¹Benjaminist oli jõukas mees Kiis, kes oli Abieli poeg, kes oli Serori poeg, kes oli Bekorati poeg, kes oli benjaminlase Afiahi poeg.

¹Saß xyânkeb li ralal xcßajol laj Benjamín quicuan jun li cuînk aj Cis xcßabaß. Aßan jun li cuînk naßno ru. Aßan li ralal laj Abiel. Ut laj Abiel, aßan li ralal laj Zeror. Ut laj Zeror, aßan li ralal laj Becorat. Ut laj Becorat, aßan li ralal laj Afía.

²Ja temal oli poeg Saul, kes oli noor ja ilus. Ei olnud Iisraeli lastest ükski temast ilusam, ta oli peajagu pikem kui kõik muu rahvas.

²Laj Cis cuan jun li ralal aj Saúl xcßabaß. Toj sâj ut cßajoß xchakßal ru. Aßan li kßaxal chßinaßus ut li kßaxal najt rok saß xyânkeb laj Israel.

³Kord olid Kiisi, Sauli isa emaeeslid kadunud ja Kiis ütles oma pojale Saulile: 'Võta nüüd üks teenritest enesega kaasa ja võta kätte, mine otsi emaeeslid üles!'

³Saß jun li cutan queßsach lix bûr laj Cis. Quixye re laj Saúl: —Cauresi âcuib ut tatxic chixsicßbaleb lin bûr. Tâcßam jun li môs châcuix nak tatxic, chan.

⁴Nad käisid siis läbi Efraimi mäestiku ja käisid läbi Saalisa maa, aga nad ei leidnud; ja nad käisid läbi Saalimi maa, kuid eesleid ei olnud; siis nad käisid läbi Benjamini maa, aga nad ei leidnud.

⁴Cô laj Saúl ut quixsiqßui saß chixjunil lix naßajeb li ralal xcßajol laj Efraín, li tzûl ru. Ut quixsiqßui ajcuiß saß li naßajej Salisa. Abanan incßaß quixtauheb lix bûr lix yucuaß. Quixsiqßui ajcuiß saß li naßajej Saalim ut saß lix naßajeb li ralal xcßajol laj Benjamín. Chi moco aran quixtauheb.

⁵Kui nad jõudsid Suufi maale, ütles Saul oma teenrile, kes oli koos temaga: 'Tule, lähme tagasi, viimaks mu isa ei hooligi enam emaeeslitest, vaid on mures meie pärast!'

⁵Nak queßcuulac saß lix naßaj laj Zuf, laj Saúl quixye re lix môs: —Sukßîko saß kochoch. Mâre incßaß chic naxcßoxlaheb lix bûr lin yucuaß. Mâre chikix chic lâo yô xcßaßux, chan.

⁶Aga see vastas temale: 'Vaata nüüd, selles linnas on üks jumalamees, ja ta on auväärt mees: kõik, mis ta räägib, läheb tõesti täide. Lähme nüüd sinna, vahest ta juhatab meile tee, mida peame käima!'

⁶Li môs quixye re: —Saß li tenamit aßin cuan jun li profeta naßno ru xban nak chixjunil li cßaßru naxye nacßulman. Toxic chirilbal. Mâre aßan tixye ke bar takatau eb li bûr, chan.

⁷Siis ütles Saul oma teenrile: 'Vaata, me läheme küll, aga mida me mehele viime? Sest leib on meie kottidest lõppenud ja andi ei ole meil jumalamehele viia. Mis meil veel on?'

⁷Laj Saúl quixye re: —Us. Yoßo riqßuin. Aban, ¿cßaßru takasi re li profeta? Mâcßaß chic cuan ke. Mâcßaß chic kacua saß li kabôls, chan.

⁸Ja teener vastas taas Saulile ning ütles: 'Vaata, minu käes leidub veel veerand hõbeseeklist; ma annan selle jumalamehele, et ta meile teed juhataks!'

⁸Li môs quixye: —Cuan jun inchßina tumin plata. Takasi aßan re li profeta re nak tixcßut chiku li be takacßam, chan.

⁹Muiste ütles Iisraelis igaüks nõnda, kui ta läks Jumalat küsitlema: 'Tulge, lähme nägija juurde!' Sest keda nüüd hüütakse prohvetiks, hüüti muiste nägijaks.

⁹(Saß eb li cutan aßan cui queßraj xnaubal cßaßru naraj li Dios, queßxye, “Yoßo riqßuin laj kße”, chanqueb, xban nak junxil “aj kße” nequeßxye reheb. Anakcuan profeta chic nequeßxye reheb.)

¹⁰Ja Saul ütles oma teenrile: 'Su kõne on hea, tule, lähme!' Ja nad läksid linna, kus oli jumalamees.

