¹Ja Taavetile teatati ning öeldi: 'Vaata, vilistid sõdivad Keila vastu ja riisuvad rehealuseid.'

¹Saß jun li cutan laj David quirabi resil nak eb laj filisteo yôqueb chi pletic riqßuineb li cuanqueb saß li tenamit Keila. Ut yôqueb chixmakßbal chiruheb lix trigo li tojeß xeßrisi saß rix.

²Siis küsis Taavet Issandalt, öeldes: 'Kas pean minema neid vilisteid lööma?' Ja Issand vastas Taavetile: 'Mine ja löö vilisteid ja päästa Keila!'

²Laj David quitijoc ut quixye re li Dios: —¿Ma tinxic chi pletic riqßuineb laj filisteo malaj ut incßaß? chan. Ut li Kâcuaß quixye re: —Ayu. Pletin chak riqßuineb laj filisteo ut tâcoleb li cuanqueb aran Keila, chan.

³Aga Taaveti mehed ütlesid temale: 'Vaata, me kardame juba siin Juudas, mis veel siis, kui läheksime Keilasse vilistite võitlusridade vastu!'

³Abanan eb li cuînk li cuanqueb rochben laj David queßxye re: —Lâo nocoxucuac nak cuanco arin Judá. ¿Ma tojaß ta chic incßaß toxucuak chiruheb laj filisteo cui toxic chixtenkßanquileb laj Keila? chanqueb.

⁴Siis küsis Taavet taas Issandalt ja Issand kostis temale ning ütles: 'Tõuse, mine alla Keilasse, sest ma annan vilistid sinu kätte!'

⁴Joßcan nak laj David cô cuißchic chi tijoc chiru li Kâcuaß re xnaubal ma tâxic Keila chi pletic riqßuineb laj filisteo, malaj ut incßaß. Ut li Kâcuaß quixye re: —Ayu chi pletic riqßuineb laj filisteo xban nak lâin tinkßaxtesiheb saß âcuukß, chan.

⁵Ja Taavet läks oma meestega Keilasse ning sõdis vilistite vastu; ta viis ära nende karjad ja tekitas neile suure kaotuse; nõnda päästis Taavet Keila elanikud.

⁵Laj David rochbeneb lix soldados queßcôeb Keila ut queßxcamsiheb nabal laj filisteo ut queßrêchani lix cuacax. Chi joßcaßin quixcoleb li tenamit Keila chiruheb laj filisteo.

⁶Kui Ebjatar, Ahimeleki poeg, põgenes Taaveti juurde Keilasse, tõi ta õlarüü kaasa.

⁶Nak laj Abiatar li ralal laj Ahimelec quiêlelic chiru laj Saúl, quixcßam li efod chirix. Ut quixcßam ajcuiß chirix nak cô riqßuin laj David aran Keila.

⁷Saulile teatati, et Taavet oli tulnud Keilasse. Ja Saul ütles: 'Jumal on ta minu kätte andnud, sest ta on ise ennast pannud tõkkesse, minnes väravate ja riividega linna.'

⁷Laj Saúl quirabi nak laj David cô Keila ut quixye: —Li Dios xkßaxtesi saß cuukß laj David xban nak x-oc saß jun tenamit sutsu saß tzßac. Ut li oquebâl re li tenamit tzßaptzßo chi us, chan.

⁸Ja Saul hüüdis kogu rahva sõtta, et minna alla Keilasse piirama Taavetit ja tema mehi.

⁸Ut quixtakla xchßutubanquil lix soldados re teßxsut rix li tenamit Keila ut teßpletik riqßuin laj David ut riqßuineb li cuanqueb rochben.

⁹Aga Taavet sai teada, et Saul kavatses tema vastu kurja, ja ta ütles preester Ebjatarile: 'Too õlarüü siia!'

⁹Nak laj David quirabi nak laj Saúl tâchâlk chi pletic riqßuin, quixye re laj Abiatar laj tij: —Cßam chak li efod, chan.

¹⁰Ja Taavet ütles: 'Issand, Iisraeli Jumal! Su sulane on tõesti kuulnud, et Saul püüab tulla Keilasse hävitama linna minu pärast.

¹⁰Laj David quitijoc ut quixye: —At Kâcuaß, lâat li kaDios lâo aj Israel. Xcuabi resil nak laj Saúl tâchâlk chixsachbal li tenamit Keila saß incßabaß lâin.

