¹Aga Taavet läks sealt ära ja asus Een-Gedi mäelinnustesse.

¹Nak quirakeß chi pletic riqßuineb laj filisteo, quiyeheß resil re laj Saúl nak laj David cuan saß li chaki chßochß aran En-gadi.

²Ja kui Saul tuli vilisteid jälitamast, siis teatati temale ning öeldi: 'Vaata, Taavet on Een-Gedi kõrbes.'

²Laj Saúl quixsiqßueb ru oxib mil chi cuînk saß xyânkeb laj Israel ut queßcôeb chixsicßbal laj David ut eb li cuanqueb rochben saß xyânkeb li pec li nequeßcuan cuiß li yuc.

³Siis võttis Saul kolm tuhat meest, valitud kogu Iisraelist, ja läks otsima Taavetit ja tema mehi Kaljukitse kaljudelt.

³Yôqueb chi numecß saß jun li naßajej cuanqueb cuiß xcorral li carner. Cuan jun li ochoch pec aran. Laj Saúl qui-oc saß li ochoch pec chixtzßekbal rib. Ut saß li ochoch pec aßan mukmûqueb laj David ut eb li cuînk li cuanqueb rochben. Toj chi saß cuanqueb chak.

⁴Ja kui ta jõudis tee ääres olevate lambatarade juurde, siis oli seal koobas; ja Saul läks sisse oma asjale. Aga Taavet ja tema mehed istusid koopa tagumises sopis.

⁴Eb li rochben queßxye re laj David: —Li Kâcuaß quixye âcue nak tixkßaxtesi saß âcuukß li xicß na-iloc âcue ut tâbânu li cßaßru tâcuaj riqßuin. Anakcuan xcuulac xkßehil li cutan aßan, chanqueb. Timil timil laj David quinachßoc riqßuin laj Saúl ut quixset caßchßin li rakß ut laj Saúl incßaß quixqßue retal.

⁵Ja Taaveti mehed ütlesid talle: 'Näe, see on päev, millest Issand sulle on kõnelnud: Vaata, ma annan su vaenlase su kätte ja talita temaga, nagu su silmis hea on!' Ja Taavet tõusis ning lõikas salaja ära Sauli kuuehõlma.

⁵Abanan quiyotßeß xchßôl nak quixset jun pedâs li rakß laj Saúl.

⁶Aga pärast seda torkas Taavetit südametunnistus, et ta Sauli hõlma oli ära lõiganud,

⁶Joßcan nak quixye reheb lix soldado: —Li Kâcuaß taxak tâtenkßânk cue re nak incßaß tinbânu raylal re lin rey. Aßan cuan chokß rey xban nak li Kâcuaß quisicßoc ru, chan.

⁷ja ta ütles oma meestele: 'Issanda pärast jäägu minust kaugele, et ma seda teeksin oma isandale, Issanda võitule, et pistaksin oma käe tema külge! Sest tema on Issanda võitu!'

⁷Ut laj David quixkßuseb chi cau lix soldados re nak mâcßaß teßxbânu re laj Saúl. Joßcan nak laj Saúl qui-el saß li ochoch pec ut qui-oc cuißchic chi xic.

⁸Ja Taavet hoidis sõnadega tagasi oma mehed ega lubanud neid kippuda Sauli kallale; ja Saul tõusis koopast ning läks oma teed.

⁸Laj David qui-el chak saß li ochoch pec ut quixjap re chixyebal re laj Saúl: —At rey, chan. Ut laj Saúl qui-iloc chirix ut laj David quixcuikßib rib chiru re xcßutbal nak naxqßue xlokßal.

⁹Aga seejärel tõusis Taavet ja läks koopast välja ja hüüdis Saulile järele ning ütles: 'Mu isand kuningas!' Kui Saul vaatas taha, siis heitis Taavet silmili maha ja kummardas.

⁹Laj David quixye re: —¿Cßaßut nak nacapâb li cßaßru nequeßxye li cuînk li nequeßxye nak tincuaj xbânunquil mâusilal âcue?

¹⁰Ja Taavet ütles Saulile: 'Mispärast sa kuulad inimeste jutte, kes ütlevad: Vaata, Taavet otsib su õnnetust?

¹⁰Qßue retal. Li Kâcuaß xatxkßaxtesi saß cuukß anakcuan arin saß li ochoch pec. Cuanqueb li xeßxye cue nak tatincamsi. Abanan xincuy âmâc ut xinye reheb nak mâcßaß tinbânu âcue, at rey, xban nak lâat li sicßbil âcuu xban li Dios.

¹¹Vaata, nüüd sa nägid ju oma silmaga, kuidas Issand andis sind täna koopas minu kätte. Mulle öeldi, et ma su tapaksin, aga ma halastasin su peale, sest ma ütlesin: Mina ei pista kätt oma isanda külge, sest ta on Issanda võitu.

¹¹At inrey, il li tßicr li cuan saß cuukß. Aßan jun pedâs lâ cuakß li xinset nak cuancat saß li ochoch pec re xcßutbal châcuu nak xru raj xatincamsi. Joßcan nak tâqßue retal nak lâin incßaß tinbânu raylal âcue. Chi moco tatintzßektâna. Lâat ban tâcuaj incamsinquil.

