¹Saul oli olnud aasta oma kuningriigi üle ja valitses teist aastat Iisraeli üle,

¹Ac cuan xchihab laj Saúl nak quixtiquib taklânc saß xbêneb laj Israel. Nak ac cuan cuib chihab roquic chokß rey aran Israel,

²kui ta valis enesele Iisraelist kolm tuhat meest; neist oli kaks tuhat Sauliga Mikmasis ja Peeteli mäestikus ja tuhat Joonataniga Benjamini Gibeas; aga ülejäänud rahva oli ta ära saatnud, igaühe oma telki.

²quixsiqßueb ru oxib mil li soldado saß xyânkeb laj Israel. Cuib mil queßcana rochben laj Saúl aran Micmas, ut saß eb li tzûl Bet-el. Ut eb li jun mil chic queßcana rochben laj Jonatán aran Gabaa saß lix naßajeb li ralal xcßajol laj Benjamín. Ut eb li jun chßol chic queßtaklâc saß xmuhebâleb.

³Joonatan lõi Gebas olevat vilistite linnaväge ja vilistid said sellest kuulda. Siis laskis Saul kogu maal sarve puhuda ja öelda: 'Heebrealased kuulgu seda!'

³Laj Jonatán quixcamsiheb jun chßûtal chi xsoldado laj filisteo aran Gabaa. Ut eb laj filisteo queßrabi resil. Tojoßnak laj Saúl quixtakla xyâbasinquil li trompeta saß chixjunil li tenamit re nak chixjunileb teßxnau cßaßru quicßulman.

⁴Ja kogu Iisrael kuulis räägitavat, et Saul oli löönud vilistite linnaväge, samuti ka seda, et Iisrael oli vilistitele muutunud vastikuks; ja rahvas kutsuti Gilgalisse Saulile järgnema.

⁴Joßcan nak chixjunileb laj Israel queßrabi resil nak laj Saúl ac xeßxcamsi li jun chßûtal chi soldado li yôqueb chi cßacßalênc aran Gabaa. Queßxnau nak xicß nequeßileß xbaneb laj filisteo. Ut chixjunileb queßcôeb Gilgal re teßxchßutub ribeb riqßuin laj Saúl.

⁵Ja vilistid kogunesid sõdima Iisraeli vastu: kolmkümmend tuhat sõjavankrit, kuus tuhat ratsanikku ja muud rahvast nõnda palju nagu liiva mere ääres. Nad tulid üles ja asusid leeri Mikmasis, Beet-Aavenist ida poole.

⁵Ut eb laj filisteo queßxchßutub ribeb chi pletic riqßuineb laj Israel. Cuanqueb lajêb xcaßcßâl mil chi carruaje re pletic, cuanqueb cuakib mil li soldado li nequeßxic chirix cacuây, ut cuanqueb ajcuiß nabaleb li soldado li nequeßxic chi rokeb joß xqßuial li samaib li cuan chire li palau. Queßcôeb ut queßxyîb lix muhebâleb aran Micmas li nacana saß xjayal li tenamit Bet-avén, li na-el cuiß chak li sakße.

⁶Iisraeli mehed nägid, et neil tuli kitsas kätte, et rahvas oli kimbatuses ja puges koobastesse, kibuvitsapõõsastesse, kaljulõhedesse, keldritesse ja kaevudesse.

⁶Eb laj Israel queßril nak cuanqueb saß chßaßajquilal ut incßaß chic queßxtau cßaßru teßxbânu re xcolbaleb rib. Queßxmuk ribeb saß eb li ochoch pec, saß eb li jul, saß eb li sakônac, ut saß xyânkeb li nînki pec ut queßxmuk ajcuiß ribeb saß eb li rok haß li mâcßaß haß chi saß.

⁷Heebrealasi läks ka üle Jordani Gaadi ja Gileadi maale. Aga Saul oli alles Gilgalis ja kogu rahvas oli värisedes talle järgnenud.

