¹Ja Saul rääkis oma pojale Joonatanile ja kõigile oma sulaseile, et nad surmaksid Taaveti; aga Sauli pojale Joonatanile meeldis Taavet väga.

¹Laj Saúl quixye re laj Jonatán ut reheb ajcuiß chixjunileb lix môs nak teßxcamsi laj David. Abanan laj Jonatán, li ralal laj Saúl, quixra laj David.

²Ja Joonatan teatas Taavetile, öeldes: 'Mu isa Saul püüab sind surmata. Ole siis nüüd hommikul valvel, jää varjule ja peida ennast!

²Joßcan nak laj Jonatán quixye re laj David: —Lin yucuaß târaj âcamsinquil. Joßcan nak cuulaj tâbânu cuênt. Muk âcuib saß junak naßajej bar incßaß tateßril.

³Mina aga lähen ja seisan oma isa kõrvale väljal, kus sinagi oled, ja ma räägin isaga sinu pärast; kui ma midagi märkan, siis ma teatan sulle.'

³Lâin tinxic cuochben lin yucuaß saß li cßalebâl nachß cuancat cuiß. Tinâtinak châcuix. Cßaß na ru tixye lin yucuaß, lâin tinye cuißchic âcue, chan.

⁴Ja Joonatan kõneles Taavetist head oma isale Saulile ning ütles temale: 'Kuningas ärgu tehku pattu oma sulase Taaveti vastu, sest tema ei ole sinu vastu pattu teinud ja pealegi on ta teod olnud sulle väga head!

⁴Ut laj Jonatán quiâtinac riqßuin lix yucuaß. Us li quixye chirix laj David. Quixye re: —At inyucuaß, matmâcob riqßuin xbânunquil li incßaß us re laj David laj cßanjel châcuu. Aßan mâcßaß xbânu incßaß ta us. Us ban chixjunil li quixbânu re âtenkßanquil.

⁵Ta pani kaalule oma elu ja lõi vilisti maha, ja Issand andis nõnda kogu Iisraelile suure võidu; sa nägid seda ise ja olid rõõmus. Miks sa tahad nüüd teha pattu süütu vere vastu ja Taaveti põhjuseta surmata?'

⁵Quixkßaxtesi rib chi câmc nak quixcamsi laj Goliat. Ut li Kâcuaß quixcoleb laj Israel. Lâat xacuil nak xcamsi laj Goliat ut quisahoß saß âchßôl. ¿Cßaßut nak tatmâcobk anakcuan riqßuin xcamsinquil laj David? Aßan mâcßaß xmâc châcuu, chan.

⁶Ja Saul kuulas Joonatani häält ning Saul vandus: 'Nii tõesti kui Issand elab, teda ei surmata!'

⁶Quixcßul xchßôl li cßaßru quixye laj Jonatán ut quixbânu li juramento ut quixye: —Saß xcßabaß li yoßyôquil Dios, incßaß tâcamsîk laj David, chan.

⁷Siis Joonatan kutsus Taaveti ja andis temale edasi kõik need sõnad; ja Joonatan viis Taaveti Sauli juurde ning Taavet oli Sauli teenistuses nagu ennegi.

⁷Joßcan nak laj Jonatán quixbok laj David ut quixye re chixjunil li quixye laj Saúl. Quixcßam cuißchic riqßuin laj Saúl ut laj David quicßanjelac chiru joß junxil.

⁸Ja jälle puhkes sõda; ja Taavet läks välja ning sõdis vilistite vastu ja lõi neid suure kaotusega, nõnda et nad põgenesid tema eest.

⁸Eb laj filisteo queßoc cuißchic chi pletic riqßuineb laj Israel. Laj David cau quipletic ut queßnumta saß xbêneb toj retal nak eb laj filisteo queßêlelic chiruheb.

⁹Aga kuri vaim Issandalt tuli Sauli peale; ta istus oma kojas ja tal oli piik käes, kuna Taavet mängis oma käega kannelt.

