¹Ja Saamuel ütles Saulile: 'Issand on mind läkitanud võidma sind kuningaks tema rahvale Iisraelile. Ja nüüd kuule Issanda sõnu.

¹Saß jun li cutan laj Samuel quixye re laj Saúl: —Li Kâcuaß quinixtakla re nak tatinxakab chokß xreyeb laj Israel lix tenamit. Joßcan ut nak anakcuan chacuabi li cßaßru naxye li Kâcuaß Dios.

²Nõnda ütleb vägede Issand: Ma tahan kätte tasuda, mis Amalek tegi Iisraelile, astudes teel temale vastu, kui ta tuli Egiptusest.

²Aßan aßin li naxye li nimajcual Dios; “Lâin tinqßueheb chixtojbal xmâqueb li ralal xcßajol laj Amalec xban nak incßaß queßxcanabeb laj Israel chi numecß saß lix naßajeb nak queßel chak aran Egipto.

³Mine nüüd ja löö Amalekki ja kaota sootuks ära kõik, mis tal on, ja ära anna temale armu, vaid surma niihästi mehed kui naised, lapsed ja imikud, härjad ja lambad, kaamelid ja eeslid!'

³Texxic anakcuan chi pletic riqßuineb laj Amalec. Têsach ruheb chixjunil li cßaßruheb re. Mêril xtokßobâl ruheb. Têcamsiheb chixjunileb joß cuînk, joß ixk, joßqueb ajcuiß li cocßal ut eb li toj cßulaßaleb. Têcamsiheb ajcuiß lix cuacax, ut eb lix carner, eb lix camelleb joß eb ajcuiß lix bûreb”, chan li Kâcuaß.

⁴Ja Saul hüüdis rahva kokku ning luges nad üle Telaimis: kakssada tuhat jalameest ja kümme tuhat Juuda meest.

⁴Laj Saúl quixtakla xchßutubanquileb li tenamit saß li naßajej Telaim ut aran quirajlaheb. Cuanqueb cuib oßcßâl mil chi soldado re Israel li nequeßxic chi rokeb ut lajêb mil chi soldados re Judá.

⁵Kui Saul tuli amalekkide linna alla, siis ta pani varitsejad orgu.

⁵Chirix aßan laj Saúl queßcôeb saß lix tenamiteb laj Amalec ut aran queßcana chi oybenînc saß li ru takßa.

⁶Ja Saul ütles keenlastele: 'Minge, lahkuge, minge ära amalekkide hulgast, et ma ei hävitaks teid koos nendega! Sest te tegite head kõigile Iisraeli lastele, kui nad tulid Egiptusest.' Ja keenlased lahkusid amalekkide hulgast.

⁶Quixtakla xyebal reheb laj Ceneo: —Elenkex saß xyânkeb laj Amalec re nak incßaß texsachekß rochbeneb aßan. Incßaß texsachekß xban nak lâex xeril xtokßobâl ruheb laj Israel nak queßel Egipto, chan. Ut eb laj Ceneo queßel saß xyânkeb laj Amalec.

⁷Ja Saul lõi amalekke Havilast kuni Suuri teelahkmeni, mis on Egiptuse ees.

⁷Ut laj Saúl quipletic riqßuineb laj Amalec ut queßrâlinaheb saß li tenamit Havila toj saß li tenamit Shur li cuan saß xnubâl li naßajej Egipto. Laj Saúl quinumta saß xbêneb.

⁸Ja ta võttis Agagi, Amaleki kuninga, elusalt vangi, aga kogu rahva hävitas ta mõõgateraga sootuks.

⁸Queßxchap chi yoßyo laj Agag lix reyeb laj Amalec. Abanan chixjunileb li tenamit queßxcamsi chi chßîchß.

⁹Aga Saul ja rahvas andsid armu Agagile ja parimaile lammastest, kitsedest ja veistest ning talledele ja kõigele, mis oli hea, ega tahtnud neid hävitada sootuks; aga kõik, mis oli väärtuseta ja väeti, nad hävitasid sootuks.

