnud sind vürstiks oma pärisosale?

¹Ut laj Samuel quixchap jun li chßina botella li aceite. Quixhoy saß xjolom laj Saúl. Quirutzß ru ut quixye re: —Li Kâcuaß xsicß âcuu re tattaklânk saß xbên li tenamit Israel.

²Kui sa täna mu juurest ära lähed, siis sa leiad kaks meest Raaheli haua juures Benjamini maa-alal Selsahis, ja need ütlevad sulle: Emaeeslid, keda sa käisid otsimas, on leitud; vaata, su isa on emaeeslite asja jätnud ja on mures teie pärast, öeldes: Mida peaksin tegema oma poja heaks?

²Anakcuan nak tat-êlk cuiqßuin tâcßuleb cuib li cuînk cuan cuiß li muklebâl re lix Raquel aran Selsa, saß lix naßajeb li ralal xcßajol laj Benjamín. Eb li cuînk aßan teßxye âcue, “Eb li bûr li yôcat chixsicßbal ac xeßtauheß. Incßaß chic yô chi cßoxlac lâ yucuaß chirixeb. Ra ban xchßôl châcuix lâat. Ut yô chixyebal, ¿Cßaßru tinbânu? Incßaß nacßulun li cualal,” chan.

³Ja kui sa sealt edasi lähed ja jõuad Taabori tamme juurde, siis tulevad seal sulle vastu kolm meest, kes lähevad Jumala juurde üles Peetelisse: üks kannab kolme sikutalle, üks kannab kolme leivakakku ja üks kannab veinikruusi.

³Lâat tat-êlk saß li naßajej aßan ut tatxic toj tatcuulak cuan cuiß li nimla cheß ji aran Tabor. Aran tâcßuleb oxib li cuînk li yôqueb chi xic Bet-el chixlokßoninquil li Dios. Li jun yôk chixcßambal oxib li cocß chibât. Li xcab yôk chixcßambal oxib li caxlan cua. Ut li rox yôk chixcßambal jun botella li vino.

⁴Nemad küsivad sinult, kuidas su käsi käib, ja annavad sulle kaks leiba; võta need nende käest vastu!

⁴Teßxqßue xsahil âchßôl ut teßxqßue âcue cuib li caxlan cua. Chacßulak li caxlan cua chiruheb.

⁵Ja selle järel tuled sa Jumala Gibeasse, kus asub vilistite linnavägi; ja kui sa jõuad sinna linna, siis sa kohtad ohvrikünkalt alla tulevat prohvetite salka, naablid, trummid, viled ja kandled ees, ja nad ise räägivad prohvetlikult.

⁵Laj Samuel quixye ajcuiß re laj Saúl: —Chirix chic aßan lâat tatxic toj Gabaa bar nequeßxlokßoni cuiß li Dios saß li naßajej li cuan cuiß lix muhebâleb laj filisteo. Nak tat-oc saß li tenamit aßan, tâcßuleb jun chßûtal li profeta li yôkeb chi cubec saß li tzûl. Yôkeb chixchßeßbal lix salterio, lix pandero, lix xôlb joß eb ajcuiß lix arpa re xlokßoninquil li Dios.

⁶Siis tuleb Issanda Vaim võimsasti su peale, sa hakkad koos nendega prohvetlikult rääkima ja muutud ise teiseks meheks.

⁶Ut lâat tâcuecßa lix cuanquil lix musikß li Dios nak tâchâlk saß âbên. Tat-oc chi lokßonînc rochbeneb. Ut chalen saß li cutan aßan jalanak chic lâ naßleb.

⁷Kui need märgid täide lähevad, siis tee, mis sul tuleb teha, sest Jumal on sinuga!

⁷Nak tâcßul li cßaßak re ru aßin, lâat tâbânu li cßaßru nacacuecßa nak us xbânunquil xban nak li Kâcuaß cuânk âcuiqßuin.

⁸Mine siis minu ees alla Gilgalisse, ja vaata, ma tulen su juurde põletusohvreid ohverdama ja tänuohvreid tapma; oota seitse päeva, kuni ma tulen su juurde ja teen sulle teatavaks, mida sa pead tegema!'

⁸Lâat xbên cua tatxic chicuu aran Gilgal. Aran tinâcuoybeni cuukub cutan toj tincuulak. Ut tinmayeja li cßatbil xul ut tinmayejak ajcuiß re xcßambal kib saß usilal chiru li Dios. Toj aran tinye âcue cßaßru tâbânu, chan laj Samuel.

⁹Kui Saul pööras selja, et minna Saamueli juurest ära, sündiski, et Jumal muutis tema südame teiseks, ja kõik need märgid läksid täide selsamal päeval.