¹²Ja mu isa, näe, vaata ka ise oma kuuehõlma mu käes! Sest kui ma lõikasin ära su kuuehõlma ega tapnud sind, siis pead sa mõistma ja nägema, et mul pole mõttes kurja ega üleastumist ja et ma pole pattu teinud sinu vastu, kuigi sa varitsed mu hinge, et seda võtta!

¹²Aß taxak li Kâcuaß chiyehok re ani cuan xmâc, ma lâin malaj ut lâat. Aßan taxak tâqßuehok âcue chixtojbal âmâc xban nak yôcat xbânunquil raylal cue. Abanan lâin mâcßaß tinbânu âcue.

¹³Issand mõistku kohut minu ja sinu vahel, ja Issand maksku sulle kätte minu eest, aga minu käsi ei puutu sinusse,

¹³Cuan jun li naßleb queßxye li kaxeßtônil yucuaß. “Eb li incßaß useb xnaßleb, aßaneb li nequeßbânun mâusilal”, chanqueb. Joßcan nak lâin mâcßaß tinbânu âcue.

¹⁴nagu ütleb muistse põlve vanasõna: 'Õelaist tuleb välja õelus, aga minu käsi ei puutu sinusse!'

¹⁴At rey, ¿cßaßut nak yôcat chinsicßbal? ¿Cßaßut nak tâcuaj incamsinquil? Lâin mâcßaß nin-oc cuiß. Lâin chanchanin jun li tzßiß câmc re. Malaj ut chanchanin jun li cßak.

¹⁵Kellele on Iisraeli kuningas läinud järele? Keda sa taga ajad? Surnud koera, ühte kirpu!

¹⁵Li Kâcuaß, aßan li târakok âtin saß kabên saß cuibal. Li Kâcuaß naril xtokßobâl cuu. Aßan li natenkßan cue ut aßan ajcuiß li tâcolok cue châcuu lâat, chan laj David.

¹⁶Issand olgu kohtumõistjaks ja mõistku kohut minu ja sinu vahel; tema nähku ja seletagu mu riiuasja ning mõistku mind õigeks sinu käest!'

¹⁶Nak quirakeß chi âtinac laj David, laj Saúl quixye: —At David, at cualal, ¿ma lâat li yôcat chi âtinac? chan. Ut qui-oc chi yâbac laj Saúl nak quirabi xyâb xcux laj David.

¹⁷Kui Taavet oli kõnelnud need sõnad Saulile, siis küsis Saul: 'Kas see on sinu hääl, mu poeg Taavet?' Ja Saul tõstis häält ja nuttis.

¹⁷Ut quixye ajcuiß re: —Yâl ajcuiß li nacaye. Lâin cuan inmâc. Saß xyâlal cuancat cuiqßuin. Ut lâin incßaß us li ninbânu âcue.

¹⁸Ja ta ütles Taavetile: 'Sina oled minust õiglasem, sest sa oled teinud mulle head, mina aga olen teinud sulle kurja!

¹⁸Anakcuan xacßut chicuu nak cuancat saß usilal cuiqßuin. Li Kâcuaß xinixkßaxtesi saß âcuukß, abanan incßaß xinâcamsi.

¹⁹Sa oled täna jutustanud, kuidas sa tegid mulle head: ehk küll Issand andis mu sinu kätte, sa siiski ei tapnud mind!

¹⁹Cui junak cuînk naxchap li xicß na-iloc re, ¿ma tixcanab ta biß chi yoßyo chi incßaß tixcamsi? Li Kâcuaß Dios taxak chi qßuehoc rêkaj li usilal xabânu cue anakcuan.

²⁰Sest kui keegi leiab oma vaenlase, kas ta laseb teda heaga ära minna? Issand tasugu sulle heaga selle eest, mis sa täna mulle tegid!

²⁰Anakcuan ninnau chi tzßakal nak lâat tat-oc chokß xrey eb laj Israel ut saß âcßabaß lâat tâxaklîk xcuanquil li tenamit Israel.

²¹Ja nüüd, vaata, ma tean, et sina saad tõesti kuningaks ja et Iisraeli kuningriik püsib sinu käes.

²¹Caßaj cuiß nintzßâma châcuu. Bânu li juramento ut ye cue nak incßaß tâcamsiheb li cualal incßajol. Incßaß taxak tâsachekß lin cßabaß chi moco lix cßabaß lin yucuaß, chan laj Saúl.Ut laj David quixbânu li juramento ut quixye nak incßaß tixcamsiheb li ralal xcßajol laj Saúl. Chirix aßan laj Saúl quisukßi saß rochoch ut laj David ut eb li cuanqueb rochben queßcôeb cuißchic saß li naßajej li nequeßxmuk cuiß ribeb.

²²Aga nüüd vannu mulle Issanda juures, et sa ei hukka mu järeltulevat sugu ega kaota minu nime mu isakojast!'

²²Ut laj David quixbânu li juramento ut quixye nak incßaß tixcamsiheb li ralal xcßajol laj Saúl. Chirix aßan laj Saúl quisukßi saß rochoch ut laj David ut eb li cuanqueb rochben queßcôeb cuißchic saß li naßajej li nequeßxmuk cuiß ribeb.

²³Ja Taavet vandus Saulile. Siis Saul läks koju, aga Taavet ja tema mehed läksid üles mäelinnusesse.