¹⁰Ut laj Saúl quixye re: —Us li xaye. Yoßo.— Ut queßcôeb saß li tenamit riqßuin lix profeta li Dios.

¹¹Kui nad läksid nõlva mööda üles linna, siis nad kohtasid tüdrukuid, kes tulid välja, et vett viia, ja nad küsisid neilt: 'Kas nägija on siin?'

¹¹Nak yôqueb chi taksînc saß li tzûl, queßxcßul li tukß ix li yôqueb chi xic chixcßambal xhaßeb. Queßxpatzß reheb: —¿Ma arin cuan laj kße? chanqueb.

¹²Ja nemad kostsid neile ning ütlesid: 'On, vaata, otse sinu ees! Rutta nüüd, sest ta tuli just praegu linna, sest täna on rahval tapaohver ohvrikünkal!

¹²Eb li tukß ix queßxye re: —Arin cuan. Caßchßin chic mâ nequexcuulac. Sêbahomak êrib chi xic re nak têtau. Xcßulun anakcuan xban nak tento nak tâmayejak chiru li Kâcuaß saß xbên li artal li cuan saß li tzûl.

¹³Kui te jõuate linna, siis leiate tema, enne kui ta läheb üles ohvrikünkale sööma; sest rahvas ei söö enne, kui ta tuleb, sest tema peab tapaohvrit õnnistama; pärast seda söövad kutsutud. Aga nüüd minge üles, sest just praegu te leiate tema!'

¹³Nak tex-oc saß li tenamit, texxic riqßuin saß junpât nak toj mâjiß naxic chi mayejac saß li tzûl saß xcßabaßeb li tenamit. Eb li bokbileb incßaß teßcuaßak cui toj mâjiß nacuulac aßan. Tento nak li profeta târosobtesi li mayej xbên cua, tojoßnak teßcuaßak li tenamit. Ayukex anakcuan ut têtau li profeta, chanqueb.

¹⁴Ja nad läksid üles linna; kui nad jõudsid keset linna, vaata, siis tuli Saamuel neile vastu, teel üles ohvrikünkale.

¹⁴Eb aßan yôqueb chi xic toj retal queßcuulac saß li tenamit. Nak yôqueb chi oc saß li oquebâl, queßril laj Samuel yô chak chi châlc cuanqueb cuiß. Yô chi xic saß xbên li tzûl re tâmayejak.

¹⁵Aga Issand oli päev enne Sauli tulekut Saamueli kõrvale ilmutanud, öeldes:

¹⁵Jun cutan chic mâ nacuulac laj Saúl, nak li Dios quiâtinac riqßuin ut quixye re:

¹⁶'Homme sel ajal läkitan ma sinu juurde mehe Benjamini maalt. Võia ta vürstiks mu rahvale, Iisraelile, tema peab mu rahva päästma vilistite käest, sest ma olen vaadanud oma rahva peale, sest ta hädakisa on jõudnud minuni!'

¹⁶—Saß ajcuiß li ôr aßin cuulaj tintakla âcuiqßuin jun li cuînk. Li cuînk aßan xcomoneb li ralal xcßajol laj Benjamín. Lâat tâqßue li aceite saß xjolom xban nak aßan li xinsicß ru re tâtaklânk saß xbêneb laj Israel lin tenamit. Aßan tâcolok reheb chiruheb laj filisteo. Lâin nacuil xtokßobâl ruheb lin tenamit nak nequeßxyâba incßabaß, chan.

¹⁷Ja kui Saamuel nägi Sauli, siis Issand andis temale mõista: 'Vaata, see ongi mees, kellest ma sulle rääkisin: tema peab valitsema mu rahva üle!'

¹⁷Nak laj Samuel quiril ru laj Saúl, li Kâcuaß quixye re: —Aßan aßin li cuînk li xinye âcue. Aßan tâtaklânk saß xbêneb lin tenamit, chan.

¹⁸Ja Saul ligines Saamuelile värava suus ning ütles: 'Juhata mulle, kus on see nägija koda!'

¹⁸Nak cuanqueb saß li oquebâl re li tenamit, laj Saúl quinachßoc riqßuin laj Samuel ut quixye re: —Bânu usilal, ye cue bar cuan li rochoch laj kße, chan.

¹⁹Aga Saamuel kostis Saulile ning ütles: 'Mina olen see nägija. Mine mu ees üles ohvrikünkale ja sööge täna koos minuga; hommikul ma saadan sind, ja ma seletan sulle kõik, mis sul südame peal on!

¹⁹Laj Samuel quixye re: —Lâin li profeta li nacasicß. Yoßo saß xbên li tzûl. Lâat tatxic xbên cua chicuu xban nak anakcuan tatcuaßak cuochben. Cuulaj tinye âcue li cßaßru tâcuaj xnaubal ut naru ajcuiß tatxic cuulaj.