⁹Laj Saúl ut eb lix soldado incßaß queßxcamsi laj Agag, chi moco queßxcamsiheb li carner li châbil, chi moco li cuacax li nînkeb xtibel. Ut incßaß queßxsach ru li cßaßru terto xtzßak. Caßaj cuiß li cßaßru mâcßaß na-oc cuiß, aßan li queßxsach.

¹⁰Siis tuli Saamuelile Issanda sõna, öeldes:

¹⁰Ut li Kâcuaß quiâtinac riqßuin laj Samuel ut quixye:

¹¹'Ma kahetsen, et ma olen Sauli kuningaks tõstnud, sest ta on taganenud minu järelt ega ole täitnud mu käsku.' Siis Saamuel kohkus ja kisendas kogu öö Issanda poole.

¹¹—Incßaß sa saß inchßôl riqßuin laj Saúl. Incßaß raj xinqßue chokß xreyeb laj Israel. Quinixtzßektâna ut quixkßet lin chakßrab, chan. Qui-oc xcßaßux laj Samuel ut quixnumsi li kßojyîn aßan chi tijoc chiru li Kâcuaß.

¹²Ja Saamuel tõusis vara, et hommikul kohata Sauli; ja Saamuelile anti teada ning öeldi: 'Saul tuli Karmelisse ja vaata, ta püstitas enesele mälestussamba. Siis ta pöördus ümber ja jätkas teekonda alla Gilgalisse.'

¹²Cuulajak chic nak toj ekßela, laj Samuel cô chixsicßbal laj Saúl. Quirabi resil nak cô aran Carmel laj Saúl ut nak quixxakab jun li retalil najt xteram re nak tâqßuehekß xlokßal. Ut chirix aßan laj Saúl cô Gilgal.

¹³Kui Saamuel jõudis Sauli juurde, ütles Saul temale: 'Issand õnnistagu sind! Mina olen Issanda käsku täitnud.'

¹³Laj Samuel cô cuan cuiß laj Saúl ut laj Saúl quixye re: —Osobtesinbilat taxak xban li Kâcuaß. Lâin xinbânu li cßaßru quixye cue li Kâcuaß, chan.

¹⁴Aga Saamuel küsis: 'Mis lammaste määgimine see on, mis mu kõrvu kostab, ja veiste ammumine, mida ma kuulen?'

¹⁴Laj Samuel quixye re: —Cui xabânu li cßaßru xye âcue li Kâcuaß, ¿cßaßut nak yôquin chirabinquil li carner ut li cuacax nak yôqueb chi yâbac? chan.

¹⁵Ja Saul vastas: 'Need on toodud amalekkide käest, sest rahvas säästis parimad lambad, kitsed ja veised, et neid ohverdada Issandale, su Jumalale; aga teised me oleme hävitanud sootuks.'

¹⁵Quichakßoc laj Saúl ut quixye: —Riqßuineb laj Amalec xkacßameb chak. Eb li soldados incßaß queßxcamsi li châbil saß xyânkeb li carner ut li cuacax. Queßxsicß ruheb re takamayeja chiru li Kâcuaß lâ Dios. Ut li jun chßol chic xkasach ruheb, chan.

¹⁶Siis ütles Saamuel Saulile: 'Jäta! Mina kuulutan sulle, mis Issand täna öösel mulle kõneles.' Ja Saul ütles temale: 'Räägi!'

¹⁶Quixye laj Samuel re laj Saúl: —Canab âtinac. Abi li cßaßru quixye cue li Kâcuaß ecuêr chi kßek, chan. Ut laj Saúl quixye re: —Us. Ye, chan.

¹⁷Ja Saamuel ütles: 'Eks ole nõnda, et kuigi sa oled iseenese silmis pisike, oled sa ometi Iisraeli suguharudele peaks, sest Issand võidis sind Iisraelile kuningaks?

¹⁷Quixye laj Samuel: —Usta lâat xaye nak mâcßaß âcuanquil, abanan lâat xatqßueheß chi taklânc saß xbêneb laj Israel. Li Kâcuaß quisicßoc âcuu re nak tat-oc chokß xreyeb laj Israel.

¹⁸Issand läkitas sind teekonnale ja ütles: Mine ja hävita sootuks need patused amalekid ja sõdi nende vastu, kuni sa oled teinud neile lõpu!

