1Ja Taavet läks sealt ära ning pääses Adullami koopasse. Kui tema vennad ja kogu ta isa pere sellest kuulsid, läksid nad sinna alla tema juurde.
1Laj David qui-el saß li tenamit Gat ut quixmuk rib saß li ochoch pec li cuan saß li tenamit Adulam. Nak eb lix naß xyucuaß, ut eb li ras, joß eb ajcuiß chixjunileb lix comoneb queßxnau nak laj David cuan aran, queßcôeb riqßuin.
2Ja ta juurde kogunesid kõik, kel oli kitsas käes, kel oli võlausaldaja, kes olid hinges kibestunud, ja ta sai nende pealikuks; tema juures oli ligi nelisada meest.
2Eb li rahobtesinbileb, li cuanqueb xcßas ut eb li cuanqueb saß raylal queßcôeb riqßuin. Câhib ciento na chi cuînk li cuanqueb rochben. Ut laj David quicßamoc be chiruheb.
3Sealt läks Taavet Moabi Mispasse ja ütles Moabi kuningale: 'Luba mu isa ja ema tulla seniks teie juurde, kuni ma saan teada, mis Jumal minuga teeb!'
3Laj David qui-el aran ut cô Mizpa, li cuan aran Moab, chi âtinac riqßuin li rey. Quixye re: —Nintzßâma usilal châcuu nak tâqßue inlesêns chixcanabanquil lin naß ut lin yucuaß âcuiqßuin toj tinnau cßaßru tixbânu cuiqßuin li Dios, chan.
4Siis ta viis nad Moabi kuninga ette ja nad elasid tema juures kogu selle aja, mis Taavet oli mäelinnuses.
4Ut laj David quixcßam lix naß xyucuaß riqßuin lix reyeb laj Moab. Ut aran queßcana joß najtil yô chixmukbal rib laj David saß li ochoch pec.
5Aga prohvet Gaad ütles Taavetile: 'Ära jää mäelinnusesse, lahku sealt ja mine Juudamaale!' Ja Taavet läks ning tuli Haareti metsa.
5Li profeta Gad quixye re laj David: —Incßaß naru tatcanâk saß li naßajej aßin. Ayu ban chi junpât saß lix naßajeb li ralal xcßajol laj Judá, chan. Joßcan nak laj David qui-el aran ut cô saß li qßuicheß re Haret.
6Saul sai kuulda, et Taavet ja temaga koos olevad mehed olid avastatud; Saul istus Gibeas tamariskipuu all künkal, piik käes, ja kõik ta sulased seisid ta juures.
6Saß jun li cutan laj Saúl quirabi nak qui-ileß laj David ut eb li cuanqueb rochben. Laj Saúl cuan aran Gabaa saß jun li tzûl. Chunchu rubel jun li cheß tamarisco ut cuan xlâns saß rukß. Chßutchßûqueb riqßuin chixjunileb li nequeßcßanjelac chiru.
7Ja Saul ütles oma sulastele, kes seisid ta juures: 'Kuulge ometi, benjaminlased! Kas annab ka Iisai poeg teile kõigile põlde ja viinamägesid? Kas ta paneb teid kõiki tuhande- ja sajapealikuiks,
7Laj Saúl quixye reheb li cuanqueb rochben: —Ex ralal xcßajol laj Benjamín, abihomak li tinye. ¿Ma nequecßoxla lâex nak laj David li ralal laj Isaí tixqßue êchßochß chêjunilex lâex ut tixqßue lê racuîmk uvas? ¿Ma texqßue chêjunilex lâex chi taklânc saß xbêneb lix soldados nak nequecßoxla?
8et te kõik peate vandenõu minu vastu? Mitte ükski ei ole ilmutanud mu kõrvale, et mu poeg on teinud liidu Iisai pojaga. Mitte ükski teist ei ole mures minu pärast, et ta ilmutaks mu kõrvale, et mu poeg on ässitanud mu sulast mind varitsema, nagu see praegu on.'