⁹Saß jun li cutan li Dios quixtakla cuißchic li mâus aj musikßej riqßuin laj Saúl nak chunchu saß rochoch ut cuan lix lâns saß rukß. Laj David yô chixchßeßbal lix arpa.

¹⁰Saul püüdis lüüa Taavetit piigiga seina külge, aga tema põikas kõrvale Sauli eest, kes lõi piigi seinasse; ja Taavet põgenes ning pääses sel ööl.

¹⁰Laj Saúl quixcut lix lâns re tixcamsi laj David. Abanan laj David quixcol rib chiru ut lix lâns quixlap rib saß li tzßac. Joßcan nak laj David quiêlelic saß li kßojyîn aßan.

¹¹Siis läkitas Saul käskjalad Taaveti koja juurde teda varitsema ja hommikul surmama. Aga Taaveti naine Miikal teatas Taavetile, öeldes: 'Kui sa oma hinge sel ööl ei päästa, surmatakse sind homme.'

¹¹Saß ajcuiß li kßojyîn aßan laj Saúl quixtaklaheb li cuînk chixcßacßalenquil li rochoch laj David re teßxcamsi nak tâsakêuk. Abanan, lix Mical li rixakil quixye re laj David: —Cui incßaß tatêlelik ut tâcol âcuib chiru li kßojyîn aßin, cuulaj tateßxcamsi, chan re.

¹²Ja Miikal laskis Taaveti läbi akna alla; ta läks ja põgenes ning pääses.

¹²Ut lix Mical quixcubsi laj David saß li ventana. Laj David quiêlelic re nak tixcol rib.

¹³Miikal aga võttis teeravi ja asetas voodisse, pani selle pea katteks kitsekarvust võrgu ja kattis selle vaibaga.

¹³Lix Mical quixchap jun li yîbanbil dios ut quixyocob saß li cuarib. Quixqßue li rix jun li chibât saß xjolom ut quixtzßap riqßuin tßicr.

¹⁴Kui Saul läkitas käskjalad Taavetit tooma, siis ütles Miikal: 'Ta on haige.'

¹⁴Nak laj Saúl quixtaklaheb lix takl re teßxchap laj David, lix Mical quixye reheb: —Laj David yaj, chan.

¹⁵Siis Saul läkitas käskjalad Taavetit vaatama, öeldes: 'Tooge ta voodiga minu juurde, et ma ta surmaksin!'

¹⁵Laj Saúl quixtaklaheb cuißchic lix takl ut quixye reheb: —Cßamomak chak laj David, usta yaj, re nak tincamsi, chan.

¹⁶Ja kui käskjalad tulid, vaata, siis oli voodis teerav, pea katteks kitsekarvust võrk.

¹⁶Nak eb li takl queßoc saß li rochoch, queßxtau li yîbanbil dios saß lix cuarib. Ut cuan li rix chibât saß xjolom.

¹⁷Ja Saul küsis Miikalilt: 'Mispärast sa petsid mind nõnda ja lasksid mu vaenlasel pääseda?' Ja Miikal vastas Saulile: 'Tema ütles mulle: Lase mind minna, muidu ma tapan su!'

¹⁷Laj Saúl quixye re lix Mical: —¿Cßaßut nak xinâbalakßi chi joßcaßin? ¿Cßaßut nak xacanab chi êlelic li xicß na-iloc cue? chan. Ut lix Mical quixye re: —Aßan xye cue nak tinixcamsi cui incßaß tintenkßa chi êlelic, chan.

¹⁸Ja Taavet põgenes ja pääses ning tuli Saamueli juurde Raamasse ja jutustas temale kõik, mis Saul temale oli teinud. Siis läksid tema ja Saamuel Naajotisse ning jäid sinna.

¹⁸Joßcan nak laj David quiêlelic chiru laj Saúl ut cô riqßuin laj Samuel aran Ramá. Ut quixserakßi re laj Samuel chixjunil li qui-ux re xban laj Saúl. Ut laj David rochben laj Samuel queßcôeb chi cuânc aran Naiot.

