¹Ja ühel päeval juhtus, et Joonatan, Sauli poeg, ütles poisile, kes kandis tema sõjariistu: 'Tule, lähme vilistite valvemeeskonna juurde, kes on seal teisel pool!' Aga oma isale ta sellest ei kõnelnud.

¹Saß jun li cutan laj Jonatán quixye re lix môs li nacßamoc re lix chßîchß li napletic cuiß: —Yoßo. Numeko jun pacßal li nimaß re topletik riqßuineb lix soldâdeb aj filisteo li yôqueb chi cßacßalênc saß li naßajej aßan, chan. Ut laj Jonatán incßaß quixye re laj Saúl lix yucuaß nak tâxic.

²Saul istus siis Gibea servas Migronis oleva granaatõunapuu all ja temaga koos olevat rahvast oli ligi kuussada meest,

²Laj Saúl cuan lix muhebâl chire li tenamit Gabaa rubel jun li nimla cheß granado li cuan saß li naßajej Migrón. Cuakib ciento na li soldados cuanqueb rochben.

³ja õlarüüd kandis Ahija, Siilos olnud Issanda preestri Eeli poja Piinehasi poja Iikabodi venna Ahituubi poeg; ka rahvas ei teadnud, et Joonatan oli ära läinud.

³(Laj tij li cuan lix efod chirix, aßan laj Ahías li ralal laj Ahitob. Laj Ahitob, aßan li rîtzßin laj Icabod. Ut laj Icabod, aßan li ralal laj Finees. Laj Finees, aßan li ralal laj Elí laj tij li nacßanjelac chiru li Dios aran Silo.) Mâ ani quinaßoc re nak laj Jonatán cô bar cuanqueb cuiß laj filisteo.

⁴Mõlemal pool kuru, mida Joonatan tahtis vilistite valvemeeskonna juurde minnes ületada, oli kaljurünk, niihästi siin- kui sealpool; ühe nimi oli Booses ja teise nimi oli Senne.

⁴Saß xcaß pacßalil li be re Micmas cuan li nînki sakônac. Li jun Boses xcßabaß ut li jun chic Sene xcßabaß. Laj Jonatán tento tânumekß aran re tâxic saß li naßajej cuanqueb cuiß li jun chßûtal chi soldados aj filisteo.

⁵Üks rünk oli sambana põhja pool Mikmasi kohal, teine lõuna pool Geba kohal.

⁵Li sakônac jun cuan saß li norte saß xcaßyabâl li tenamit Micmas. Li jun chic cuan saß li sur saß xcßayabâl li tenamit Gabaa.

⁶Ja Joonatan ütles poisile, oma sõjariistade kandjale: 'Tule, lähme nende ümberlõikamatute valvemeeskonna juurde, vahest teeb Issand midagi meie heaks, sest pole midagi, mis keelaks Issandat aitamast palju või pisku läbi!'

⁶Laj Jonatán quixye re li natenkßan re: —Numeko jun pacßal bar cuanqueb cuiß laj filisteo li incßaß nequeßxpâb li Dios. Mâre chan nak li Kâcuaß toxtenkßa xban nak chiru aßan mâcßaß chßaßaj. Li Dios toxtenkßa chi numtâc saß xbêneb, usta nabalo, usta cuibo ajcuiß, chan.

⁷Ja tema sõjariistade kandja ütles talle: 'Tee kõik, milleks su süda kutsub, mine! Vaata, ma olen sinuga ühel nõul!'

⁷Ut li cuînk li natenkßan re quixye: —Bânu li cßaßru nacacuaj xbânunquil. Lâin tatintenkßa, chan.

⁸Ja Joonatan ütles: 'Vaata, minnes üles meeste juurde, me näitame endid neile.

⁸Laj Jonatán quixye re: —Yoßo cuanqueb cuiß ut takacßut kib chiruheb.

⁹Kui nad ütlevad meile nõnda: Seiske paigal, kuni me tuleme teie juurde!, siis me jääme oma kohale ega lähe üles nende juurde.

⁹Cui eb aßan teßxye ke “Choêroybeni aran. Lâo toxic cuanquex cuiß”, chaßkeb, lâo takoybeniheb ut incßaß toxic cuanqueb cuiß.

¹⁰Aga kui nad ütlevad meile nõnda: Tulge üles meie juurde!, siis me läheme, sest siis on Issand andnud nad meie kätte ja see olgu meile märgiks!'