¹⁸Ut li Kâcuaß catxtakla chi pletic riqßuineb laj Amalec. Ut quixye âcue nak tento tâsacheb ru chixjunileb xban nak aj mâqueb.

¹⁹Aga miks sa ei kuulanud Issanda häält, vaid kippusid saagi kallale ja tegid kurja Issanda silmis?'

¹⁹¿Cßaßut nak xakßet li cßaßru quixye âcue li Kâcuaß? ¿Cßaßut nak xexoc li cßaßru reheb? ¿Cßaßut nak xabânu li incßaß us chiru li Kâcuaß? chan laj Samuel.

²⁰Ja Saul vastas Saamuelile: 'Mina olen kuulnud Issanda häält ja olen käinud teed, kuhu Issand mind läkitas. Ma olen toonud Amaleki kuninga Agagi ja olen hävitanud amalekid sootuks.

²⁰Laj Saúl quixye: —Lâin xinbânu li xye cue li Kâcuaß. Xinbânu lin taklanquil xqßue cue. Xinchap ut xincßam laj Agag lix reyeb laj Amalec ut xkasacheb ruheb chixjunileb laj Amalec.

²¹Aga rahvas võttis saagist lambaid, kitsi ja veiseid, parima osa hävitamisele kuuluvast, et ohverdada seda Gilgalis Issandale, su Jumalale.'

²¹Abanan eb lin soldados queßxchapeb li châbil carner ut li châbil cuacax li ac kßaxtesinbil re sachecß ut queßxcßameb chak re teßxmayejaheb chiru li Kâcuaß lâ Dios aran Gilgal, chan.

²²Siis ütles Saamuel: 'Ons Issandal sama hea meel põletus- ja tapaohvreist kui Issanda hääle kuuldavõtmisest? Vaata, sõnakuulmine on parem kui tapaohver, tähelepanu parem kui jäärade rasv.

²²Laj Samuel quixye re: —¿Cßaßru li kßaxal lokß chiru li Kâcuaß? ¿Ma li mayejac malaj ut li abînc? Chiru li Kâcuaß li abînc, aßan li kßaxal lokß chiru li mayejac. Li xbânunquil li cßaßru naxye li Dios, aßan kßaxal lokß chiru xcßatbal xxêbul li carner.

²³Sest vastupanu on otsekui nõiduse patt, tõrksus ebajumalate ja teeravite teenistus. Et sa oled hüljanud Issanda sõna, siis hülgab temagi sinu kui kuninga.'

²³Li xkßetbal xchakßrab li Dios, aßan nimla mâc joß li kßehînc. Ut li xtzßektânanquil li râtin li Dios, aßan nimla mâc ajcuiß joß li xlokßoninquil li yîbanbil dios. Joß nak lâat xatzßektâna li râtin li Kâcuaß, joßcan ajcuiß nak li Kâcuaß xatxtzßektâna lâat ut xatrisi saß lâ cuanquil. Incßaß chic tatcßanjelak chokß rey, chan laj Samuel.

²⁴Ja Saul ütles Saamuelile: 'Ma olen pattu teinud, sest ma olen astunud üle Issanda käsust ja sinu sõnadest, sellepärast et ma kartsin rahvast ja kuulasin nende häält.

²⁴Tojoßnak laj Saúl quixye re laj Samuel: —Lâin xinmâcob. Xinkßet li râtin li Dios ut xinkßet ajcuiß lâ cuâtin lâat. Xban nak xinxucuac chiruheb li tenamit, joßcan nak xinbânu li cßaßru xeßxye. Bânu usilal, chacuy inmâc.

²⁵Aga anna nüüd ometi mulle mu patt andeks ja pöördu koos minuga tagasi, et saaksin kummardada Issandat!'

²⁵Bânu usilal, yoßo chicuix re nak tinlokßoni li Kâcuaß aran Gilgal, chan laj Saúl.

²⁶Aga Saamuel ütles Saulile: 'Mina ei tule sinuga tagasi, sest sa oled hüljanud Issanda sõna ja Issand hülgab sinu, nõnda et sa enam ei või olla Iisraeli kuningas.'

²⁶Laj Samuel quixye re: —Incßaß tinxic châcuix xban nak xatzßektâna li râtin li Dios. Ut li Kâcuaß xatxtzßektâna lâat re nak incßaß chic tatcuânk chokß xreyeb laj Israel, chan.

