¹Ja Issand ütles Saamuelile: 'Kui kaua sa leinad Sauli? Mina olen ju tema kui Iisraeli kuninga kõrvaldanud. Täida oma sarv õliga ja mine: mina läkitan sind petlemlase Iisai juurde, sest ma olen tema poegadest vaadanud enesele kuninga.'

¹Li Kâcuaß quixye re laj Samuel: —¿Joß najtil chic rahak âchßôl chirix laj Saúl? Lâin incßaß chic nacuaj tâcuânk chokß rey. Tâqßue li aceite saß li xucub ut tatxic aran Belén riqßuin laj Isaí xban nak lâin xinsicß ru jun reheb li ralal re tâoc chokß rey, chan li Kâcuaß.

²Aga Saamuel ütles: 'Kuidas ma võin minna? Kui Saul kuuleb, siis ta tapab mu.' Ja Issand vastas: 'Võta üks mullikas enesega kaasa ja ütle: Ma tulin Issandale ohverdama.

²Laj Samuel quixye: —At Kâcuaß, lâin incßaß naru ninbânu aßan. Cui laj Saúl târabi resil, tinixcamsi, chan. Li Dios quixye re: —Tâcßam jun li chßina bâc nak tatxic. Ut tâye re laj Saúl nak xic âcue chi mayejac chicuu.

³Kutsu siis Iisai ohvrile ja mina õpetan sind, mida sa pead tegema; siis võia mulle see, keda ma sulle nimetan!'

³Nak tatcuulak Belén, tâye re laj Isaí nak tâxic châcuix nak tâqßue li mayej. Lâin tincßut châcuu cßaßru tâbânu. Li ani tinye âcue lâin, tâqßue li aceite saß xjolom retalil nak aßan tâoc chokß rey, chan li Dios.

⁴Ja Saamuel tegi, nagu Issand oli öelnud, ja läks Petlemma. Aga linna vanemad tulid värisedes temale vastu ja küsisid: 'Kas tuled rahuga?'

⁴Ut laj Samuel quixbânu joß quiyeheß re xban li Kâcuaß. Quicuulac saß li tenamit Belén. Ut eb li nequeßcßamoc be saß li tenamit queßel chixcßulbal chi yôqueb xxiu ut queßxpatzß re: —¿Ma saß usilal xatchal saß li katenamit? chanqueb.

⁵Ja ta vastas: 'Rahuga. Ma tulen Issandale ohverdama; pühitsege endid ja tulge koos minuga ohvrile!' Siis ta pühitses Iisaid ja tema poegi ning kutsus nad ohvrile.

⁵Laj Samuel quixye: —Saß usilal xinchal. Lâin tinmayejak chiru li Kâcuaß. Santobresihomak êrib ut texxic chicuix, chan. Ut laj Samuel quixsantobresi laj Isaí ut eb li ralal ut quixye reheb nak teßxic chirix nak tâmayejak.

⁶Ja kui nad tulid, siis ta nägi Eliabi ja mõtles: 'Küllap on nüüd Issanda ees tema võitu.'

⁶Nak queßcuulac saß li naßajej li cuan cuiß laj Samuel, laj Samuel quiril laj Eliab ut quixye saß xchßôl: —Relic chi yâl li cuînk aßin, aßan li sicßbil ru xban li Dios, chan.

⁷Aga Issand ütles Saamuelile: 'Ära vaata ta välimusele ja pikale kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale! Sest see pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.'

⁷Ut li Dios quixye re: —Mâcuaß li rilobâl tâqßue retal, chi moco lix najtil rok. Aßan mâcuaß li sicßbil ru inban. Lâin mâcuaß riqßuin li rilobâl ninsicß ruheb joß nequeßxbânu li cuînk. Li cuînk naril chanru na-iloc junak. Abanan lâin nacuil chanru lix naßleb, chan li Dios.

⁸Siis Iisai kutsus Abinadabi ja laskis ta Saamueli eest mööda minna; aga Saamuel ütles: 'Issand ei ole ka teda valinud.'

⁸Ut laj Isaí quixbok laj Abinadab li ralal jun chic ut quixxakab chiru laj Samuel. Ut laj Samuel quixye: —Chi moco aßin li sicßbil ru xban li Dios, chan.

⁹Siis Iisai laskis Samma mööda minna, aga Saamuel ütles: 'Issand ei ole ka teda valinud.'

⁹Ut laj Isaí quixbok laj Sama li ralal jun chic. Ut laj Samuel quixye cuißchic: —Chi moco aßin li sicßbil ru xban li Dios, chan.

¹⁰Nõnda laskis Iisai oma seitse poega Saamueli eest mööda minna, aga Saamuel ütles Iisaile: 'Issand ei ole neid valinud.'

¹⁰Ut laj Isaí quixcßuteb cuukub li ralal chiru laj Samuel. Abanan laj Samuel quixye re nak mâ jun reheb aßan li sicßbileb ru xban li Dios.

¹¹Ja Saamuel küsis Iisailt: 'Kas poisid on kõik siin?' Ja Iisai vastas: 'Noorim on veel järel, aga vaata, ta hoiab lambaid.' Siis ütles Saamuel Iisaile: 'Läkita keegi talle järele ja too ta siia, sest me ei istu lauda enne, kui ta siia tuleb!'

¹¹Ut quixye re: —¿Ma caßaj eb cuiß aßin lâ cualal? chan. Laj Isaí quixye: —Cuan chic jun li îtzßinbej. Aßan li yô chak chi iloc reheb li carner, chan. Ut laj Samuel quixye re: —Takla xbokbal chi junpât xban nak incßaß tocuaßak cui toj mâjiß nacßulun, chan.