¹⁰Cui ut eb aßan teßxye nak toxic riqßuineb, lâo toxic xban nak aßan retalil chiku nak li Kâcuaß tixkßaxtesiheb saß kukß, chan laj Jonatán.

¹¹Kui nad mõlemad said nähtavaks vilistite valvemeeskonnale, ütlesid vilistid: 'Ennäe, heebrealased tulevad välja aukudest, kuhu nad on pugenud.'

¹¹Joßcan nak queßcôeb ut queßxcßut ribeb chiruheb laj filisteo. Ut eb laj filisteo queßxye: —¡Ilomakeb! Eb laj Israel yôqueb chi êlc saß li ochoch pec li queßxmuk cuiß ribeb, chanqueb.

¹²Ja valvemeeskonna mehed hüüdsid Joonatani ja tema sõjariistade kandjat ning ütlesid: 'Tulge üles meie juurde, siis me teid alles õpetame!' Aga Joonatan ütles oma sõjariistade kandjale: 'Tule minu järel, sest Issand on andnud nad Iisraeli kätte!'

¹²Ut queßxjap reheb chixyebal re laj Jonatán ut li natenkßan re: —Quimkex arin. Cuan cßaßru takaye êre, chanqueb. Laj Jonatán quixye re laj tênkß re: —Yoßo riqßuineb xban nak li Kâcuaß ac xkßaxtesiheb laj filisteo saß kukß lâo aj Israel, chan.

¹³Ja Joonatan ronis üles käte ja jalgade abil, ja vilistid langesid Joonatani ees ning ta sõjariistade kandja tappis neid tema taga.

¹³Ut laj Jonatán quitakeß saß li naßajej cuanqueb cuiß laj filisteo. Ut li natenkßan re yô chi xic chirix. Laj Jonatán naxtolcßosiheb chak eb laj filisteo ut laj tênkß re naxcamsiheb.

¹⁴See oli esimene taplus, kus Joonatan ja tema sõjariistade kandja lõid maha ligi kakskümmend meest umbes ühe adramaa poole vaomaa peal.

¹⁴Saß li xbên plêt aßan junmay tana li soldado li queßxcamsiheb laj Jonatán ut li natenkßan re saß li chßina naßajej aßan.

¹⁵Siis tekkis hirm leeris ja väljal ning kogu rahval, valvemeeskonnad ja hävitussalgad lõdisesid samuti. Maa värises - ja tekkis hirm Jumala ees!

¹⁵Chixjunileb laj filisteo li cuanqueb saß lix muhebâleb queßxucuac joß eb ajcuiß li soldados li yôqueb chi cßacßalênc. Ut queßxucuac ajcuiß li nequeßxic chi elkßac. Nequeßsicsot xban xxiuheb. Qui-ecßan li chßochß ut li Dios quixsach xnaßlebeb.

¹⁶Kui Sauli vahimehed Benjamini Gibeas vaatasid, ennäe, siis voogas rahvahulk sinna ja tänna.

¹⁶Ut eb lix soldado laj Saúl li yôqueb chi cßacßalênc aran Gabaa saß xnaßajeb li ralal xcßajol laj Benjamín queßril nak yôqueb chi xucuac laj filisteo ut yôqueb chi êlelic yalak bar.

¹⁷Ja Saul ütles rahvale, kes oli koos temaga: 'Lugege ometi üle ja vaadake, kes on meie juurest ära läinud!' Ja nad lugesid üle, ja vaata, puudusid Joonatan ja tema sõjariistade kandja.

¹⁷Laj Saúl quixye reheb li cuanqueb rochben: —Chßutubomak chixjunileb li soldado ut têril ani li mâ aniheb saß kayânk, chan. Nak queßxchßutubeb chixjunileb li soldados queßxqßue retal nak mâ ani laj Jonatán, chi moco li cuînk li natenkßan re.

¹⁸Siis ütles Saul Ahijale: 'Too Jumala laegas siia!' Sest Jumala laegas oli sel ajal Iisraeli laste juures.

¹⁸Laj Saúl quixye re laj Ahías laj tij: —Cßam chak arin lix efod li Kâcuaß, chan. (Saß eb li cutan aßan laj Ahías yô chixcßambal li efod chiruheb laj Israel.)

