¹Ja kui Taavet oli kõneluse Sauliga lõpetanud, siis oli Joonatani hing nagu ühte köidetud Taaveti hingega ja Joonatan armastas teda nagu oma hinge.

¹Nak quirakeß chi âtinac laj David riqßuin laj Saúl, laj Jonatán quixcßam rib saß amiguil riqßuin laj David ut cßajoß nak quixra.

²Ja Saul võttis tema selsamal päeval enese juurde ega lasknud teda minna tagasi isakodusse.

²Chalen saß li cutan aßan laj Saúl incßaß quixcanab laj David chi sukßîc saß rochoch lix yucuaß. Quicana ban riqßuin re tâcßanjelak chiru.

³Ja Joonatan tegi Taavetiga liidu, sest ta armastas teda nagu oma hinge.

³Laj Jonatán ut laj David queßxbânu li juramento chi ribileb rib, ut queßxye nak junelic teßxcßam rib saß usilal ut incßaß teßxchßeß rib xban nak laj Jonatán quixra laj David joß nak naxra rib aßan.

⁴Ja Joonatan võttis ära oma ülekuue, mis tal seljas oli, ja andis Taavetile, nõndasamuti oma muud riided koos oma mõõga, ammu ja vööga.

⁴Laj Jonatán quirisi chirix lix tßicr li naxqßue saß xbên li rakß ut quixsi re laj David ut quixsi ajcuiß re lix tzimaj, lix cßâmal xsaß joß ajcuiß lix chßîchß.

⁵Ja Taavet läks välja ning oli edukas kõikjal, kuhu Saul teda läkitas; Saul pani tema sõjameeste üle ja see meeldis kogu rahvale, ka Sauli sulastele.

⁵Joß qßuial li quitaklâc xbânunquil laj David xban laj Saúl, us qui-el xban nak naxcßoxla chi us cßaßru tixbânu. Joßcan nak laj Saúl quixqßue xcuanquil chi taklânc saß xbêneb lix soldado. Ut queßsahoß saß xchßôleb li tenamit riqßuin laj David, joßqueb ajcuiß li nequeßcßanjelac chiru laj Saúl.

⁶Ja kui nad olid kodu poole tulemas, pärast seda kui Taavet oli vilisti maha löönud, läksid naised kõigist Iisraeli linnadest lauldes ja tantsides kuningas Saulile vastu, olles rõõmsad trummide ja simblitega.

⁶Nak laj David ac xcamsi laj Goliat, eb li soldados queßsukßi chak saß li plêt. Eb li ixk saß chixjunileb li tenamit Israel queßel chixcßulbal li rey Saúl. Cuanqueb xpanderos saß rukß. Yôqueb chi xajoc ut yôqueb chi bichânc xban xsahileb xchßôl. Ut yôqueb chixchßeßbal lix cuajbeb.

⁷Ja tantsivad naised laulsid vastastikku ning ütlesid: 'Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!'

⁷Nak yôqueb chi xajoc ut yôqueb chi bichânc, queßxye: —Laj Saúl quixcamsiheb jun mil chi cristian. Abanan laj David quixcamsiheb lajêb mil, chanqueb.

⁸Siis Sauli viha süttis väga põlema, sest seesugune kõne oli ta meelest paha, ja ta ütles: 'Taavetile annavad nad kümme tuhat, aga minule annavad tuhat! Nüüd puudub tal veel ainult kuningriik!'

⁸Cßajoß nak quijoskßoß laj Saúl nak quirabi li yôqueb chixyebal. Quixye: —Yôqueb chixyebal nak laj David quixcamsi lajêb mil ut lâin jun mil ajcuiß. Caßchßin chic mâ nequeßxxakab chokß rey, chan.

⁹Ja sellest päevast alates hakkas Saul Taavetile kõõrdi vaatama.

⁹Joßcan nak chalen saß li cutan aßan, laj Saúl incßaß chic sa naril laj David. Quixcakali ban.

¹⁰Järgmisel päeval tuli kuri vaim Jumalalt võimsasti Sauli peale ja ta märatses kojas: Taavet mängis siis oma käega kannelt nagu alati, aga Saulil oli piik käes.

¹⁰Saß li cutan jun chic li Dios quixtakla li mâus aj musikßej chixchßißchßißinquil laj Saúl saß rochoch. Chanchan li lôc ru laj Saúl. Cuan xlâns saß rukß. Ut laj David yô chixchßeßbal li arpa chiru joß naxbânu rajlal.

¹¹Ja Saul viskas piigi ning mõtles: 'Ma naelutan Taaveti seina külge.' Aga Taavet tõmbus kaks korda tema eest kõrvale.