¹²Ja Iisai läkitas mehed ning laskis ta tuua; ta oli punapalgeline, ilusate silmadega ja kauni välimusega. Ja Issand ütles: 'Tõuse ja võia teda, sest tema on see!'

¹²Ut laj Isaí quixtakla xbokbal li îtzßinbej. Li al aßan cßajoß xchakßal ru ut cau rib. Chßinaßus na-iloc. Ut li Kâcuaß quixye re laj Samuel: —Qßue li aceite saß xjolom xban nak aßan aßin li sicßbil ru inban, chan.

¹³Ja Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade keskel. Ja Issanda Vaim tuli võimsasti Taaveti peale, alates sellest päevast ja edaspidi. Ja Saamuel tõusis ning läks Raamasse.

¹³Ut laj Samuel quixchap li xucub ut quixqßue li aceite saß xjolom chiruheb chixjunileb li ras. Li al aßan aj David xcßabaß. Chalen saß li hônal aßan lix musikß li Kâcuaß quicuan riqßuin laj David. Ut chirix aßan laj Samuel quisukßi cuißchic saß li tenamit Ramá.

¹⁴Aga Issanda Vaim lahkus Saulist ja üks kuri vaim Issandalt kohutas teda.

¹⁴Ut incßaß chic quicuan lix musikß li Dios riqßuin laj Saúl. Li Dios quixtakla jun li mâus aj musikßej chixchßißchßißinquil.

¹⁵Siis ütlesid Saulile tema sulased: 'Vaata ometi, kuri vaim Jumalalt kohutab sind.

¹⁵Eb lix môs queßxye re laj Saúl: —Qßue retal, at rey. Li Dios quixqßue jun li mâus aj musikßej re tatxchßißchßißi.

¹⁶Käskigu nüüd meie isand oma sulaseid, kes on su ees, otsida mees, kes oskab kannelt lüüa, et ta siis, kui su peal on Jumala kuri vaim, mängiks oma käega ja sul oleks siis parem olla!'

¹⁶Lâat naru nacaye ke lâo aj cßanjel châcuu nak takasicß junak li cuînk naxnau xchßeßbal li arpa. Nak tâchâlk li mâus aj musikßej châchßißchßißinquil, li cuînk aßan tixchßeß li arpa, ut li mâus aj musikßej tixcanab âchßißchßißinquil ut tâcßojlâk cuißchic âchßôl, chanqueb.

¹⁷Ja Saul ütles oma sulastele: 'Vaadake siis mulle üks mees, kes hästi mängib, ja tooge mu juurde!'

¹⁷Joßcan nak laj Saúl quixye reheb: —Ayukex biß ut têsicß chak junak li cuînk naxnau chi us xchßeßbal li arpa. Ut cßamomak chak cuiqßuin, chan.

¹⁸Ja üks noortest meestest kostis ning ütles: 'Vaata, ma olen näinud petlemlase Iisai poega, kes oskab mängida; ta on vapper kangelane, sõjamees ja osav sõnas; ta on nägus mees ja Issand on temaga.'

¹⁸Jun reheb lix môs quixye re: —Laj Isaí li cuan aran Belén cuan jun li ralal naxnau xchßeßbal li arpa. Li al aßan cau rib ut naxnau pletic ut naxnau âtinac. Cßajoß chakßal ru. Ut li Dios cuan riqßuin, chan.

¹⁹Siis läkitas Saul käskjalad Iisai juurde, et nad ütleksid: 'Saada minu juurde oma poeg Taavet, kes on lammaste juures!'

¹⁹Joßcan nak laj Saúl quixtaklaheb lix takl riqßuin laj Isaí ut queßxye re: —Li rey Saúl naraj nak tâtakla chak riqßuin laj David lâ cualal li nacßacßalen reheb li carner, chanqueb.

²⁰Ja Iisai võttis eesli, leiba, nahklähkri veini ja ühe sikutalle ning läkitas oma poja Taavetiga Saulile.

²⁰Ut laj Isaí quixtakla laj David riqßuin laj Saúl. Ut quixtakla ajcuiß nabal li caxlan cua, li vino ut jun li chibât toj sâj chokß re laj Saúl. Ut quixtakla ajcuiß jun li bûr li tâîkânk re chixjunil.

²¹Nii tuli Taavet Sauli juurde ja astus tema teenistusse; Saul armastas teda väga ja Taavet sai tema sõjariistade kandjaks.

²¹Ut laj David cô riqßuin laj Saúl ut quicana chi cßanjelac chiru. Laj Saúl quixra laj David ut quixye nak aßan li tâcßamok re lix chßîchß re pletic.

²²Ja Saul läkitas Iisaile ütlema: 'Lase Taavet jääda mu teenistusse, sest ta on minu silmis armu leidnud!'

²²Laj Saúl quixtakla xyebal re laj Isaí: —Bânu usilal cue. Canâk laj David cuiqßuin xban nak aßan naqßuehoc xsahil inchßôl, chan.Joßcan nak laj David quicana riqßuin laj Saúl. Nak li Dios naxtakla chak li mâus aj musikßej chixchßißchßißinquil, laj David naxchap lix arpa ut naxchßeß chiru. Ut li mâus aj musikßej naxcanab xchßißchßißinquil ut nacßojla cuißchic xchßôl laj Saúl.

²³Ja kui vaim Jumalalt oli Sauli peal, võttis Taavet kandle ja mängis oma käega; siis Saul sai hingata ja temal oli parem olla ning kuri vaim lahkus ta pealt.

²³Joßcan nak laj David quicana riqßuin laj Saúl. Nak li Dios naxtakla chak li mâus aj musikßej chixchßißchßißinquil, laj David naxchap lix arpa ut naxchßeß chiru. Ut li mâus aj musikßej naxcanab xchßißchßißinquil ut nacßojla cuißchic xchßôl laj Saúl.