⁹Nak laj Saúl quixsukßisi rib re nak tâêlk riqßuin laj Samuel, li Dios quixjalanobresi lix naßleb. Ut quilajcßulman chixjunil li cßaßru quixye laj Samuel saß li cutan aßan.

¹⁰Ja kui nad jõudsid Gibeasse, vaata, siis tuli temale vastu salkkond prohveteid. Ja Jumala Vaim tuli võimsasti tema peale ja ta hakkas nende keskel prohvetlikult rääkima.

¹⁰Mokon nak laj Saúl quicuulac Gabaa rochben lix môs, queßxcßul li jun chßûtal li profetas yôqueb chi cubec saß li tzûl. Yôqueb chixlokßoninquil li Kâcuaß. Ut laj Saúl quirecßa lix cuanquil li Dios nak quichal saß xbên ut qui-oc chi yehoc râtin profeta rochbeneb.

¹¹Ja kui kõik, kes teda varem tundsid, nägid, ja vaata, ta rääkis prohvetlikult koos prohvetitega, siis ütles rahvas üksteisele: 'Mis Kiisi pojaga on juhtunud? Kas Saulgi on prohvetite seas?'

¹¹Eb li queßnaßoc ru laj Saúl nak toj mâjiß naxcßul xcuanquil li Dios, queßril nak yô chixlokßoninquil li Kâcuaß rochbeneb li profeta. Queßxye chi ribileb rib: —¿Cßaßru xcßul laj Saúl li ralal laj Cis? Joß li profeta chic, chanqueb.

¹²Ja keegi sealolijaist vastas ning ütles: 'Ja kes on nende isa?' Seepärast on saanud kõnekäänuks: 'Kas Saulgi on prohvetite seas?'

¹²Ut cuanqueb ajcuiß li queßxye: —¿Ma mâcuaß ta biß aßan li ralal laj Cis? chanqueb. Ut riqßuin aßan queßxtiquib xyebal li âtin: “¿Ma profeta ajcuiß laj Saúl?”

¹³Ja kui ta oli lõpetanud prohvetliku rääkimise, siis tuli ta ohvrikünkale.

¹³Nak laj Saúl quirakeß chi lokßonînc saß xyânkeb li profetas, cô saß rochoch.

¹⁴Ja Sauli isa vend küsis temalt ja ta teenrilt: 'Kus te käisite?' Ta vastas: 'Emaeesleid otsimas. Aga kui me nägime, et neid ei olnud, siis läksime Saamueli juurde.'

¹⁴Jun li rican laj Saúl quixye re laj Saúl ut re lix môs: —¿Bar xexcuulac chak?— Ut laj Saúl quixye re: —Xocuulac chak chixsicßbaleb lix bûr lin yucuaß. Abanan incßaß xkatauheb. Xcôo riqßuin laj Samuel, chan.

¹⁵Siis ütles Sauli isa vend: 'Jutusta ometi mulle, mida Saamuel teile rääkis!'

¹⁵Li rican quixye re: —Bânu usilal. Ye cue cßaßru xye âcue laj Samuel, chan.

¹⁶Ja Saul vastas oma isa vennale: 'Ta teatas meile lihtsalt, et emaeeslid on leitud.' Aga kuningriigi asjast, millest Saamuel oli rääkinud, ei jutustanud ta temale midagi.

¹⁶Laj Saúl quixye re: —Laj Samuel xye ke nak ac xeßtauheß lix bûr lin yucuaß, chan. Abanan incßaß quixye re li rican nak laj Samuel quixye nak aßan tâoc chokß xreyeb laj Israel.

¹⁷Siis Saamuel hüüdis rahva kokku Issanda juurde Mispasse.

¹⁷Mokon chic laj Samuel quixtakla xchßutubanquileb li tenamit chiru li Kâcuaß aran Mizpa.

¹⁸Ta ütles Iisraeli lastele: 'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina tõin Iisraeli Egiptusest ära ja päästsin teid egiptlaste käest ja kõigi kuningriikide käest, kes teid rõhusid.

¹⁸Ut quixye reheb: —Joßcaßin xye li Kâcuaß lê Dios lâex aj Israel. “Lâin quin-isin chak êre aran Egipto. Quexincol saß rukßeb laj Egipto ut quexincol ajcuiß saß rukßeb chixjunileb li tenamit li queßrahobtesin chak êre.”

¹⁹Aga te olete nüüd ära põlanud oma Jumala, kes teid on päästnud kõigist teie õnnetustest ja ahastustest, ja olete temale öelnud: Pane meile kuningas! Astuge siis nüüd Issanda ette oma suguharude ja tuhandete kaupa!'

