¹Kui Saamuel jäi vanaks, siis pani ta oma pojad Iisraelile kohtumõistjaiks.

¹Nak ac xtîx laj Samuel, quixxakabeb li ralal chi rakoc âtin saß xbêneb li tenamit Israel.

²Tema esmasündinud poja nimi oli Joel ja tema teise poja nimi oli Abija; nad olid kohtumõistjaiks Beer-Sebas.

²Lix cßabaß li xbên ralal, aßan aj Joel. Ut lix cßabaß li îtzßinbej, aßan aj Abías. Eb aßan nequeßrakoc âtin saß li tenamit Beerseba.

³Aga ta pojad ei käinud tema teedel, vaid ajasid kasu taga ja võtsid meelehead ning väänasid õigust.

³Abanan eb li alalbej incßaß queßrakoc âtin saß xyâlal joß quixbânu li yucuaßbej. Yôqueb chixrahinquil ru li tumin. Nequeßtuminâc ru. Ut incßaß nequeßrakoc âtin saß tîquilal.

⁴Siis kogunesid kõik Iisraeli vanemad ja tulid Saamueli juurde Raamasse

⁴Joßcan nak eb li nequeßcßamoc be saß xyânkeb laj Israel queßxchßutub ribeb ut queßcôeb Ramá chi âtinac riqßuin laj Samuel.

⁵ning ütlesid temale: 'Vaata, sa oled jäänud vanaks ja su pojad ei käi su teedel. Pane nüüd meile kohut mõistma kuningas, nagu on kõigil rahvail!'

⁵Ut queßxye re: —Lâat ac tîxat chic ut eb lâ cualal incßaß nequeßxbânu li us joß nacabânu lâat. Joßcan nak nakatzßâma châcuu nak tâxakab junak karey re nak aßan chic tâtaklânk saß kabên joß na-uxman saß eb li xnînkal ru tenamit, chanqueb.

⁶Aga see kõne oli Saamueli silmis paha, kui nad ütlesid: 'Anna meile kuningas, kes meile kohut mõistaks!' Ja Saamuel palus Issandat.

⁶Ut laj Samuel incßaß quicuulac chiru nak queßxtzßâma xreyeb. Joßcan nak quitijoc chiru li Kâcuaß.

⁷Ja Issand ütles Saamuelile: 'Kuule rahva häält kõiges, mida nad sulle ütlevad, sest nad ei põlga sind, vaid nad põlgavad mind kui oma kuningat!

⁷Ut li Kâcuaß quixye re laj Samuel: —Bânu li yôqueb chixtzßâmanquil âcue li tenamit. Mâcuaß lâat yôqueb châtzßektânanquil. Lâin ban yôqueb chintzßektânanquil xban nak eb aßan incßaß nequeßraj nak lâin tintaklânk saß xbêneb.

⁸Nõnda nagu on kõik need teod, mis nad on teinud alates päevast, kui ma tõin nad ära Egiptusest, kuni tänapäevani, jättes mind maha ja teenides teisi jumalaid, nõnda nad teevad ka sinule.

⁸Chalen nak queßcuisi chak Egipto, yôqueb chintzßektânanquil toj chalen anakcuan nak yôqueb chixlokßoninquil li jalanil dios. Joßcan ajcuiß yôqueb âcue lâat anakcuan.

⁹Aga nüüd kuule nende häält! Hoiata neid ainult tõsiselt ja kuuluta neile selle kuninga õigust, kes hakkab nende üle valitsema!'

⁹Joßcan ut bânu li yôqueb chixtzßâmanquil châcuu. Abanan tâye reheb chi tzßakal lix yâlal chanru li cuânc rubel xcuanquil junak rey, chan li Kâcuaß.

¹⁰Ja Saamuel kõneles kõik Issanda sõnad rahvale, kes nõudis temalt kuningat.

¹⁰Ut laj Samuel quixye reheb li tenamit li yôqueb chixpatzßbal xreyeb chixjunil li cßaßru quixye li Kâcuaß.

¹¹Ta ütles: 'Niisugune on selle kuninga õigus, kes hakkab teie üle valitsema: ta võtab teie pojad ning paneb nad oma sõjavankrite peale ja ratsahobuste selga või laseb neid joosta oma sõjavankri ees;

¹¹Laj Samuel quixye reheb: —Aßan aßin li tixbânu li rey. Tixchapeb lê ralal re teßoc chokß soldado. Cuanqueb li tixqßue chi bêc saß eb li carruaje. Cuanqueb li teßxic chirix cacuây ut cuanqueb ajcuiß li teßxic chi rokeb chiru lix carruaje li rey.