¹¹Kas Keila kodanikud annavad mu tema kätte? Kas Saul tuleb alla, nagu su sulane on kuulnud? Issand, Iisraeli Jumal, ilmuta ometi oma sulasele!' Ja Issand vastas: 'Ta tuleb.'

¹¹¿Ma tineßxkßaxtesi saß rukß laj Saúl eb li cuanqueb Keila? ¿Ma yâl nak tâchâlk laj Saúl? At Kâcuaß, at kaDios lâo aj Israel, nintzßâma châcuu nak tâsume taxak intij, chan. Ut li Kâcuaß quixye re: —Laj Saúl tâchâlk, chan.

¹²Ja Taavet küsis veel: 'Kas Keila kodanikud annavad minu ja mu mehed Sauli kätte?' Ja Issand vastas: 'Annavad küll.'

¹²Ut laj David quixye cuißchic: —Ut eb li cuanqueb Keila, ¿ma tineßxkßaxtesi saß rukß laj Saúl lâin joß eb ajcuiß li cuînk li cuanqueb cuochben? chan. Ut li Kâcuaß quixye re: —Eb aßan texkßaxtesiheb saß rukß laj Saúl, chan.

¹³Siis Taavet ja ta mehed, ligi kuussada meest, võtsid kätte ja läksid Keilast välja ning hulkusid paigast teise. Ja kui Saulile teatati, et Taavet oli Keilast pääsenud, siis ta loobus oma retkest.

¹³Joßcan nak laj David ut eb li cuanqueb rochben queßel Keila ut queßxbeni ribeb yalak bar. Cuakib ciento ta na li cuanqueb rochben laj David. Nak laj Saúl quirabi nak ac x-el Keila laj David, quixjal xcßaßux ut incßaß chic cô Keila.

¹⁴Ja Taavet asus kõrbes mäelinnustesse, jäädes mäestikku Siifi kõrbes. Saul otsis teda taga kogu aja, aga Jumal ei andnud teda tema kätte.

¹⁴Laj David quicana chi cuânc saß li chaki chßochß saß jun li tzûl aran Zif. Rajlal cutan laj Saúl quixsicß laj David. Abanan li Dios incßaß quixkßaxtesi saß rukß.

¹⁵Taavet aga nägi küll, et Saul läks nõudma tema hinge. Kui Taavet oli Siifi kõrbes metsakurus,

¹⁵Laj David quixqßue retal nak yô xsicßbal xban laj Saúl re xcamsinquil. Joßcan nak junes aj chic saß li naßajej Hores nacuan saß li chaki chßochß Zif.

¹⁶võttis Joonatan, Sauli poeg, kätte ja läks Taaveti juurde metsakurusse ning kinnitas tema kätt Jumalas.

¹⁶Saß jun li cutan laj Jonatán, li ralal laj Saúl, cô chirilbal laj David aran Zif saß li naßajej Hores. Quixqßue xcacuil xchßôl saß xcßabaß li Kâcuaß.

¹⁷Ja ta ütles temale: 'Ära karda, sest mu isa Sauli käsi ei leia sind, vaid sina saad Iisraeli kuningaks ja mina olen sinust järgmine! Ka mu isa Saul teab seda.'

¹⁷Quixye re: —Matxucuac, at David. Lin yucuaß, laj Saúl, incßaß tatxtau. Lâat tat-oc chokß xreyeb laj Israel. Ut lâinak li xcaßbil chi taklânc. Laj Saúl lin yucuaß ac naxnau aßan, chan.

¹⁸Ja nad mõlemad tegid Issanda ees liidu. Ja Taavet jäi metsakurusse, aga Joonatan läks koju.

¹⁸Ut chi xcaßbichaleb queßxye cuißchic chiru li Kâcuaß nak junelic teßxra ribeb. Ut laj David quicana aran saß li naßajej Hores li cuan Zif. Ut laj Jonatán cô cuißchic saß rochoch.

¹⁹Aga siiflased läksid Gibeasse Saulile ütlema: 'Eks Taavet varja ennast meie juures metsakurus, mäelinnustes Hakila kõrgendikul, mis on lõuna pool tühja maad.

¹⁹Eb li cristian li cuanqueb Zif queßcôeb aran Gabaa chirilbal laj Saúl. Queßxye re: —Laj David mukmu saß li kanaßaj aran Hores saß li tzûl Haquila li cuan saß li sur saß li chaki chßochß re Judá.