¹⁹Abanan lâex xetzßektâna li Kâcuaß lê Dios, li quicoloc êre chiruheb li raylal ut li chßaßajquilal li cuanquex cuiß. Anakcuan lâex nequeye: Lâo takaj junak karey, chanquex. Joßcan nak anakcuan us têchßutub êrib chiru li Kâcuaß chi têp, aß yal chanru xqßuial li junjûnk chßûtal, chan laj Samuel.

²⁰Ja Saamuel laskis kõik Iisraeli suguharud ette astuda, ja liisk langes Benjamini suguharule.

²⁰Laj Samuel quixbokeb chixjunileb lix têpaleb laj Israel. Ut li Kâcuaß quixsicß ru li xtêpaleb li ralal xcßajol laj Benjamín.

²¹Siis laskis ta Benjamini suguharu suguvõsade kaupa ette astuda, ja liisk langes Matri suguvõsale; seejärel langes liisk Saulile, Kiisi pojale. Aga kui teda otsiti, siis teda ei leitud.

²¹Ut queßbokeß li junjûnk chßûtal li ralal xcßajol laj Benjamín. Ut li jun chßûtal li ralal xcßajol laj Matri queßsiqßueß ru. Ut saß xyânkeb aßan quisiqßueß ru laj Saúl, li ralal laj Cis. Queßxsicß saß xyânkeb, abanan mâ ani aran.

²²Siis nad küsisid veel kord Issandalt: 'Kas mees veel siia tuleb?' Ja Issand vastas: 'Vaata, ta on ennast peitnud varustuse sekka!'

²²Nak incßaß queßxtau, queßxye re li Kâcuaß: —¿Ma cuan saß kayânk li cuînk li xasicß ru? chanqueb. Ut li Dios quixye reheb: —Laj Saúl cuan saß êyânk. Xmuk rib saß xyânk li îk, chan.

²³Siis nad jooksid ja tõid ta sealt ära; ja kui ta seisis rahva keskel, siis oli ta peajagu pikem kui kõik muu rahvas.

²³Queßcôeb saß junpât ut coxeßxcßam chak laj Saúl. Queßxxakab chiruheb li tenamit, ut queßxqßue retal nak laj Saúl, aßan li kßaxal najt rok chiruheb chixjunileb.

²⁴Ja Saamuel ütles kogu rahvale: 'Kas näete, kelle Issand on valinud? Sest tema sarnast ei ole kogu rahva seas.' Siis kogu rahvas hõiskas ja hüüdis: 'Elagu kuningas!'

²⁴Laj Samuel quixye reheb li tenamit: —Aßan aßin li quixsicß ru li Kâcuaß. Mâ ani naru xjuntakßêtanquil riqßuin li cuînk aßin, chan. Ut eb li tenamit queßxjap re chi saheb saß xchßôl ut queßxye: —Najt taxak chicuânk li karey, chanqueb.

²⁵Ja Saamuel kõneles rahvale kuningriigi õigusest, kirjutas selle raamatusse ja pani Issanda ette. Siis laskis Saamuel kogu rahva ära minna, igaühe oma koju.

²⁵Ut laj Samuel quixye reheb li tenamit chanru nak tâtaklânk li rey saß xbêneb ut quixtzßîba li chakßrab aßan saß jun li hu. Li hu aßan queßxcßûla saß li rochoch li Dios.

²⁶Ja Saulgi läks koju Gibeasse ja koos temaga läks sõjavägi, need, kelle südant Jumal oli puudutanud.

²⁶Tojoßnak laj Samuel quixtaklaheb li tenamit saß li rochocheb. Ut laj Saúl cô ajcuiß saß li rochoch aran Gabaa. Ut queßcôeb chirix li cuînk li cauheb rib chi pletic, eb li cuînk li queßecßasîc xchßôleb xban li Dios.Abanan cuanqueb li incßaß useb xnaßleb. Queßxye: —¿Ma aßan li cuînk li tâcolok ke? chanqueb. Ut xicß queßril laj Saúl ut incßaß queßxqßue xmâtan. Abanan laj Saúl incßaß quixqßue saß xchßôl li cßaßru queßxbânu.

²⁷Aga kõlvatud mehed ütlesid: 'Mis abi on meil temast?' Ja nad ei pannud Sauli millekski ega toonud temale andi. Aga tema oli otsekui kurt.

²⁷Abanan cuanqueb li incßaß useb xnaßleb. Queßxye: —¿Ma aßan li cuînk li tâcolok ke? chanqueb. Ut xicß queßril laj Saúl ut incßaß queßxqßue xmâtan. Abanan laj Saúl incßaß quixqßue saß xchßôl li cßaßru queßxbânu.