¹⁹Aga kui Saul veel preestriga rääkis, läks kära vilistite leeris üha suuremaks. Ja Saul ütles preestrile: 'Tõmba oma käsi tagasi!'

¹⁹Toj yô ajcuiß chi âtinac laj Saúl riqßuin laj tij nak quiril nak eb laj filisteo yôqueb chixpokokinquil ribeb ut incßaß chic nequeßxtau cßaßru teßxbânu. Ut laj Saúl quixye re laj Ahías: —Mâcßam chak li efod. Canab cuan, chan.

²⁰Siis Saul ja rahvas, kes oli koos temaga, tõstsid sõjakisa ja saabusid võitluspaika, ja vaata, ühe mõõk oli teise vastu, segadus oli väga suur.

²⁰Ut queßxchßutub ribeb chixjunileb lix soldados li cuanqueb rochben laj Saúl ut queßcôeb chi pletic riqßuineb laj filisteo. Eb laj filisteo yôqueb chixcamsinquil ribeb chi ribileb rib xban nak sachsôqueb chic xnaßlebeb.

²¹Ja need heebrealased, kes olid endisest ajast vilistite juures, kes olid koos nendega leeri tulnud, nemadki liitusid Iisraeli lastega, kes olid koos Sauli ja Joonataniga.

²¹Cuanqueb xcomoneb laj Israel queßcôeb saß xyânkeb laj filisteo junxil. Queßxjal xcßaßuxeb ut queßoquen cuißchic chirixeb laj Israel li cuanqueb rochben laj Saúl ut laj Jonatán.

²²Ja kui kõik need Iisraeli mehed, kes olid peitu pugenud Efraimi mäestikus, kuulsid, et vilistid põgenesid, siis ajasid ka nemad neid tapluses taga.

²²Joßcan ajcuiß eb laj Israel li queßxmuk ribeb saß lix naßajeb li ralal xcßajol laj Efraín, li tzûl ru. Queßril nak yôqueb chi êlelic laj filisteo. Queßcôeb ajcuiß eb aßan chi pletic riqßuineb laj filisteo.

²³Nõnda aitas Issand sel päeval Iisraeli ja taplus kandus teisele poole Beet-Aavenit.

²³Queßpletic toj retal queßcuulac saß li tenamit Bet-avén. Ut li Kâcuaß Dios quixcoleb laj Israel saß li cutan aßan.

²⁴Kuigi Iisraeli mehed olid sel päeval väga vaevatud, ometi vannutas Saul rahvast, öeldes: 'Neetud olgu see mees, kes sööb leiba enne õhtut ja enne kui ma olen kätte maksnud oma vaenlastele!' Ja kogu rahvas ei maitsnud leiba.

²⁴Saß li cutan aßan tacuajenakeb li soldado aj Israel xban nak laj Saúl ac xbânu li juramento ut quixye: —Tzßektânanbilak li ani tâcuaßak nak toj mâjiß na-oc li kßojyîn cui toj mâjiß nequeßkêchaniheb laj filisteo, chan. Joßcan nak incßaß queßcuaßac eb li soldados aj Israel.

²⁵Aga kui kogu rahvas jõudis metsa, siis oli seal mesi maas.

²⁵Eb li soldado aj Israel queßcuulac saß jun li qßuicheß. Ut aran queßxtau li xyaßal cab saß li chßochß.

²⁶Kui rahvas läks metsa sisse, vaata, siis voolas seal mett, aga ükski ei tõstnud oma kätt suu juurde, sest rahvas kartis vannet.

²⁶Nabal li xyaßal cab. Yô chi bêc rok. Abanan mâ ani quixchap re xban nak queßxucuac xban li juramento li quixye laj Saúl.

²⁷Joonatan ei olnud aga kuulnud, et tema isa rahvast oli vannutanud; seepärast ta sirutas kepi, mis tal käes oli, ja kastis selle otsa meekärjesse ning pani oma käe suhu: siis hakkasid ta silmad särama.

²⁷Abanan laj Jonatán incßaß quirabi li cßaßru quixye laj Saúl reheb li soldado. Joßcan nak quixchßic lix xukß saß li xyaßal cab ut quixlou li xyaßal cab li cuan chiru lix xukß. Nak quixlou li xyaßal cab quicßulun xchßôl.

²⁸Ent keegi rahva hulgast võttis sõna ja ütles: 'Su isa vannutas rahvast kõvasti ja ütles: Neetud olgu mees, kes täna leiba sööb! Seepärast on rahvas nii väsinud.'