¹⁹Ja Saulile teatati ning öeldi: 'Vaata, Taavet on Raama Naajotis.'

¹⁹Quiyeheß resil re laj Saúl nak laj David cuan aran Naiot xcuênt Ramá.

²⁰Siis Saul läkitas käskjalad Taavetit tooma; aga kui need nägid prohvetlikult kõnelevate prohvetite salka ja Saamueli seisvat ülevaatajana nende üle, siis tuli Jumala Vaim Sauli käskjalgade peale ja nemadki hakkasid prohvetlikult rääkima.

²⁰Joßcan nak quixtaklaheb li cuînk re teßxchap ut teßxcßam riqßuin. Queßril nak eb li profeta yôqueb chixlokßoninquil li Dios ut laj Samuel yô chi cßamoc be chiruheb. Ut lix musikß li Kâcuaß quichal riqßuineb li takl li quixtakla laj Saúl. Ut eb aßan quisach xchßôleb ut queßoc ajcuiß chixlokßoninquil li Dios.

²¹Kui sellest Saulile teatati, siis ta läkitas teised käskjalad, aga needki hakkasid prohvetlikult rääkima; siis läkitas Saul veel kolmandad käskjalad, aga needki hakkasid prohvetlikult rääkima.

²¹Laj Saúl quirabi resil li cßaßru yôqueb ut quixtakla jalan chic lix takl. Ut eb aßan queßxtiquib ajcuiß xajoc ut chixjapbal reheb chixlokßoninquil li Dios. Ut laj Saúl quixtaklaheb cuißchic rox sut lix takl. Ut joßcan cuißchic queßxcßul.

²²Siis ta läks ka ise Raamasse. Ja kui ta jõudis suure kaevu juurde Sekusse ja küsis ning ütles: 'Kus on Saamuel ja Taavet?', siis vastati: 'Vaata, Raama Naajotis.'

²²Chirix chic aßan, laj Saúl cô Ramá. Nak quicuulac cuan cuiß li nimla jul haß aran Secú, quixye reheb li tenamit: —¿Bar cuanqueb laj Samuel ut laj David? chan. Ut jun li cuan aran quixye: —Cuanqueb aran Naiot xcuênt Ramá, chan.

²³Siis ta läks sealt Raama Naajoti poole ja Jumala Vaim tuli ka tema peale; ja ta aina läks ning kõneles prohvetlikult, kuni ta jõudis Raama Naajotisse.

²³Laj Saúl cô aran Naiot xcuênt Ramá. Ut lix musikß li Dios quichal riqßuin. Riqßuin xcuanquil lix musikß li Dios, laj Saúl qui-oc chi xajoc ut chixjapbal re chixlokßoninquil li Dios toj retal quicuulac Naiot xcuênt Ramá.Ut laj Saúl quirisi lix tßicr li cuan saß xbên li rakß joß ajcuiß lix chßîchß re pletic. Ut qui-oc chi xajoc ut chixjapbal re chiru laj Samuel. Ut joßcan quixnumsi li cutan ut li kßojyîn. Chalen aßan quiticla xyebal: “¿Ma xcomoneb li profeta laj Saúl?” chanqueb.

²⁴Ja temagi võttis oma riided seljast ja temagi kõneles prohvetlikult Saamueli ees ning lamas alasti kogu selle päeva ja kogu selle öö; sellepärast on ütluseks: 'Kas ka Saul on prohvetite hulgas?'

²⁴Ut laj Saúl quirisi lix tßicr li cuan saß xbên li rakß joß ajcuiß lix chßîchß re pletic. Ut qui-oc chi xajoc ut chixjapbal re chiru laj Samuel. Ut joßcan quixnumsi li cutan ut li kßojyîn. Chalen aßan quiticla xyebal: “¿Ma xcomoneb li profeta laj Saúl?” chanqueb.