¹¹Laj Saúl quixye saß xchßôl: —Tinnumsi li lâns saß xsaß laj David chiru li tzßac, chan. Ut quixcut lix lâns. Aßut laj David caß sut quixcol rib chiru.

¹²Saul kartis Taavetit, sest Issand oli temaga, olles aga Saulist lahkunud.

¹²Laj Saúl qui-oc xxiu xban laj David xban nak li Dios cuan riqßuin laj David ut incßaß chic nacuan riqßuin laj Saúl.

¹³Siis Saul eemaldas Taaveti oma ligidusest ja pani ta tuhandepealikuks; nõnda läks Taavet välja ja tuli tagasi rahva eesotsas.

¹³Joßcan nak laj Saúl quirisi laj David saß li rochoch. Ut quixxakab chi taklânc saß xbên jun mil chi soldados. Laj David nacßamoc be chiruheb nak nequeßxic chi pletic. Nequeßxic ut nequeßsukßi cuißchic.

¹⁴Taavetil oli edu kõigil oma teedel ja Issand oli temaga.

¹⁴Li Kâcuaß cuan riqßuin laj David. Joßcan nak us na-el riqßuin chixjunil li cßaßru naxbânu.

¹⁵Kui Saul nägi, et tal oli suur edu, siis ta tundis tema ees hirmu.

¹⁵Laj David naxnau xcßoxlanquil chi us li cßaßru naxbânu. Joßcan nak laj Saúl kßaxal cuißchic quixucuac chiru.

¹⁶Aga kogu Iisrael ja Juuda armastas Taavetit, kui ta läks välja ja tuli tagasi nende eesotsas.

¹⁶Chixjunileb laj Israel ut eb laj Judá queßxra laj David xban nak nacßamoc be chi us chiruheb nak nequeßxic chi pletic ut nak nequeßsukßi chak.

¹⁷Siis ütles Saul Taavetile: 'Vaata, ma annan sulle naiseks oma vanema tütre Meerabi; ole mul ainult vahva ja võitle Issanda võitlusi!' Sest Saul mõtles: 'Ärgu tabagu teda minu käsi, vaid tabagu teda vilistite käsi!'

¹⁷Saß jun li cutan laj Saúl quixye re laj David: —Lâin tinqßue lix Merab, li xbên inrabin, chokß âcuixakil. Caßaj cuiß li nacuaj lâin nak cauhak âchßôl chi pletic saß xcßabaß li Kâcuaß, chan. Laj Saúl quixye saß xchßôl: —Mâcuaß lâin tincamsînk re laj David. Aßaneb ban laj filisteo teßcamsînk re, chan saß xchßôl.

¹⁸Aga Taavet vastas Saulile: 'Mis olen mina ja mis on mu elu, mu isa suguvõsa Iisraelis, et võiksin saada kuninga väimeheks?'

¹⁸Laj David quixye: —¿Ma cuan ta biß incuanquil lâin nak tin-oc chokß âhiß, at rey? Ut, ¿ma cuanqueb ta biß xcuanquil lin yucuaß ut eb lix comon arin Israel? chan.

¹⁹Ja kui aeg tuli, mil Sauli tütar Meerab pidi antama Taavetile, anti ta naiseks meholatlasele Adrielile.

¹⁹Abanan nak quicuulac xkßehil nak teßsumlâk, laj Saúl quixsumub lix rabin riqßuin laj Adriel, Mehola xtenamit.

²⁰Aga Sauli tütar Miikal armastas Taavetit; ja kui sellest Saulile teatati, siis oli see asi temale meelepärane.

²⁰Ut lix Mical, lix rabin jun chic, quixra laj David. Quiyeheß resil re laj Saúl nak lix Mical naxra laj David. Ut quixcßul xchßôl laj Saúl nak quirabi.

²¹Saul mõtles: 'Ma annan Miikali temale, et too saaks talle püüdepaelaks ja et teda tabaks vilistite käsi.' Ja Saul ütles Taavetile: 'Sa võid nüüd teisega saada mu väimeheks.'

²¹Laj Saúl quixye saß xchßôl: —Lâin tinsumub lix Mical riqßuin laj David yal re tixbalakßi ut tâcamsîk xbaneb laj filisteo, chan. Joßcan nak quixye cuißchic re laj David: —Lâat tat-oc chokß inhiß, chan.

²²Ja Saul käskis oma sulast: 'Rääkige Taavetiga salaja ja öelge: Vaata, kuningal on sinust hea meel ja kõik ta sulased armastavad sind: seepärast hakka nüüd kuninga väimeheks!'