²⁸Jun li soldado quixye re laj Jonatán: —Lâ yucuaß quixbânu jun li juramento riqßuineb li soldados ut quixye nak tzßektânanbilak li ani tâtzacânk chiru li cutan aßin. Joßcan nak tacuajenako, chan.

²⁹Ja Joonatan ütles: 'Mu isa saadab maa õnnetusse! Vaadake ometi, kuidas mu silmad säravad, sellepärast et ma maitsesin pisut seda mett!

²⁹Laj Jonatán quixye re: —Incßaß us xbânu lin yucuaß. Qßue retal. Lâin xcßulun inchßôl xban li xyaßal cab li xinlou.

³⁰Palju parem oleks olnud, kui rahvas täna tõesti oleks söönud saagist, mida saadi oma vaenlastelt. Sest nüüd ei ole vilistite kaotus mitte suurenenud.'

³⁰Us raj cui ta eb li kasoldados queßxtzaca li tzacaêmk li queßrêchani riqßuineb laj filisteo. Kßaxal raj cuißchic nabaleb laj filisteo xeßkacamsi, chan.

³¹Sel päeval olid nad löönud vilisteid Mikmasist Ajjalonini ja rahvas oli väga väsinud.

³¹Saß li cutan aßan eb laj Israel queßnumta saß xbêneb laj filisteo chalen saß li tenamit Micmas toj saß li tenamit Ajalón. Abanan kßaxal tacuajenakeb li tenamit.

³²Seepärast kippus siis rahvas saagi kallale ja võttis lambaid, kitsi, veiseid ja vasikaid ja tappis need palja maa peal; ja rahvas sõi neid koos verega.

³²Queßcôeb saß junpât bar cuan cuiß li cßaßak re ru li xeßrêchani saß li plêt. Ut aran queßxcamsiheb li cuacax ut li cocß ral. Ut queßxcamsiheb ajcuiß li carner ut queßxtiu li tib rech xiquic lix quiqßuel.

³³Aga Saulile anti teada ja üteldi: 'Vaata, rahvas teeb pattu Issanda vastu, kui ta sööb koos verega.' Ja tema ütles: 'Teie ei ole olnud truud. Veeretage nüüd mu juurde üks suur kivi!'

³³Quiyeheß resil re laj Saúl nak eb laj Israel yôqueb chi mâcobc chiru li Dios xban nak yôqueb chixtzacanquil li tib li toj cuan xquiqßuel. Laj Saúl quixye reheb: —Lâex xekßet li râtin li Dios. Ayukex ut cßamomak chak junak li nimla pec arin, chan reheb.

³⁴Ja Saul ütles: 'Minge laiali rahva sekka ja öelge neile: Igaüks toogu minu juurde oma härg ja lammas ja tapku need siin ning söögu; ärgu tehtagu pattu Issanda vastu, süües koos verega!' Ja sel ööl tõi kogu rahvast igaüks oma härja oma käega ja nad tapsid need seal.

³⁴Ut quixye ajcuiß reheb: —Yehomak reheb li tenamit nak chi xjunjûnkaleb teßxcßam chak eb lix cuacax ut eb lix carner. Teßxcamsiheb arin ut teßxtiu re nak incßaß teßmâcobk chiru li Dios riqßuin xtiubal lix quiqßuel li xul, chan. Saß li kßojyîn aßan chixjûnkaleb queßxcßam lix cuacax ut lix carner ut queßxcamsiheb saß li naßajej aßan re teßxtiu.

³⁵Ja Saul ehitas altari Issandale; see oli esimene altar, mille ta Issandale ehitas.

³⁵Ut laj Saúl quixyîb jun li artal re li Kâcuaß. Aßan li xbên artal li quixyîb chiru li Dios.

³⁶Ja Saul ütles: 'Lähme öösel vilistitele järele ja riisume neid kuni hommikuvalgeni; ärgem jätkem neist alles ühtainsatki!' Ja nemad vastasid: 'Tee kõik, mis su silmis hea on!' Aga preester ütles: 'Astugem siia Jumala ette!'

³⁶Laj Saúl quixye reheb lix soldado: —Yoßkeb chi pletic riqßuineb laj filisteo chiru li kßojyîn aßin. Topletik riqßuineb toj tâsakêuk re nak mâ jun chic reheb tâcanâk chi yoßyo, chan. Eb li soldados queßxye: —Lâo takabânu joß tâye, chanqueb. Abanan laj tij quixye: —Kapatzßak xbên cua re li Dios ma us toxic chi pletic malaj ut incßaß us, chan.