8¿Cßaßut nak chêjunilex lâex xecßûb ru xbânunquil raylal cue? Mâ jun chic êre narahoc cue. Mâ ani xyehoc cue nak li cualal xbânu li juramento riqßuin li ralal laj Isaí. Mâ jun êre xyehoc cue nak li ralal laj Isaí yô chinsicßbal re tinixcamsi. Ut li cualal yô chi tenkßânc re, chan.
9Siis vastas edomlane Doeg, kes seisis Sauli sulaste juures, ja ütles: 'Ma nägin Iisai poja tulevat Noobi Ahituubi poja Ahimeleki juurde,
9Cuan aran laj Doeg li nataklan saß xbêneb li nequeßiloc re lix quetômk laj Saúl. Edom xtenamit. Laj Doeg quixye re laj Saúl: —Xcuil nak xcuulac li ralal laj Isaí aran Nob riqßuin laj Ahimelec li ralal laj Ahitob.
10kes küsis Issandalt temale nõu, andis temale teerooga ja vilist Koljati mõõga.'
10Laj Ahimelec quixpatzß re li Dios cßaßru tixbânu laj David. Quixqßue xtzacaêmk ut quixqßue ajcuiß lix chßîchß laj Goliat laj filisteo re, chan.
11Siis kuningas läkitas kutsuma preester Ahimelekit, Ahituubi poega, ja kogu ta isa sugu, kes olid preestreiks Noobis; ja need kõik tulid kuninga juurde.
11Joßcan nak laj Saúl quixtakla xbokbal laj Ahimelec laj tij ut chixjunileb li rechßalal li nequeßcßanjelac chokß aj tij aran Nob. Ut chixjunileb queßcuulac riqßuin li rey.
12Ja Saul ütles: 'Kuule nüüd, Ahituubi poeg!' Ja see vastas: 'Siin ma olen, mu isand!'
12Laj Saúl quixye: —At Ahimelec, abi li tinye, chan. Laj Ahimelec quixye: —At rey, âtinan. Tincuabi li cßaßru tâye, chan.
13Ja Saul küsis temalt: 'Mispärast te olete pidanud vandenõu minu vastu, sina ja Iisai poeg, et sa andsid temale leiba ja mõõga ja küsisid Jumalalt temale nõu, selleks et ta tõuseks mind varitsema, nagu see praegu on?'
13Laj Saúl quixye re: —¿Cßaßut nak xacßûb ru li incßaß us chicuix âcuochben laj David? ¿Cßaßut nak xaqßue xtzacaêmk? Ut xaqßue ajcuiß xchßîchß re pletic. Ut xapatzß re li Dios cßaßru tixbânu. Ut anakcuan yô chinsicßbal re tinixcamsi, chan.
14Ja Ahimelek kostis kuningale ning ütles: 'Kes on kõigi su sulaste hulgast nii ustav kui Taavet, kuninga väimees, su ihukaitsepealik ja su kojas austatu?
14Laj Ahimelec quixye re: —¿Ma cuan ta biß junak reheb li nequeßcßanjelac châcuu kßaxal châbil chiru laj David? At rey, aßan âhiß ut aßan ajcuiß nataklan saß xbêneb lâ soldados. Xcßulub nak tâqßuehekß xlokßal saß lâ cuochoch.
15Kas ma alles täna olen hakanud temale Jumalalt nõu küsima? See on minust kaugel! Kuningas ärgu pangu seda asja süüks oma sulasele ega kogu mu isa soole, sest su sulane ei teadnud midagi kõigest sellest, ei vähem ega rohkem!'
15¿Ma tojeß ta biß anakcuan tinpatzßok chiru li Dios chirix aßan? Mâcßoxla nak lâin yôquin chixcßûbanquil li incßaß us châcuix, chi moco eb li cuechßalal. Chi tîc mâcßaß ninnau chirix li naßleb aßan, chan.