²⁰Ja nüüd, kuningas, tule, millal iganes su hing igatseb tulla, ja me anname tema kuninga kätte!'

²⁰At rey, lâo nakanau nak tâcuaj xchapbal laj David. Yoßo saß li katenamit ut takakßaxtesi saß âcuukß, chanqueb.

²¹Ja Saul ütles: 'Issand õnnistagu teid, et teil on olnud kaastunnet minu vastu!

²¹Laj Saúl quixye reheb: —Aß taxak li Kâcuaß chi-osobtesînk êre xban nak xeril xtokßobâl cuu nak xeye cue.

²²Minge nüüd ja tehke veel rohkem kindlaks, uurige ja vaadake paika, kus ta jalg liigub ja kes teda seal on näinud; sest mulle on öeldud, et ta on väga kaval.

²²Ayukex ut tzßilomak âtin chirix re tênau chi tzßakal bar cuan ut ani xeßiloc re. Xcuabi resil nak kßaxal cuan xnaßleb chixcolbal rib.

²³Vaadake ja uurige kõiki peidupaiku, kuhu ta võiks pugeda; ja kui on kindlaks tehtud, siis tulge tagasi minu juurde ja ma lähen siis koos teiega! Kui ta on maal, siis ma otsin tema üles kõigi Juuda tuhandete hulgast.'

²³Qßuehomak retal chi us bar cuanqueb li naßajej li naxmuk cuiß rib. Texchâlk cuißchic chi junpât ut têye cue cßaßru xerabi. Ut lâin tinxic chêrix cui toj cuan aran ut tinsiqßui toj retal tintau usta tinsiqßui saß chixjunil li naßajej Judá, chan.

²⁴Ja nad võtsid kätte ning läksid Sauli eel Siifi; aga Taavet ja tema mehed olid Maoni kõrbes, lagendikul lõuna pool tühja maad.

²⁴Eb li cuanqueb saß li tenamit Zif queßel xbên cua chiru laj Saúl. Ut laj David ut eb li cuanqueb rochben cuanqueb saß li chaki chßochß aran Maón xcuênt Arabá li cuan saß li sur.

²⁵Kui Saul oma meestega läks otsima, siis teatati Taavetile ja tema läks alla Selani ning jäi Maoni kõrbe; kui Saul seda kuulis, siis ta ajas Taavetit taga Maoni kõrbes.

²⁵Laj Saúl rochbeneb lix soldados queßcôeb chixsicßbal laj David. Laj David quirabi resil nak yôqueb chi châlc, ut cô saß li chaki chßochß aran Maón, li tzûl ru ut quixmuk rib saß xyânk li pec. Ut laj Saúl cô chixsicßbal laj David.

²⁶Aga Saul käis ühel pool mäge ja Taavet oma meestega teisel pool mäge. Ja kui Taavet ruttas minema Sauli eest ning Saul ja ta mehed piirasid Taavetit ja ta mehi, et neid kinni võtta,

²⁶Laj Saúl ut eb lix soldados yôqueb chi xic jun pacßal li tzûl ut laj David ut li cuanqueb rochben yôqueb chi xic saß li pacßal jun chic. Laj David yô chi xic chi junpât re nak tâêlelik chiru laj Saúl. Laj Saúl ut eb li cuanqueb rochben yôqueb chi nachßoc riqßuineb re teßxchap.

²⁷siis sündis, et käskjalg tuli Sauli juurde, öeldes: 'Tõtta ja tule, sest vilistid on valgunud maale!'

²⁷Quicuulac jun li takl saß ânil ut quixye re laj Saúl: —Quimkex chi junpât. Eb laj filisteo xeßoc saß li kanaßaj chi pletic, chan.

²⁸Siis Saul loobus Taavetit taga ajamast ja läks vilistite vastu. Sellepärast hüütakse seda paika 'Lahutuskaljuks'.

²⁸Joßcan nak laj Saúl quixcanab xsicßbal laj David ut cô chi pletic riqßuineb laj filisteo. Xban aßan nak queßxqßue chokß xcßabaß li naßajej aßan “Sela-hama-lecot”.Ut laj David qui-el saß li naßajej aßan ut cô chi cuânc saß li naßajej En-gadi ut aran quixmuk rib.

²⁹Ut laj David qui-el saß li naßajej aßan ut cô chi cuânc saß li naßajej En-gadi ut aran quixmuk rib.