³⁷Siis küsis Saul Jumalalt: 'Kas pean minema vilistitele järele? Kas sa annad nad Iisraeli kätte?' Aga Issand ei vastanud temale sel päeval.

³⁷Ut laj Saúl quitijoc ut quixye re li Dios: —¿Ma us toxic chi pletic riqßuineb laj filisteo? ¿Ma tâkßaxtesiheb saß kukß? chan. Abanan li Dios incßaß quixsume lix tij saß li cutan aßan.

³⁸Siis ütles Saul: 'Tulge siia, kõik rahva juhid, uurige ja vaadake, kelle läbi on täna see patt sündinud!

³⁸Joßcan nak laj Saúl quixbokeb li nequeßcßamoc be saß xyânkeb li soldados ut quixye reheb: —Quimkex arin. Takatzßil âtin re xnaubal ani xmâcob chiru li cutan aßin.

³⁹Sest nii tõesti kui elab Issand, kes Iisraeli on päästnud: kui see ka oleks mu poja Joonatani süü, siis peab ta surema!' Aga rahva hulgast ei vastanud ükski temale.

³⁹Saß xcßabaß li yoßyôquil Dios li nacoloc ke lâo aj Israel, lâin ninye êre nak tâcamsîk li ani cuan xmâc, usta aßan laj Jonatán li cualal, chan laj Saúl. Abanan mâ jun saß xyânkeb quichakßoc.

⁴⁰Siis ütles Saul kogu Iisraelile: 'Olge teie ühel pool, mina ja mu poeg Joonatan oleme teisel pool!' Ja rahvas vastas Saulile: 'Tee, mis su silmis hea on!'

⁴⁰Ut laj Saúl quixye reheb: —Lâex texxaklîk aran ut lâin tinxaklîk arin cuochben laj Jonatán li cualal, chan. Ut eb li soldados queßxye: —Bânu li cßaßru nacacßoxla nak us xbânunquil, chanqueb.

⁴¹Ja Saul ütles Issandale, Iisraeli Jumalale: 'Anna tummim!' Siis langes liisk Joonatanile ja Saulile ning rahvas sai vabaks.

⁴¹Laj Saúl quitijoc ut quixye re li Kâcuaß: —At Kâcuaß, at kaDios lâo aj Israel, ¿cßaßut nak incßaß xasume lin tij anakcuan? Cui lâin ut laj Jonatán cuan kamâc, nak tobûlik, tâêlk li Urim. Cui ut eb li soldados cuanqueb xmâqueb, tâêlk li Tumin, chan. Ut nak queßbûlic, quicßutun nak laj Saúl ut laj Jonatán cuanqueb xmâc. Mâcuaßeb li soldados li cuanqueb xmâc.

⁴²Siis ütles Saul: 'Heitke liisku minu ja mu poja Joonatani vahel!' Ja liisk langes Joonatanile.

⁴²Ut laj Saúl quixye reheb: —Texbûlik re rilbal ma lâin cuan inmâc, malaj ut laj Jonatán cuan xmâc, chan. Ut nak queßbûlic, quicßutun nak laj Jonatán cuan xmâc.

⁴³Ja Saul ütles Joonatanile: 'Räägi mulle, mida sa oled teinud?' Ja Joonatan jutustas talle ning ütles: 'Ma maitsesin tõesti minu käes olnud kepi otsaga pisut mett. Siin ma olen, valmis surema!'

⁴³Laj Saúl quixye re laj Jonatán: —Ye cue cßaßru li mâc xabânu, chan. Laj Jonatán quixye re: —Lâin xinlou caßchßin li xyaßal cab li xcana chi rußuj lin xukß. ¿Ma yal xban aßan nak tincâmk? chan.

⁴⁴Siis ütles Saul: 'Jumal tehku minuga ükskõik mida, aga sina pead surema, Joonatan!'

⁴⁴Laj Saúl quixye re laj Jonatán: —At Jonatán, li Dios tinixqßue chixtojbal inmâc cui incßaß tatcâmk lâat anakcuan, chan.

