¹Saamuel suri, ja kogu Iisrael kogunes kokku ja leinas teda, ja nad matsid tema ta kodupaika Raamasse. Aga Taavet võttis kätte ja läks alla Paarani kõrbe.

¹Nak laj Samuel quicam, chixjunileb laj Israel queßxchßutub ribeb. Queßyâbac xban xrahil xchßôleb. Laj Samuel quimukeß saß lix chßochß aran Ramá. Chirix aßan laj David cô saß li chaki chßochß aran Parán.

²Ja Maonis oli mees, kelle tööjärg oli Karmelis, ja see mees oli väga rikas: temal oli kolm tuhat lammast ja tuhat kitse; ta oli Karmelis oma lambaid niitmas.

²Quicuan jun li cuînk biom aj Nabal xcßabaß saß li naßajej Maón. Cuan xchßochß aran Carmel. Oxib mil lix carner ut jun mil lix chibât. Saß jun li cutan yô chixbesbal rix lix carner aran Carmel.

³Mehe nimi oli Naabal, ja ta naise nimi Abigail; naisel oli hea mõistus ja ilus välimus, mees oli aga karm ja tegude poolest kuri; ta oli kaaleblane.

³Laj Nabal, aßan xcomoneb li ralal xcßajol laj Caleb. Laj Nabal cau xchßôl ut joskß. Li rixakil xAbigail xcßabaß. Li ixk aßan, chßinaßus na-iloc ut cuan xnaßleb.

⁴Kui Taavet kõrbes kuulis, et Naabal niitis oma lambaid,

⁴Nak laj David cuan saß li chaki chßochß, quirabi resil nak laj Nabal yô chixbesbal rix lix carner.

⁵siis läkitas Taavet sinna kümme noort meest, öeldes neile: 'Minge üles Karmelisse, ja kui te jõuate Naabali juurde, siis küsige temalt minu nimel, kuidas ta käsi käib,

⁵Quixbok riqßuin lajêb li sâj cuînk ut quixye reheb: —Texxic riqßuin laj Nabal aran Carmel. Têqßue xsahil xchßôl saß incßabaß lâin.

⁶ja öelge mu vennale nõnda: Tere! Rahu olgu sinule ja rahu su kojale ja rahu kõigele, mis sul on!

⁶Ut têye re, “Aß taxak li tuktûquil usilal chicuânk âcuiqßuin ut riqßuineb ajcuiß chixjunileb lâ cuechßalal, joß eb ajcuiß li cßaßru cuan âcue, chan laj David.

⁷Ma olen nüüd kuulnud, et sul on lambaniitjad. Sinu karjased on ju olnud meie juures: me pole neid mõnitanud ega ole neilt midagi kadunud kõigel sel ajal, mis nad olid Karmelis.

⁷Lâin xcuabi resil nak yôcat chixbesbal rix lâ carner. Joßcan nak xintakla xyebal âcue nak eb li nequeßiloc reheb lâ xul xeßcuan cuiqßuin ut mâcßaß xinbânu reheb. Mâcßaß xcuelkßa chiruheb nak xeßcuan cuiqßuin aran Carmel.

⁸Küsi oma poistelt, küll nad jutustavad sulle! Leidku siis need noored mehed armu sinu silmis, sest me oleme ju tulnud heal päeval! Anna nüüd oma sulastele ja oma pojale Taavetile, mis sul juhtub käepärast olema!'

⁸Naru tâpatzß reheb lâ môs ut teßxye âcue nak yâl li yôquin chixyebal. Xintakla lin takl âcuiqßuin anakcuan saß li cutan nak sa saß âchßôl ut nintzßâma châcuu nak tâcßuleb saß xyâlal. Nintzßâma châcuu nak tâqßue li joß qßuial cuan châcuu reheb lin takl ut cue ajcuiß lâin, lâ cuamîg”, chan laj David.

⁹Ja Taaveti noored mehed tulid ning rääkisid Taaveti nimel Naabalile kõik needsamad sõnad ja jäid ootama.

⁹Queßcôeb li sâj cuînk li queßtaklâc xban laj David ut queßxye re laj Nabal chixjunil li quiyeheß reheb xban laj David ut queßroybeni cßaßru teßsumêk cuiß.

¹⁰Aga Naabal kostis Taaveti sulastele ja ütles: 'Kes on Taavet, kes on Iisai poeg? Nüüdsel ajal on palju sulaseid, kes põgenevad oma isandate juurest.