²²Laj Saúl quixtaklaheb lix môs ut quixye reheb nak teßâtinak riqßuin laj David chi mâ ani tâabînk re ut teßxye re chi joßcaßin: —Laj Saúl nacatxra ut chikajunilo lâo lix môs nacatkara ajcuiß. Us tâsume oc chokß xhiß li rey, chanqueb.

²³Ja Sauli sulased kõnelesid need sõnad Taaveti kõrvu; aga Taavet ütles: 'On siis teie meelest lihtne asi hakata kuninga väimeheks? Mina olen ju vaene ja tähtsuseta mees.'

²³Queßxye re laj David joß quiyeheß reheb xban laj Saúl. Ut laj David quixye reheb: —¿Ma nequecßoxla lâex nak kßaxal us chokß re junak cuînk joß lâin oc chokß xhiß li rey? Lâin mâcßaß incuanquil ut nebaßin, chan.

²⁴Ja Saulile jutustasid tema sulased, öeldes: 'Taavet on rääkinud seesuguseid sõnu.'

²⁴Ut eb li môs côeb chixyebal re laj Saúl li cßaßru quixye laj David.

²⁵Siis ütles Saul: 'Öelge Taavetile nõnda: Kuningas ei hooli mõrsjahinnast, vaid sajast vilistite eesnahast, et kätte maksta kuninga vaenlastele.' Aga Saul arvestas, et Taavet langeb vilistite käe läbi.

²⁵Ut laj Saúl quixye reheb nak teßxye re laj David li âtin aßin: —Li rey incßaß naraj tâtoj rix lix rabin. Caßaj cuiß naraj nak tâkßaxtesi re jun ciento li rußuj xtzßejcualeb laj filisteo. Chi joßcan tixqßue rêkaj li incßaß us xeßxbânu li xicß nequeßiloc re, chan. Laj Saúl quixcßoxla nak riqßuin aßin tâcamsîk laj David xbaneb laj filisteo.

²⁶Ja kui tema sulased need sõnad Taavetile edasi andsid, siis oli Taaveti meelest õige hakata kuninga väimeheks; ja enne kui aeg oli täis saanud,

²⁶Nak laj David quirabi li cßaßru quitaklâc xyebal re xban li rey, quixcßul xchßôl laj David nak aßan tâoc chokß xhiß li rey.

²⁷võttis Taavet kätte ja läks, tema ja ta mehed, ja lõi vilistitest maha kakssada meest; ja Taavet tõi nende eesnahad täiearvuliselt kuningale, et saada kuninga väimeheks; ja Saul andis temale naiseks oma tütre Miikali.

²⁷Mâjiß ajcuiß nacuulac xkßehil xbânunquil li quixtakla laj Saúl nak laj David rochbeneb lix soldados queßcôeb ut queßxcamsiheb cuib ciento laj filisteo. Ut quixcßameb chak li rußuj lix tzßejcualeb re tixkßaxtesi re li rey re nak naru tâoc chokß xhiß. Joßcan nak laj Saúl quixsume xqßuebal lix Mical chokß rixakil laj David.

²⁸Saul nägi ja mõistis, et Issand oli Taavetiga; ja Miikal, Sauli tütar, armastas Taavetit.

²⁸Laj Saúl quixqßue retal nak li Kâcuaß natenkßan re laj David. Ut quixqßue ajcuiß retal nak lix Mical lix rabin naxra laj David.

²⁹Aga Saul kartis Taavetit üha enam; ja Saul oli Taaveti vaenlane kogu eluaja.

²⁹Cßajoß nak quixucuac laj Saúl xban laj David. Ut chalen saß li cutan aßan, xicß chic quiril laj David joß najtil yoßyo.Rajlal nak nequeßchal eb laj filisteo chi pletic riqßuineb laj Israel, laj David, aßan li kßaxal us na-el chiruheb li jun chßol chic li nequeßcßanjelac chiru laj Saúl. Joßcan nak chixjunileb queßxqßue saß xnakß ruheb laj David.

³⁰Aga vilistite vürstid tulid sõtta; ja iga kord, kui nad tulid välja, sündis, et Taavetil oli rohkem edu kui kõigil teistel Sauli sulastel; ja tema nimi oli väga austatud.

³⁰Rajlal nak nequeßchal eb laj filisteo chi pletic riqßuineb laj Israel, laj David, aßan li kßaxal us na-el chiruheb li jun chßol chic li nequeßcßanjelac chiru laj Saúl. Joßcan nak chixjunileb queßxqßue saß xnakß ruheb laj David.