¹Ja siiflased tulid Gibeasse Saulile ütlema: 'Eks Taavet varja ennast Hakila künkal, ida pool tühja maad?'

¹Eb li cuînk li cuanqueb saß li tenamit Zif queßcôeb cuißchic riqßuin laj Saúl ut queßxye re nak laj David mukmu saß li tzûl Haquila saß li chaki chßochß li cuan saß li na-el cuiß li sakße.

²Ja Saul võttis kätte ning läks alla Siifi kõrbe, ja koos temaga kolm tuhat Iisraeli valitud meest, et otsida Taavetit Siifi kõrbest.

²Laj Saúl quixsicß ruheb oxib mil lix soldados ut queßcôeb saß junpât chixsicßbal laj David saß li chaki chßochß aran Zif.

³Ja Saul lõi leeri üles Hakila künkale, mis on tee ääres ida pool tühja maad. Aga Taavet viibis kõrbes ja kui ta sai aru, et Saul oli tulnud kõrbe temale järele,

³Queßxyîb lix muhebâleb chire be saß li tzûl Haquila chire li chaki chßochß. Ut laj David quixqßue retal nak laj Saúl yô chixsicßbal saß li chaki chßochß.

⁴siis läkitas Taavet maakuulajaid ja sai teada, et Saul oli tõesti tulnud.

⁴Laj David quixtaklaheb aj qßuehol etal ut queßril nak relic chi yâl laj Saúl cuan aran.

⁵Ja Taavet võttis kätte ning tuli paika, kuhu Saul oli leeri üles löönud; ja Taavet nägi kohta, kus Saul ja tema väepealik Abner, Neeri poeg, magasid; Saul magas vankriteleeris ja rahvas oli leeris tema ümber.

⁵Laj David cô saß li naßajej li cuanqueb cuiß lix muhebâleb laj Saúl ut quixsiqßui bar yô chi cuârc laj Saúl ut laj Abner li ralal laj Ner. Laj Abner, aßan li nataklan saß xbêneb li soldados. Laj Saúl yô chi cuârc saß xyi ut eb lix soldados yôqueb chi cuârc chi xjun sutam.

⁶Taavet võttis sõna ja rääkis hett Ahimelekiga ja Abisaiga, Seruja pojaga, Joabi vennaga, öeldes: 'Kes tuleb koos minuga Sauli juurde leeri?' Ja Abisai vastas: 'Mina tulen koos sinuga.'

⁶Rochbeneb laj David cuanqueb laj Ahimelec aj heteo ut laj Abisai, lix yum lix Sarvia. Laj Abisai, aßan li rîtzßin laj Joab. Laj David quixye reheb: —¿Ani êre tâxic chicuix saß lix muhebâl laj Saúl? chan. —Lâin tinxic châcuix, chan laj Abisai.

⁷Nõnda tulid Taavet ja Abisai öösel rahva juurde, ja vaata, Saul oli heitnud magama vankriteleeris ning tema piik oli maasse lööduna ta peatsis; Abner ja rahvas aga magasid tema ümber.

⁷Chiru li kßojyîn aßan laj David ut laj Abisai queßcôeb saß lix muhebâl laj Saúl. Laj Saúl yô chi cuârc ut lix lâns xakxo saß chßochß chixcßatk xjolom. Laj Abner ut lix soldados yôqueb chi cuârc chi xjun sutam.

⁸Ja Abisai ütles Taavetile: 'Jumal on täna andnud sinu vaenlase su kätte. Ja nüüd luba, ma löön ta piigiga maa külge! Üksainus hoop - teist ei ole mul tema jaoks vaja.'

⁸Laj Abisai quixye re laj David: —Anakcuan li Dios xkßaxtesi saß âcuukß li xicß na-iloc âcue. Anakcuan chinâcanab chixcamsinquil riqßuin lix lâns. Jun sut ajcuiß tincut li lâns ut tinxekß saß chßochß, chan.

⁹Aga Taavet vastas Abisaile: 'Ära teda hukka! Sest kes võiks karistamata pista oma käe Issanda võitu külge?'

⁹Abanan laj David quixye re: —Mâcamsi aßan. ¿Cßaßut nak tâcamsi li rey li quisiqßueß ru xban li Kâcuaß? Cuan âmâc cui tâcamsi aßan, chan.

¹⁰Ja Taavet ütles: 'Nii tõesti kui Issand elab, lööb Issand kindlasti ise teda: kas saabub ta surmapäev või läheb ta sõtta ja saab otsa.