¹⁰Laj Nabal quichakßoc ut quixye reheb: —¿Ani li cuînk aßan? ¿Ani laj David li ralal laj Isaí? Anakcuan cßajoßeb li lokßbil môs yôqueb chi êlelic chiru lix patrón.

¹¹Kas peaksin võtma oma leiva ja vee ja tapetud loomad, mis ma olen tapnud oma niitjaile, ja andma meestele, kellest ma ei tea, kust nad pärit on?'

¹¹¿Ma tinqßue ta biß reheb lix cua rucßaheb li yôqueb chi besoc rix lin carner? ¿Ma tinqßue ta biß reheb li tib li ninyîb chokß reheb lin môs? ¿Ma ninnau ta biß bar xeßchal chak nak tinqßue xtzacaêmkeb li cuînk aßan? chan laj Nabal.

¹²Siis Taaveti noored mehed pöördusid ümber oma teekonnal ja läksid tagasi; ja nad tulid ning andsid temale edasi kõik need sõnad.

¹²Eb li sâj cuînk queßsukßi riqßuin laj David ut queßxye re chixjunil li quixye laj Nabal.

¹³Siis ütles Taavet oma meestele: 'Pange igaüks oma mõõk vööle!' Nad panid igaüks oma mõõga vööle ja Taavet ise pani ka oma mõõga vööle. Ja nad läksid Taaveti järel, ligi nelisada meest, kuna kakssada jäi asjade juurde.

¹³Tojoßnak laj David quixye reheb: —Chapomak lê chßîchß, chan. Ut chixjunileb queßxqßue xchßîchßeb saß xcßâmal xsaß. Ut laj David quixchap ajcuiß lix chßîchß ut quixcßam chirix câhib ciento li soldados nak cô riqßuin laj Nabal. Cuib ciento queßcana aran chixcßacßalenquil li cßaßruheb re.

¹⁴Aga Abigailile, Naabali naisele, teatas üks poistest, öeldes: 'Vaata, Taavet läkitas käskjalad kõrbest meie isandat tervitama, aga tema kärkis nendega.

¹⁴Jun lix môs laj Nabal quixye re lix Abigail: —¿Ma xacuabi nak laj David xtakla chak lix môs toj saß li chaki chßochß re xqßuebal xsahil xchßôl li kapatrón? Abanan aßan incßaß xcßuleb saß xyâlal. Quixhobeb ban.

¹⁵Need mehed olid meie vastu väga head, nad ei mõnitanud meid ega kadunud meilt midagi kõigel sel ajal, mil väljal olles rändasime nende juures.

¹⁵Eb aßan châbileb kiqßuin nak cocuan chak riqßuineb saß cßalebâl. Mâcßaß queßxbânu ke chi moco queßxchßeß li cßaßru ke.

¹⁶Nagu müür olid nad meie ümber, niihästi öösel kui päeval, kõige selle aja, mil me olime nende juures lambaid ja kitsi karjatamas.

¹⁶Eb aßan coeßxcol chi kßek chi cutan ut queßxcol ajcuiß li kaquetômk.

¹⁷Nüüd siis tea, ja vaata, mida sa saad teha, sest midagi kurja on otsustatud meie isanda ja kogu ta koja vastu; aga ta ise on ju paharetipoeg, tema enesega ei saa rääkida!'

¹⁷Bânu usilal, cßoxla rix chi us cßaßru tâbânu. Relic chi yâl tâchâlk raylal saß xbên li kapatrón ut saß xbên ajcuiß chixjunileb lix jun cablal. Xban nak kßaxal joskß, mâ ani naru naâtinac riqßuin, chan.

¹⁸Siis Abigail ruttas ja võttis kakssada leiba, kaks lähkrit veini, viis valmistatud lammast, viis mõõtu kõrvetatud teri, sada rosinakakku ja kakssada viigimarjakakku ning pani need eeslite selga.

¹⁸Lix Abigail saß junpât quixchßutub cuib ciento li caxlan cua, cuib bôls li vino, ôb li carner ac pombil, cuib nînki chacach li trigo ac qßuilinbil, jun ciento jôb li uvas, ut cuib ciento li caxlan cua yîbanbil riqßuin chaki higos. Quixqßue chixjunil aßin chirixeb lix bûr.