²⁷Kui Saamuel pöördus minekule, siis haaras Saul kinni ta kuuehõlmast, nõnda et see rebenes.

²⁷Nak laj Samuel quixsukßisi rib re tâxic, laj Saúl quixchap li rakß ut quipejeß.

²⁸Ja Saamuel ütles talle: 'Issand on täna rebinud Iisraeli kuningriigi sinult ja andnud su ligimesele, kes on sinust parem.

²⁸Laj Samuel quixye re laj Saúl: —Li Kâcuaß quixmakß châcuu lâ cuanquil anakcuan ut quixqßue re jun chic kßaxal châbil châcuu lâat.

²⁹Jah, Iisraeli Hiilgus ei valeta ega kahetse, sest ta ei ole inimene, et ta kahetseb.'

²⁹Li Kâcuaß Dios, aßan lix lokßaleb laj Israel. Aßan incßaß naticßtißic, chi moco naxjal xcßaßux. Li Dios, aßan mâcuaß yal cuînk re nak tixjal xcßaßux, chan.

³⁰Ta vastas: 'Ma olen pattu teinud! Aga osuta nüüd ometi mulle seda au mu rahva vanemate ja Iisraeli ees ja tule koos minuga tagasi, et saaksin kummardada Issandat, su Jumalat!'

³⁰Laj Saúl quixye re: —Lâin xinmâcob. Abanan nintzßâma châcuu nak tâqßue inlokßal chiruheb li nequeßcßamoc be chiruheb lin tenamit Israel ut chiruheb ajcuiß chixjunileb li tenamit. Tatsukßîk cuochben re nak tinlokßoni li Kâcuaß lâ Dios, chan.

³¹Siis Saamuel pöördus tagasi Sauli järel ja Saul kummardas Issandat.

³¹Joßcan nak laj Samuel cô chirix laj Saúl ut laj Saúl quixlokßoni li Kâcuaß.

³²Ja Saamuel ütles: 'Tooge mu juurde Agag, Amaleki kuningas!' Ja Agag tuli rõõmsasti ta juurde; Agag ütles: 'Küllap surmakibedus on kadunud!'

³²Ut laj Samuel quixye: —Cßamomak chak arin laj Agag, lix rey eb laj Amalec, chan. Quichal riqßuin laj Samuel laj Agag chi sa saß xchßôl ut quixye saß xchßôl, “Incßaß chic tineßxcamsi” chan.

³³Aga Saamuel ütles: 'Nõnda kui sinu mõõk tegi naised lastetuks, nõnda jääb su ema naiste hulgas lastetuks!' Ja Saamuel raius Agagi tükkideks Issanda ees Gilgalis.

³³Laj Samuel quixye re: —Riqßuin lâ chßîchß xacamsiheb li tenamit ut eb li naßbej queßcana chi mâcßaßeb chic xcocßal. Joßcan ajcuiß lâ naß tâcanâk chi mâcßaß chic xcocßal, chan. Ut laj Samuel quixcamsi ut quixpedasi laj Agag chiru li Kâcuaß aran Gilgal.

³⁴Siis Saamuel läks Raamasse ja Saul läks koju Sauli Gibeasse.

³⁴Chirix aßan laj Samuel cô Ramá ut laj Saúl cô saß rochoch aran Gabaa saß lix naßaj.Ut laj Samuel incßaß chic cô chirilbal laj Saúl chalen toj nak quicam. Abanan cßajoß nak quirahoß xchßôl xban. Ut li Kâcuaß Dios quiyotßeß xchßôl nak quixxakab laj Saúl chokß xreyeb laj Israel.

³⁵Ja Saamuel ei näinud enam Sauli kuni oma surmani, siiski leinas Saamuel Sauli. Aga Issand kahetses, et ta oli teinud Sauli Iisraeli kuningaks.

³⁵Ut laj Samuel incßaß chic cô chirilbal laj Saúl chalen toj nak quicam. Abanan cßajoß nak quirahoß xchßôl xban. Ut li Kâcuaß Dios quiyotßeß xchßôl nak quixxakab laj Saúl chokß xreyeb laj Israel.