⁷Cuanqueb ajcuiß laj Israel li queßcôeb jun pacßal li nimaß Jordán xbaneb xxiu saß lix naßajeb li ralal xcßajol laj Gad ut laj Galaad. Abanan laj Saúl quicana aran Gilgal. Ut nequeßsicsot xbaneb xxiu chixjunileb li cuanqueb rochben.

⁸Kui ta oli oodanud seitse päeva, Saamueli poolt määratud ajani, Saamuel aga Gilgalisse ei tulnud, siis hakkas rahvas tema juurest laiali valguma.

⁸Ut laj Saúl quiroybeni cuukub cutan, joß quiyeheß re xban laj Samuel. Abanan laj Samuel quibay ut incßaß quicuulac Gilgal. Xban aßan nak queßoc chi xic li soldados.

⁹Siis ütles Saul: 'Tooge mulle põletusohver ja tänuohvrid!' Ja ta ohverdas põletusohvri.

⁹Joßcan nak laj Saúl quixye reheb: —Cßamomak chak li xul re takacßat ut tomayejak ajcuiß re xcßambal kib saß usilal riqßuin li Dios, chan. Ut laj Saúl quixcßat li mayej xul.

¹⁰Aga kui ta põletusohvri ohverdamise oli lõpetanud, vaata, siis tuli Saamuel ja Saul läks temale vastu teda teretama.

¹⁰Ut nak quirakeß chixcßatbal li mayej xul quicuulac laj Samuel. Cô laj Saúl chixcßulbal ut chixqßuebal xsahil xchßôl.

¹¹Aga Saamuel ütles: 'Mis sa oled teinud!' Ja Saul vastas: 'Kui ma nägin, et rahvas mu juurest laiali valgus ja sina ei tulnud määratud ajaks, vilistid aga kogunesid Mikmassi,

¹¹Tojoßnak quixye laj Samuel: —¿Cßaßru xabânu? Ut quixye laj Saúl: —Lâin xcuil nak eb li soldado yôqueb chi xic xban nak lâat incßaß xatcßulun chiru li jarub cutan xaye cue. Ut xinqßue retal nak eb laj filisteo ac xeßxchßutub ribeb aran Micmas.

¹²siis ma mõtlesin: Nüüd tulevad vilistid mu vastu alla Gilgalisse, aga mina ei ole veel Issanda palet leevendanud. Siis ma söandasin ja ohverdasin põletusohvri.'

¹²Lâin xincßoxla nak teßxtiquib pletic cuiqßuin arin Gilgal, ut lâin toj mâjiß nintzßâma rusilal li Kâcuaß saß inbên. Joßcan nak xinmayeja li cßatbil xul chiru li Dios, chan laj Saúl.

¹³Saamuel ütles Saulile: 'Sa oled talitanud mõistmatult: sa ei ole pidanud Issanda, oma Jumala käsku, mis ta sulle andis, sest nüüd oleks Issand kinnitanud su kuningriigi Iisraelis igaveseks.

¹³Ut laj Samuel quixye re laj Saúl: —Xmâcßaßil ânaßleb xakßet cuiß xchakßrab li Dios. Incßaß xabânu li naxye saß li chakßrab li quixqßue âcue li Kâcuaß lâ Dios. Cui ta xabânu li quixye âcue, li Kâcuaß xxakab raj lâ cuanquil saß xnaßaj chi junelic, lâat ut eb lâ cualal âcßajol.

¹⁴Aga nüüd ei jää su kuningriik püsima: Issand on enesele otsinud oma südame järgi mehe ja Issand on teda käskinud olla vürstiks oma rahvale, sest sina ei ole pidanud, mis Issand sind on käskinud.'

¹⁴Abanan anakcuan incßaß chic tâcuânk âcuanquil chi junelic xban nak xakßet xchakßrab li Dios. Li Kâcuaß ac xsicß ru jun chic li cuînk li tixbânu joß naraj li Dios. Ut aßan chic tâtaklânk saß xbêneb laj Israel xban nak xakßet li râtin li Kâcuaß, chan.