¹⁹Ja ta ütles oma poistele: 'Minge minu eel, vaata, ma tulen teie järel!' Aga oma mehele Naabalile ta sellest ei rääkinud.

¹⁹Ut quixye reheb lix môs: —Lâex ayukex chi ubej ut lâin tinxic mokon, chan. Abanan incßaß quixye re lix bêlom.

²⁰Ja kui ta siis sõitis eesli seljas ja läks mäe varjus alla, vaata, siis tulid Taavet ja tema mehed temale vastu ja ta kohtas neid.

²⁰Lix Abigail yô chi xic chi mukmu chirix lix bûr saß li cubsînc. Mâcßaß saß xchßôl nak quiril laj David rochbeneb lix soldados yôqueb chak chi châlc.

²¹Aga Taavet oli öelnud: 'Tõesti, ma olen asjatult hoidnud kõike seda, mis sel mehel kõrbes oli, nõnda et midagi ei kadunud kõigest sellest, mis tal oli; ja tema tasub mulle head kurjaga.

²¹Laj David yô chi cßoxlac ut quixye saß xchßôl: —Mâcßaß rajbal nak xincol rix li cßaßru cuan re li cuînk aßan saß li chaki chßochß. Mâ jun li cßaßru cuan re xkachßeß. Abanan aßan mâusilal xbânu ke chokß rêkaj li usilal xkabânu re.

²²Jumal tehku Taaveti vaenlastega ükskõik mida, kui ma kõigist, kes tal on, hommikuks alles jätan veel mõne meesolendi!'

²²Aß taxak li Kâcuaß chiqßuehok cue chixtojbal inmâc cui toj yoßyôkeb li cuînk xcomoneb laj Nabal nak tâsakêuk cuulaj, chan laj David.

²³Ja kui Abigail nägi Taavetit, siis ta hüppas kähku eesli seljast ja heitis Taaveti ette silmili ning kummardas maani.

²³Nak lix Abigail quiril laj David, quicube chirix lix bûr saß junpât ut quixcuikßib rib saß chßochß chiru laj David re xqßuebal xlokßal.

²⁴Ta langes tema jalgade juurde ja ütles: 'Minu peal on süü, mu isand. Lase nüüd oma teenijat su kuuldes rääkida ja kuule oma teenija sõnu!

²⁴Quixcut rib chi rok laj David ut quixye re: —At kâcuaß, chicanâk ta saß inbên li mâc li xbânu laj Nabal. Caßaj cuiß nintzßâma châcuu nak tinâcanab chi âtinac âcuiqßuin ut tâcuabi taxak li cßaßru tinye âcue.

²⁵Ärgu mu isand ometi hooligu sellest kõlvatust mehest Naabalist; sest nagu nimi, nõnda on ta ise - Naabal on ta nimi ja rumal ta on! Aga mina, su teenija, ei näinud mu isanda noori mehi, keda sa olid läkitanud.

²⁵Nintzßâma châcuu nak incßaß tâqßue saß âchßôl li cßaßru xye âcue li cuînk aßan, li incßaß us xnaßleb. Joßcan nak aj Nabal queßxqßue chokß xcßabaß xban nak mâcßaß xnaßleb. Lâin laj cßanjel châcuu, incßaß xcuileb ru li sâj cuînk li xataklaheb kiqßuin.

²⁶Ja nüüd, mu isand, nii tõesti kui Issand elab ja nii tõesti kui sa ise elad, Issand on takistanud sind sattumast veresüüsse ja aitamast iseennast oma käega: nüüd saagu Naabali sarnaseks su vaenlased ja need, kes püüavad teha kurja mu isandale!

²⁶Li Kâcuaß xtenkßan âcue. Joßcan nak incßaß xacamsiheb chixjunileb li cristian aßin. Incßaß xaqßue rêkaj li incßaß us xbânu cue joß xacßoxla xbânunquil. Cheßxcßulak taxak joß li tixcßul laj Nabal chixjunileb li xicß nequeßiloc âcue ut li teßraj xbânunquil raylal âcue.

²⁷Ja nüüd antagu see and, mis su teenija on toonud mu isandale, noortele meestele, kes käivad mu isanda kannul!

²⁷Li cßaßak re ru aßin li xincßam chak, at kâcuaß David, chijeqßuîk reheb lâ soldados li cuanqueb âcuochben.