²⁰Ja mis puutub emaeeslitesse, kes sul nüüd kolmandat päeva on olnud kadunud, siis nende pärast ära muretse, sest need on leitud. Ja kellele kuulubki kõik, mis Iisraelis on väärtuslikku, kui mitte sinule ja kogu su isakojale?'

²⁰Matcßoxlac chic chirixeb li bûr li ac cuan oxib cutan xsachiqueb. Ac xeßtauheß chic. ¿Ma mâcuaß ta biß lâat joß eb ajcuiß li ralal xcßajol lâ yucuaß li yôqueb chirajbal ru chixjunileb laj Israel? chan.

²¹Aga Saul kostis ning ütles: 'Eks ma ole benjaminlane, Iisraeli vähimast suguharust, ja mu suguvõsa on kõige vähem tähtis kõigist Benjamini suguharu suguvõsadest! Miks sa räägid minuga nõnda?'

²¹Laj Saúl quixye re: —Lâin xcomoneb li ralal xcßajol laj Benjamín, li incßaß qßuiheb saß xyânkeb laj Israel. Ut lâo li ralal xcßajol li kayucuaß, mâcßaß kacuanquil saß xyânkeb chixjunileb li ralal xcßajol laj Benjamín. ¿Cßaßut nak nacaye cue chixjunil aßin? chan.

²²Kuid Saamuel võttis Sauli ja tema teenri ning viis nad söögituppa ja andis neile ülema paiga kutsutute hulgas - ja neid oli ligi kolmkümmend meest.

²²Tojoßnak laj Samuel quixcßam laj Saúl rochben lix môs saß li nimla naßajej li oqueb cuiß re chi cuaßac. Quixqßueheb xnaßajeb saß xjolom li mêx li chunchûqueb cuiß li lajêb xcaßcßâl chi ulaß.

²³Ja Saamuel ütles keetjale: 'Anna siia see tükk, mis ma sulle andsin ja mille kohta ma sulle ütlesin: Pane see kõrvale!'

²³Laj Samuel quixye re laj cßubanel: —Cßam chak li tib li xinqßue âcue re tâxoc xjunes, chan.

²⁴Siis keetja tõstis reieluu ning mis seal küljes oli ja pani Sauli ette. Ja Saamuel ütles: 'Vaata, ülejääk on pandud su ette, söö, sest see on hoitud sulle selleks ajaks, kui ma ütlesin: Ma olen rahvast kutsunud.' Ja Saul sõi sel päeval koos Saamueliga.

²⁴Ut laj cßubanel quixcßam chak li raß li carner ut quixqßue saß mêx chiru laj Saúl. Laj Samuel quixye re: —Cueß lix tibel âcua xocbil chokß âcue. Cuaßin. Li xtibel âcua aßin xocbil chokß âcue re tâtzaca saß li cutan aßin nak xinbokeb li ulaß chi cuaßac, chan. Ut laj Saúl quicuaßac rochben laj Samuel saß li cutan aßan.

²⁵Siis nad läksid ohvrikünkalt alla linna ja ta kõneles Sauliga katusel.

²⁵Chirix aßan, queßcube chak saß li tzûl ut queßcôeb saß xbên li rochoch. Aran quiâtinac laj Samuel riqßuin.

²⁶Ja nad tõusid vara üles. Kui hakkas koitma, hüüdis Saamuel Saulile katusel ja ütles: 'Tõuse üles, ma saadan sind!' Ja Saul tõusis ning nad mõlemad läksid välja, tema ja Saamuel.

²⁶Cuulajak chic nak ac sakêuc re, laj Samuel quixbok laj Saúl ut quixye re: —Cauresi âcuib chi xic xban nak anakcuan tatinchakßrabi, chan. Laj Saúl quicuacli ut queßcôeb xcaßbichaleb.Nak queßcuulac chire li tenamit, laj Samuel quixye re laj Saúl: —Ye re lâ môs nak xicak chi ubej. Abanan lâat tatcanâk arin xban nak lâin tinye âcue li cßaßru quixye li Dios, chan laj Samuel.

²⁷Kui nad tulid alla linna serva, ütles Saamuel Saulile: 'Ütle teenrile, et ta läheks meie ees!' Ja poiss läks. 'Aga sina jää nüüd paigale ja mina kuulutan sulle Jumala sõna!'

²⁷Nak queßcuulac chire li tenamit, laj Samuel quixye re laj Saúl: —Ye re lâ môs nak xicak chi ubej. Abanan lâat tatcanâk arin xban nak lâin tinye âcue li cßaßru quixye li Dios, chan laj Samuel.