16Aga kuningas ütles: 'Sa pead surema, Ahimelek, sina ja kogu su isa sugu!'
16Abanan li rey quixye re: —At Ahimelec, relic chi yâl nak tatcamsîk lâat, joß eb ajcuiß lâ cuechßalal, chan.
17Ja kuningas ütles käsutäitjaile, kes seisid ta juures: 'Pöörduge sinna ja surmake Issanda preestrid, sest ka nende käsi on Taavetiga; kuigi nad teadsid, et ta põgenes, ei ilmutanud nemad seda mu kõrvale!' Aga kuninga sulased ei tahtnud sirutada oma kätt, et tungida kallale Issanda preestritele.
17Ut quixye reheb lix soldado li cuanqueb chixcßatk: —Camsihomakeb laj tij li nequeßcßanjelac chiru li Kâcuaß xban nak queßxcßûb ru rochben laj David chanru nak tineßxcamsi. Usta nequeßxnau nak êlelic yô, incßaß queßxye cue, chan. Abanan eb li soldados incßaß queßraj xcamsinquileb laj tij.
18Siis ütles kuningas Doegile: 'Pöördu sina sinna ja mine preestritele kallale!' Ja edomlane Doeg pöördus ning läks ise preestritele kallale ja tappis sel päeval kaheksakümmend viis linast õlarüüd kandvat meest.
18Laj Saúl quixye re laj Doeg laj Edom: —Camsiheb lâat, chan. Ut laj Doeg quixcamsiheb chixjunileb laj tij. Ôb roßcßâleb laj tij, li nequeßrocsi li efod queßcamsîc saß li cutan aßan.
19Ja ta lõi preestrite linnas Noobis mõõgateraga maha nii mehed kui naised, nii lapsed kui imikud ja, samuti mõõgateraga, ka härjad, eeslid ja lambad.
19Ut laj Saúl quixtakla ajcuiß xcamsinquil chixjunileb li cuanqueb saß li tenamit Nob, lix tenamiteb laj tij. Chixjunileb queßcamsîc, joß cuînk, joß ixk, joß cocßal, joß cßulaßal. Ut queßcamsîc ajcuiß lix bôyx, lix bûr, ut lix carner.
20Pääses ainult üks Ahituubi poja Ahimeleki poeg, Ebjatar nimi, kes põgenes Taaveti juurde.
20Abanan laj Abiatar, jun reheb li ralal laj Ahimelec li ralal laj Ahitob, incßaß queßxcamsi xban nak quiêlelic ut cô riqßuin laj David.
21Ja Ebjatar jutustas Taavetile, et Saul oli Issanda preestrid tapnud.
21Coxixye re laj David chanru nak laj Saúl quixtakla xcamsinquileb laj tij li nequeßcßanjelac chiru li Dios.
22Ja Taavet ütles Ebjatarile: 'Ma teadsin juba sel päeval, kui seal oli edomlane Doeg, et ta kindlasti teatab sellest Saulile. Minu tõttu on see sündinud kõigile su isa soo hingedele!
22Laj David quixye re: —Saß li cutan nak quicuil ru laj Doeg laj Edom, ticto quincßoxla nak aßan tixye resil re laj Saúl. Lâin cuan cue nak xeßcamsîc chixjunileb lix comoneb lâ yucuaß.Canâkat arin cuiqßuin. Matxucuac. Li ani tâajok re âcamsinquil lâat târaj ajcuiß incamsinquil lâin. Lâat mâcßaß tâcßul cui cuânkat cuiqßuin, chan.
23Jää minu juurde, ära karda, sest kes püüab minu hinge, see püüab ka sinu hinge, minu juures oled sa aga kaitstud!'
23Canâkat arin cuiqßuin. Matxucuac. Li ani tâajok re âcamsinquil lâat târaj ajcuiß incamsinquil lâin. Lâat mâcßaß tâcßul cui cuânkat cuiqßuin, chan.