²⁸Anna siis andeks oma teenija üleastumine! Sest Issand teeb tõesti mu isandale ühe kindla koja, sellepärast et mu isand võitleb Issanda võitlusi. Ja kurja ei leita sinus kogu su eluajal.

²⁸Chacuy taxak inmâc cui xinpaltoß châcuu. Li Kâcuaß Dios tatxxakab chokß rey, joß eb ajcuiß lâ cualal âcßajol xban nak lâat yôcat chi pletic saß xcßabaß li Kâcuaß. Toj chalen anakcuan mâ jun li mâusilal nacabânu.

²⁹Ja kui keegi tõuseks sind taga ajama ja su hinge püüdma, siis on mu isanda hing seotud elavate kimpu Issanda, su Jumala juures; aga su vaenlaste hinged ta lingutab lingupesast välja.

²⁹Usta cuan li ani nasicßoc âcue re âcamsinquil, li Kâcuaß lâ Dios tâcolok âcue. Ut tixtzßektânaheb li xicß nequeßiloc âcue joß li pec li nequeßcuteß riqßuin rantßin xbaneb li cuînk.

³⁰Ja kui Issand teeb mu isandale kõike seda head, millest ta sulle on rääkinud, ja määrab sind Iisraelile vürstiks,

³⁰Nak acak xacßul li quixye chak châcuix li Kâcuaß ut nak acak xat-oc chokß xreyeb laj Israel,

³¹siis ärgu saagu see sulle komistuseks ega mu isandale südametunnistuse piinaks, et oleksid põhjuseta valanud verd ja mu isand oleks aidanud iseennast! Ja kui Issand teeb mu isandale head, siis mõtle oma teenijale!'

³¹lâat incßaß târahokß âchßôl xban nak mâ ani xacamsi chi mâcßaß rajbal. Incßaß tâyotßekß âchßôl xban nak incßaß xaqßue rêkaj li mâusilal joß xacuaj lâat. Joßcan ut mâbânu junak mâusilal. Ut nak acak xatxqßue li Kâcuaß saß lâ cuanquilal, chinjulticokß taxak âcue, chan lix Abigail.

³²Ja Taavet ütles Abigailile: 'Õnnistatud olgu Issand, Iisraeli Jumal, kes sellel päeval on sind mulle vastu läkitanud!

³²Laj David quixye re: —Lokßoninbil taxak li Kâcuaß, lix Dioseb laj Israel, xban nak xatxtakla chak anakcuan re nak tinâcßul arin.

³³Õnnistatud olgu su mõistus ja õnnistatud ole sa ise, et sa täna mind oled takistanud veresüüsse sattumast ja iseennast oma käega aitamast!

³³Ut osobtesinbilat taxak xban li Dios xban nak xanau xcßoxlanquil chanru tâbânu. Xaram chicuu re nak incßaß tincamsiheb li cristian chi mâcßaß rajbal ut re ajcuiß nak incßaß tinqßue rêkaj li mâusilal joß xcuaj lâin.

³⁴Aga tõepoolest, nii tõesti kui elab Issand, Iisraeli Jumal, kes mind on keelanud sulle kurja tegemast, kui sa mitte poleks rutanud ja mulle vastu tulnud, ei oleks Naabalile koiduajaks alles jäänud ühtegi meesolendit.'

³⁴Li Kâcuaß Dios xinixtenkßa anakcuan. Joßcan nak incßaß xinbânu raylal âcue. Cui ta incßaß xatchal chi junpât cuiqßuin, ninye âcue saß xcßabaß li Kâcuaß nak cuulaj mâ jun raj chic li nequeßtenkßan re laj Nabal quicana chi yoßyo. Xincamsiheb raj chixjunileb, chan.

³⁵Siis võttis Taavet naise käest vastu, mis too temale oli toonud, ja ütles: 'Mine rahuga koju! Vaata, ma olen kuulnud su häält ja olen tõstnud üles su palge.'

³⁵Chirix aßan laj David quixcßul chixjunil li mâtan li quixcßam lix Abigail ut quixye re: —Ayu saß lâ cuochoch chi mâcßaß âcßaßux. Lâin xcuabi li cßaßru xaye cue ut tinbânu joß xatzßâma chicuu, chan laj David.

³⁶Kui Abigail tuli Naabali juurde, vaata, siis oli temal oma kojas pidu, otse kuninglik pidu. Naabali süda oli rõõmus ja ta oli väga joobnud, seepärast ei jutustanud Abigail talle midagi, ei vähemat ega rohkemat, enne kui hommik koitis.