⁴⁵Aga rahvas ütles Saulile: 'Kas Joonatan peab surema, tema, kes on saavutanud selle suure võidu Iisraelis? Jäägu see kaugele! Nii tõesti kui Issand elab, ei tohi juuksekarvgi tema peast maha langeda, sest sel päeval tegi ta seda koos Jumalaga!' Nõnda päästis rahvas Joonatani surmast.

⁴⁵Abanan eb li soldados queßxye re laj Saúl: —¿Ma târûk ta biß tâcâmk laj Jonatán? Incßaß, xban nak aßan xcoloc ke lâo aj Israel chiruheb laj filisteo. Incßaß târûk tâcamsîk. Saß xcßabaß li yoßyôquil Dios nakaye nak chi moco jun li rismal xjolom tâisîk xban nak li cßaßru quixbânu anakcuan, quixbânu xban nak li Kâcuaß quitenkßan re, chanqueb. Joßcan nak eb li soldados queßxcol laj Jonatán ut incßaß quicamsîc.

⁴⁶Siis Saul läks ära ega ajanud vilisteid taga, ja vilistid läksid oma paika.

⁴⁶Ut laj Saúl quixcanab pletic riqßuineb laj filisteo ut eb laj filisteo queßsukßi cuißchic saß xnaßajeb.

⁴⁷Kui Saul oli saanud kuningavõimu Iisraeli üle, siis sõdis ta kõigi ümberkaudsete vaenlaste vastu: moabide, ammonlaste, edomlaste, Sooba kuningate ja vilistite vastu, ja kuhu ta iganes pöördus, seal ta karistas.

⁴⁷Nak ac x-oc laj Saúl chokß xreyeb laj Israel, quipletic riqßuineb chixjunileb li xicß nequeßiloc reheb. Quipletic riqßuineb laj Moab, ut eb laj Amón, ut eb laj Edom. Ut quipletic ajcuiß riqßuineb lix reyeb laj Soba, joß eb ajcuiß laj filisteo. Saß chixjunil li tenamit li queßpletic cuiß, eb laj Israel queßnumta saß xbêneb li xicß nequeßiloc reheb.

⁴⁸Ta osutas vahvust, lõi amalekke ja päästis Iisraeli ta rüüstajate käest.

⁴⁸Cau xchßôl chi pletic laj Saúl. Quixchßutubeb lix soldados ut quinumta saß xbêneb laj Amalec. Ut quixcoleb laj Israel chiruheb chixjunileb li nequeßelkßan re li cßaßru reheb.

⁴⁹Sauli pojad olid Joonatan, Jisvi ja Malkisuua; ja tema kahe tütre nimed olid: esmasündinu nimi oli Meerab ja noorema nimi Miikal.

⁴⁹Cuanqueb oxibeb li ralal laj Saúl. Aßaneb laj Jonatán, laj Isúi, ut laj Malquisúa. Ut cuanqueb ajcuiß cuib xrabin. Li asbej, aßan lix Merab xcßabaß ut li îtzßinbej, aßan lix Mical.

⁵⁰Ja Sauli naise nimi oli Ahinoam, Ahimaasi tütar. Ja tema sõjaväepealiku nimi oli Abner, Sauli lelle Neeri poeg.

⁵⁰Li rixakil laj Saúl, aßan lix Ahinoam, lix rabin laj Ahimaas. Ut li nataklan saß xbêneb lix soldados, aßan laj Abner, li ralal laj Ner. Laj Ner, aßan rican laj Saúl.

⁵¹Kiis, Sauli isa, ja Neer, Abneri isa, olid Abieli pojad.

⁵¹Lix yucuaß laj Saúl, aßan laj Cis. Ut laj Ner, aßan lix yucuaß laj Abner. Laj Cis ut laj Ner, aßaneb li ralal laj Abiel.Joß najtil quiyoßyo, laj Saúl cau quipletic riqßuineb laj filisteo. Joßcan nak quixqßue saß xyânkeb lix soldados chixjunileb li cuînk li cauheb xchßôl ut cauheb rib.

⁵²Aga kogu Sauli eluaja oli äge sõda vilistite vastu; ja kui Saul iganes nägi mõnda tublit ja vaprat meest, võttis ta selle enese juurde.

⁵²Joß najtil quiyoßyo, laj Saúl cau quipletic riqßuineb laj filisteo. Joßcan nak quixqßue saß xyânkeb lix soldados chixjunileb li cuînk li cauheb xchßôl ut cauheb rib.