¹⁰Ut quixye ajcuiß laj David: —Saß xcßabaß li yoßyôquil Dios lâin ninye nak li Kâcuaß tâqßuehok re chi câmc. Nak tâcuulak xkßehil, laj Saúl tâcâmk. Mâre xban yajel malaj ut tâcamsîk saß plêt.

¹¹Issanda pärast jäägu see minust kaugele, et pistaksin oma käe Issanda võitu külge. Aga võta nüüd piik, mis on ta peatsis, ja veekruus, ja lähme!'

¹¹Li Kâcuaß Dios taxak chitenkßânk cue re nak incßaß tinbânu raylal re li sicßbil ru xban li Dios. Anakcuan takacßam chikix lix lâns li cuan saß xjolom ut takacßam ajcuiß lix su li cuan haß chi saß, chan laj David.

¹²Ja Taavet võttis piigi ja veekruusi Sauli peatsist ja nad läksid oma teed; ja ükski ei näinud, ei märganud ega ärganud üles, vaid nad kõik magasid, sest Issand oli lasknud tulla nende peale raske une.

¹²Laj David ut laj Abisai queßxcßam lix lâns ut queßxcßam ajcuiß xnaßaj lix haß ut queßcôeb. Mâ ani qui-iloc reheb. Ut mâ ani qui-abin reheb. Mâ ani qui-aj ru xban nak li Kâcuaß Dios quixcuartesiheb.

¹³Seejärel läks Taavet üle teisele poole ja seisis eemal mäetipus; nende vahel oli palju maad.

¹³Laj David cô jun pacßal li ru takßa toj saß xbên li tzûl najt riqßuin laj Saúl.

¹⁴Ja Taavet hüüdis rahvast ja Abnerit, Neeri poega, ja ütles: 'Eks sa vasta, Abner?' Ja Abner kostis ning küsis: 'Kes sa oled, et sa hüüad kuningat?'

¹⁴Ut quixjap re ut quixye reheb lix soldado laj Saúl: —At Abner, ¿ma nacacuabi li yôquin chixyebal êre? chan. Ut laj Abner quixye: —¿Anihat lâat nak nacajap chak âcue saß xbên li rey? chan.

¹⁵Ja Taavet ütles Abnerile: 'Eks sa ole mees? Kes on Iisraelis sinu sarnane? Aga miks sa ei valvanud oma isandat kuningat? Sest keegi rahva hulgast tuli hukkama kuningat, su isandat.

¹⁵Laj David quixye re: —At Abner, ¿ma mâcuaß ta biß lâat li kßaxal cau âcuib chi pletic saß xyânkeb chixjunileb li cuînk aj Israel? ¿Cßaßut nak incßaß yôcat chixcolbal rix li rey? Cuanqueb li xeßoc saß lix muhebâl re raj teßxcamsi li rey.

¹⁶Ei ole hea see asi, mis sa oled teinud. Nii tõesti kui Issand elab: te olete surmalapsed, et te ei ole valvanud oma isandat, Issanda võitut. Ja nüüd vaata, kus on kuninga piik ja veekruus, mis olid ta peatsis?'

¹⁶Incßaß us li xabânu. Saß xcßabaß li Dios ninye êre nak êcßulub câmc, lâat joßqueb ajcuiß lâ soldados xban nak incßaß yôquex chixcolbal rix li rey li sicßbil ru xban li Dios. Qßuehomak retal. ¿Bar cuan lix lâns li rey ut lix naßaj lix haß li cuan saß xjolom li rey? Sicßomak ut têril ma têtau, chan.

¹⁷Siis Saul tundis ära Taaveti hääle ja küsis: 'Kas see on sinu hääl, mu poeg Taavet?' Ja Taavet vastas: 'See on minu hääl, mu isand kuningas.'

¹⁷Laj Saúl quirabi nak yô chi âtinac laj David ut quixnau nak aßan xyâb xcux. Quixye: —¿Ma mâcuaßat ta biß lâat, at David, li yôcat chi âtinac? chan. Laj David quixye re: —At rey, yâl li xaye. Lâin laj David, chan.

¹⁸Ja ta ütles: 'Mispärast ajab mu isand nõnda taga oma sulast? Sest mida ma olen teinud? Või mis kurja on mu käes?