¹²ta paneb neist enesele tuhandepealikuid ja viiekümnepealikuid; ta paneb neid kündma tema kündi ja lõikama tema lõikust ning valmistama temale sõjariistu ja vankrivarustust;

¹²Cuanqueb li tixxakab chi taklânc saß xbêneb jun mil chi soldado. Cuanqueb ajcuiß li tixqßue chi taklânc saß xbêneb lajêb roxcßâl. Ut cuanqueb li tixqßue chixtrabajinquil lix chßochß ut chixkßolbal li ru li racuîmk. Cuanqueb li tixqßue chixyîbanquil li chßîchß re pletic. Ut cuanqueb ajcuiß li tixqßue chixyîbanquil lix carruaje re pletic.

¹³ta võtab teie tütred salvisegajaiks, keetjaiks ja küpsetajaiks;

¹³Ut tixqßueheb ajcuiß lê rabin chi cßanjelac chiru. Cuanqueb li tixqßueheb chixyîbanquil lix sununquil ban. Cuanqueb ajcuiß li tixqßueheb chixyîbanquil lix tzacaêmk. Ut cuanqueb ajcuiß li tixqßueheb chixyîbanquil lix caxlan cua.

¹⁴ta võtab teie parimad põllud, viinamäed ja õlipuud ning annab oma sulastele;

¹⁴Tixmakß chêru li châbil chßochß ut li uvas li kßaxal châbil, joß eb ajcuiß li châbil cheß olivo. Ut tixqßue reheb li nequeßcßanjelac chiru.

¹⁵ta võtab kümnist teie viljapõldudelt ja viinamägedelt ning annab oma hoovkondlastele ja sulastele;

¹⁵Tixye êre nak tento têqßue xlajêtkil lê racuîmk trigo ut uvas re tixqßue reheb li nequeßtenkßan re ut reheb li nequeßtaklan saß xbêneb li tenamit.

¹⁶ta võtab teie sulased ja teenijad ja parimad noored mehed, nõndasamuti teie eeslid, ja paneb oma tööle;

¹⁶Tixmakß ajcuiß chêru lê môs, joß cuînk joß ixk. Tixmakß ajcuiß chêru lê châbil bôyx ut lê bûr ut tixqßueheb chi cßanjelac saß lix cßanjel.

¹⁷ta võtab kümnist teie lammastest ja kitsedest ning te peate olema temale sulasteks.

¹⁷Tixye êre nak tento têqßue li junjûnk saß xlajêtkil lê quetômk. Ut tento nak lâex texcßanjelak chiru.

¹⁸Ja kui te siis kisendate oma kuninga pärast, kelle te enestele olete valinud, siis Issand ei vasta teile.'

¹⁸Tâcuulak xkßehil nak lâex incßaß chic têcuy li raylal li tixbânu êre li rey li têxakab. Têyâba raj chic xcßabaß li Kâcuaß saß eb li cutan aßan. Abanan, li Dios incßaß chic târabi lê tij.

¹⁹Aga rahvas tõrkus kuulmast Saamueli häält ja nad ütlesid: 'Ei! Meil peab olema kuningas,

¹⁹Abanan eb li tenamit incßaß queßraj rabinquil li cßaßru quixye laj Samuel. Queßxye: —Incßaß tâcßulmânk chi joßcan. Lâo takaj junak karey re tâtaklânk saß kabên.

²⁰et meiegi oleksime nagu kõik muud rahvad, et meie kuningas meile kohut mõistaks, meie ees välja läheks ja meie võitlusi võitleks!'

²⁰Lâo takaj junak karey re nak aßan chic tâtaklânk saß kabên joß na-uxman saß eb li xnînkal ru tenamit. Aßan tâcßamok be chiku nak toxic chi pletic riqßuineb li xicß nequeßiloc ke, chanqueb.

²¹Kui Saamuel kuulis rahva kõiki sõnu, kordas ta neid Issanda kõrva ees.

²¹Laj Samuel quirabi li cßaßru queßxye ut quixnumsi chixjunil chiru li Kâcuaß.Ut li Kâcuaß quixye re: —Bânu li cßaßru nequeßraj. Tâxakab junak lix reyeb, chan. Ut laj Samuel quixtaklaheb li cuînk saß lix tenamiteb.

²²Aga Issand ütles Saamuelile: 'Kuule nende häält ja pane neile kuningas!' Siis Saamuel ütles Iisraeli meestele: 'Minge igaüks oma linna!'

²²Ut li Kâcuaß quixye re: —Bânu li cßaßru nequeßraj. Tâxakab junak lix reyeb, chan. Ut laj Samuel quixtaklaheb li cuînk saß lix tenamiteb.