³⁶Lix Abigail cô cuißchic saß rochoch. Ut laj Nabal yô chi ninkßeîc chi sa saß xchßôl nak quicuulac joß nak nequeßninkßeîc li rey ut tâcalâk. Joßcan nak lix Abigail mâcßaß quixye re toj saß li cutan jun chic.

³⁷Aga hommikul, kui Naabalist oli vein haihtunud, jutustas ta naine temale neist asjust; siis suri tal süda rinnus ja ta otsekui kivines.

³⁷Cuulajak chic nak ac xnumeß xcalajic laj Nabal, li rixakil quixserakßi re li cßaßru quicßulman. Cßajoß nak qui-oc xcßaßux laj Nabal chirabinquil aßan. Quisach xnaßleb ut incßaß chic qui-ecßan.

³⁸Ja ligi kümne päeva pärast lõi Issand Naabalit, nõnda et ta suri.

³⁸Nak ac xnumeß lajêb cutan chic, li Kâcuaß quixrak xyußam laj Nabal ut quicam.

³⁹Kui Taavet kuulis, et Naabal oli surnud, ütles ta: 'Õnnistatud olgu Issand, kes on lahendanud minu teotuse riiuasja, mille Naabal põhjustas, ja kes on hoidnud oma sulast kurja tegemast! Naabali kurjuse tasus aga Issand ta enese pea peale.' Siis Taavet läkitas käskjalad ja käskis Abigailile öelda, et ta tahab võtta teda enesele naiseks.

³⁹Nak laj David quirabi resil nak quicam laj Nabal, quixye: —Lokßoninbil taxak li Kâcuaß xban nak aßan xqßuehoc rêkaj re laj Nabal li incßaß us xbânu cue. Quinixtenkßa re nak incßaß quinbânu li incßaß us. Li Kâcuaß xqßue chixtojbal xmâc laj Nabal, chan. Ut laj David quixtakla resil riqßuin lix Abigail nak târaj sumlâc riqßuin.

⁴⁰Ja Taaveti sulased tulid Abigaili juurde Karmelisse ja rääkisid temaga ning ütlesid: 'Taavet läkitas meid sinu juurde, et võtta sind enesele naiseks.'

⁴⁰Eb lix môs laj David queßcôeb Carmel riqßuin lix Abigail ut queßxye re: —Laj David xoxtakla chak âcuiqßuin. Aßan târaj nak tatxic chikix. Târaj âcßambal chokß rixakil, chanqueb.

⁴¹Siis ta tõusis ja kummardas silmili maha ning ütles: 'Vaata, su teenija on valmis saama orjaks, kes peseb oma isanda sulaste jalgu.'

⁴¹Lix Abigail quixcuikßib rib chiruheb ut quixye reheb: —Lâin aj cßanjel chiru laj David. Lâin tinchßaj li rokeb lix môs cui joßcan naraj aßan tinbânu, chan.

⁴²Ja Abigail tõusis kiiresti ning sõitis eesli seljas, samuti tema viis teenijatüdrukut, kes käisid ta kannul; ta järgnes Taaveti käskjalgadele ja sai tema naiseks.

⁴²Lix Abigail quixcauresi rib re tâxic chirixeb lix môs laj David. Quitakeß chirix lix bûr ut quixcßameb ajcuiß ôb lix môs ixk ut queßcôeb chirixeb lix môs laj David. Ut lix Abigail quisumla riqßuin laj David.

⁴³Ahinoami võttis Taavet Jisreelist ja nõnda said need mõlemad tema naisteks.

⁴³Laj David ac quisumla riqßuin lix Ahinoam ut quisumla cuißchic riqßuin lix Abigail. Cabichaleb queßcuan chokß rixakil.Lix Mical lix rabin laj Saúl quicuan chokß rixakil laj David. Abanan laj Saúl quixqßue lix Mical chokß rixakil laj Palti li ralal laj Lais. Galim lix tenamit laj Lais.

⁴⁴Aga Saul oli andnud oma tütre Miikali, Taaveti naise, Paltile, Laisi pojale, kes oli pärit Gallimist.

⁴⁴Lix Mical lix rabin laj Saúl quicuan chokß rixakil laj David. Abanan laj Saúl quixqßue lix Mical chokß rixakil laj Palti li ralal laj Lais. Galim lix tenamit laj Lais.