¹⁸Ut quixye ajcuiß re: —At rey, ¿cßaßut nak toj yôcat chinsicßbal re tinâcamsi? ¿Cßaßru inmâc châcuu? ¿Cßaßru li incßaß us xinbânu âcue?

¹⁹Ja nüüd kuulgu ometi mu isand kuningas oma sulase sõnu: kui Issand on sind kihutanud minu vastu, siis saagu ta tunda ohvrilõhna; aga kui inimlapsed, siis olgu nad neetud Issanda ees, et nad tõukavad mind nüüd välja Issanda pärisosasse kuuluvusest, öeldes: Mine teeni teisi jumalaid!

¹⁹At rey, chacuabi taxak li cßaßru tinye, lâin aj cßanjel châcuu. Cui li Kâcuaß quixye âcue nak xicß chic tinâcuil, us raj tixcßûluban ta junak mayej re nak tixjal xcßaßux. Abanan, cui ut yal cuînk li yôqueb chi yehoc âcue nak tâbânu raylal cue, aß taxak li Kâcuaß chimajecuânk reheb xban nak xineßrisi saß lin tenamit bar nequeßxlokßoni cuiß li Kâcuaß. Ut yôqueb chintaklanquil re nak tinlokßoni li jalanil dios.

²⁰Aga nüüd ärgu voolaku mu veri maha Issanda palgest eemal, sest Iisraeli kuningas on läinud otsima ühtainsat kirpu, otsekui ajaks ta mägedes taga põldpüüd.'

²⁰Lâin incßaß nacuaj câmc saß jalan naßajej bar incßaß nequeßxlokßoni cuiß li tzßakal Dios. At rey, ¿cßaßut nak yôcat chinsicßbal joß nak nasiqßueß junak li cßak? Ut, ¿cßaßut nak yôcat chinsicßbal joß nak nequeßxsicß li xul li nequeßrupupic saß qßuicheß?—

²¹Siis ütles Saul: 'Ma olen pattu teinud. Tule tagasi, mu poeg Taavet, sest ma ei tee sulle enam kurja, sellepärast et mu hing on täna olnud kallis su silmis! Vaata, ma olen talitanud mõistmatult ja eksinud üliväga.'

²¹Ut laj Saúl quixye re: —At David, at cualal, sukßin chak cuiqßuin. Mâcßaß tinbânu âcue xban nak incßaß xinâcamsi anakcuan. Mâcßaß innaßleb. Incßaß us li xinbânu, chan laj Saúl.

²²Ja Taavet kostis ning ütles: 'Vaata, siin on kuninga piik; tulgu nüüd keegi noortest meestest ja võtku see!

²²Laj David quixye re: —At rey, cueß lâ lâns. Naru nacatakla chak junak lâ soldado re tixxoc.

²³Issand tasub igaühele tema õiglust ja truudust mööda. Sest Issand andis sind täna minu kätte, aga mina ei tahtnud pista oma kätt Issanda võitu külge.

²³Li Kâcuaß naxkßajcâmu li junjûnk riqßuin li tîquilal ut li usilal li naxbânu. Anakcuan li Kâcuaß xatxkßaxtesi saß cuukß, abanan lâin incßaß xcuaj âcamsinquil xban nak lâat li sicßbil âcuu xban li Dios.

²⁴Ja vaata, nagu sinu hing oli täna kallis minu silmis, nõndasamuti olgu minu hing kallis Issanda silmis ja ta päästku mind igast hädast!'

²⁴Joß nak lâin xcuil xtokßobâl âcuu lâat ut incßaß xatincamsi anakcuan, joßcan ajcuiß nak li Kâcuaß taxak târil xtokßobâl cuu lâin ut tinixcol taxak ajcuiß chiru li raylal li nachal saß inbên, chan.Laj Saúl quixye re: —At David, osobtesinbilat taxak xban li Dios. Lâin ninnau nak us tat-êlk riqßuin li cßaßru tâbânu, chan. Chirix aßan laj Saúl quisukßi saß rochoch ut laj David cô cuißchic.

²⁵Ja Saul ütles Taavetile: 'Ole õnnistatud, mu poeg Taavet! Mida sa iganes teed, see õnnestub sul.' Siis Taavet läks oma teed ja Saul läks tagasi koju.

²⁵Laj Saúl quixye re: —At David, osobtesinbilat taxak xban li Dios. Lâin ninnau nak us tat-êlk riqßuin li cßaßru tâbânu, chan. Chirix aßan laj Saúl quisukßi saß rochoch ut laj David cô cuißchic.