¹⁵Ja Saamuel võttis kätte ning läks Gilgalist üles Benjamini Gibeasse; Saul luges aga üle rahva, kes oli tema juures: ligi kuussada meest.

¹⁵Laj Samuel qui-el Gilgal ut cô Gabaa saß xnaßajeb li ralal xcßajol laj Benjamín. Laj Saúl quirajla lix soldados li cuanqueb rochben ut cuakib ciento aj chic li soldados li cuanqueb rochben.

¹⁶Saul ja Joonatan, ta poeg, ja rahvas, kes oli nende juures, jäid Benjamini Gebasse, vilistid aga olid leeri üles löönud Mikmassi.

¹⁶Laj Saúl ut laj Jonatán li ralal joßqueb ajcuiß li soldado li cuanqueb rochbeneb queßcana aran Gabaa saß xnaßajeb li ralal xcßajol laj Benjamín. Ut eb laj filisteo cuanqueb lix muhebâleb aran Micmas.

¹⁷Ja vilistite leerist läksid hävitajad välja kolmes salgas: üks salk pöördus Ofra poole Suuali maale,

¹⁷Oxib chßûtaleb lix soldado laj filisteo queßcôeb chixmakßbal li cßaßru reheb laj Israel. Li xbên chßûtal queßcôeb saß li be li naxic Ofra saß li naßajej Sual.

¹⁸teine salk pöördus Beet-Hooroni poole ja kolmas salk pöördus raja poole, mis ulatub üle Seboimi oru kõrbe suunas.

¹⁸Li xcab chßûtal queßcôeb Bet-horón ut li rox chßûtal queßcôeb saß li nubâl re li ru takßa re laj Zeboim saß xjayal li chaki chßochß.

¹⁹Aga seppa ei leidunud kogu Iisraeli maal, sest vilistid olid öelnud: 'Et heebrealased ei teeks mõõka või piiki!'

¹⁹Mâ jun aj tenol chßîchß cuan saß xyânkeb laj Israel xban nak eb laj filisteo incßaß queßraj nak eb laj Israel teßxyîb lix chßîchß re pletic.

²⁰Ja kogu Iisrael pidi minema alla vilistite juurde teritama, igamees oma saharauda, kõblast, kirvest ja raudlabidat.

²⁰Tento nak eb laj Israel nequeßxic riqßuineb laj filisteo re nak eb aßan teßxqßue xkßesnal lix chßîchßeb, lix mâleb, lix asaroneb, joß eb ajcuiß li chßîchß li nequeßxbec cuiß lix chßochß.

²¹Teritamismaks raudlabidate ja kõblaste pealt oli kaks kolmandikku seeklit, kolmeharuliste harkide, kirveste ja astlate pealt üks kolmandik seeklit.

²¹Queßxtoj cuib chi tumin plata re nak tâqßuehekß xkßesnal lix chßîchßeb re becoc chßochß ut li asaron. Ut queßxtoj jun chi tumin plata re tâqßuehekß xkßesnal li mâl ut li chßîchß.

²²Ja nõnda juhtus sõja ajal, et ei leidunud mõõka ega piiki kogu rahva käes, kes oli koos Sauli ja Joonataniga, küll oli aga Saulil ja Joonatanil, ta pojal.

²²Xban aßan nak quicuulac xkßehil li pletic mâ jun li soldado aj Israel cuan xchßîchß re pletic. Caßaj cuiß laj Saúl ut laj Jonatán cuanqueb xchßîchß saß rukßeb.Jun chßûtal chi soldados aj filisteo yôqueb chi cßacßalênc saß li be li naxic Micmas.

²³Vilistite valvemeeskond läks Mikmasi kurusse.

²³Jun chßûtal chi soldados aj filisteo yôqueb chi cßacßalênc saß li be li naxic Micmas.