¹Ja Taavet võttis kätte ja läks ära, aga Joonatan tuli tagasi linna.

¹Laj David cô aran Nob riqßuin laj Ahimelec laj tij. Laj Ahimelec quisach xchßôl chirilbal laj David ut quixye re: —¿Cßaßut nak xatchal arin âjunes? chan.

²Ja Taavet jõudis Noobi preester Ahimeleki juurde. Aga Ahimelek tuli värisedes Taavetile vastu ja küsis temalt: 'Mispärast sa oled üksi ega ole kedagi koos sinuga?'

²Laj David quixye re: —Li rey xqßue jun intaklanquil. Ut xye cue nak mâ ani aj iqßuin tinserakßi cßaßru lin taklanquil. Lâin xinye reheb lin soldado bar tineßxcßul.

³Ja Taavet vastas preester Ahimelekile: 'Kuningas käskis mind asja pärast ja ütles mulle: Ärgu saagu ükski midagi teada sellest asjast, mille pärast ma sind läkitan ja mida ma olen sind käskinud teha! Seepärast ma juhatasin poisid ühte ja teise paika.

³Ye cue cßaßru chi tzacaêmkil cuan âcuiqßuin. Qßue cue ôb li caxlan cua malaj ut li cßaßru cuan âcuiqßuin, chan.

⁴Anna nüüd mulle, mis sul käepärast on, viis leiba või muud, mis leidub!'

⁴Laj tij quixye re laj David: —Mâcßaß cßaßak re ru chi tzacaêmkil. Caßaj cuiß li mayejanbil caxlan cua. Naru tinqßue âcue cui eb li cuînk incßaß xeßcuan riqßuin ixk, chan.

⁵Aga preester kostis Taavetile ja ütles: 'Tavalist leiba pole mul käepärast, küll aga on pühitsetud leiba, kui ainult poisid oleksid naistest hoidunud!'

⁵Laj David quixye re: —Chalen cabajer eb li cuînk incßaß xeßcuan riqßuin ixk. Junelic nequeßxra rib nak nequeßel chixbânunquil junak taklanquil. Kßaxal cuißchic teßxra rib nak yôqueb chixbânunquil li taklanquil aßin, chan.

⁶Taavet kostis preestrile ja ütles talle: 'Muidugi on naised meile keelatud olnud nagu varasematel retkedel; siis oli poiste ihu pühitsetud, kuigi oli tavaline teekond. Seda enam peaks olema täna pühitsetud, mis ihusse puutub.'

⁶Ut laj tij quixqßue li mayejanbil caxlan cua re laj David xban nak mâcßaß chic cuan re. Caßaj cuiß li caxlan cua li qui-isîc saß li mêx nak quiqßueheß li caxlan cua li toj qui-el saß li horno.

⁷Siis andis preester temale pühitsetut, sest seal ei olnud muud leiba kui ohvrileivad, mis võetakse Issanda eest ära, kui äravõtmise päeval värske leib asemele pannakse.

⁷Jun lix môs laj Saúl cuan aran saß li cutan aßan chixbânunquil jun lix taklanquil chiru li Dios. Li cuînk aßan aj Doeg xcßabaß. Edom xtenamit. Aßan li nataklan saß xbêneb li nequeßiloc reheb lix quetômk laj Saúl.

⁸Aga seal oli sel päeval Issanda ees kinnipeetuna üks Sauli sulaseist, edomlane Doeg, Sauli karjaste ülem.

⁸Laj David quixye re laj Ahimelec: —¿Ma cuan arin jun chßîchß malaj lâns? Li rey xinixtakla chi junpât. Joßcan nak incßaß xqßue rib chicuu xcßambal chak inlâns, chi moco eb lin chßîchß re pletic, chan.

⁹Ja Taavet ütles Ahimelekile: 'Kas sul on siin käepärast piiki või mõõka? Ma ei ole ju oma mõõka ega muid sõjariistu kaasa võtnud, sest kuninga käsk oli rutuline.'

⁹Laj tij quixye re: —Cuan arin lix chßîchß laj Goliat aj filisteo li camakß chiru nak cacamsi aran saß li ru takßa re Ela. Lanlo saß tßicr chirix li Efod. Naru tâcßam aßan cui tâcuaj. Arin mâcßaß chic jalan chßîchß re pletic, chan. Ut laj David quixye re: —Qßue cue. Mâcßaß chic chßîchß châbil joß aßan, chan.

¹⁰Ja preester ütles: 'Vaata, vilist Koljati, kelle sa Tammeorus maha lõid, tema mõõk on siin riidesse mähituna õlarüü taga. Kui sa tahad selle enesele võtta, siis võta, sest muud siin ei ole kui see!' Ja Taavet ütles: 'Teist sellesarnast ei ole, anna see mulle!'

¹⁰Saß li cutan aßan laj David quiêlelic chiru laj Saúl ut cô riqßuin laj Aquis, lix reyeb laj Gat.

¹¹Ja Taavet võttis kätte ja põgenes selsamal päeval Sauli eest ning tuli Gati kuninga Aakise juurde.

¹¹Eb lix môs laj Aquis queßxye re: —¿Ma mâcuaß ta biß aßin laj David li nacßanjelac chiru li rey Saúl? ¿Ma mâcuaß ta biß chirix aßan queßxye eb li ixk nak queßxajoc ut queßbichan: “Laj Saúl quixcamsiheb jun mil chi cuînk. Abanan laj David quixcamsiheb lajêb mil?” chanqueb.

¹²Aga Aakisele ütlesid tema sulased: 'Eks see ole Taavet, maa kuningas? Eks see ole tema, kellest nad tantsides vastastikku laulsid ja ütlesid: 'Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!'?'

¹²Laj David quixqßue retal li cßaßru queßxye ut cßajoß nak qui-oc xxiu chiru laj Aquis, lix reyeb laj Gat.

¹³Taavet võttis need sõnad südamesse ja kartis väga Gati kuningat Aakist.

¹³Nak cuan riqßuineb quixjal lix naßleb ut quixbânu rib nak lôc ru. Quitzßîbac chiru li oquebâl re li tenamit ut lix yaßal re yô chi tßanecß saß lix mach.

¹⁴Ta tegi ennast nende silmis rumalaks ja käitus hullumeelsena nende käes, tegi märke väravate peale ja laskis ila habemesse voolata.

¹⁴Ut li rey Aquis quixye reheb li nequeßtenkßan re: —Li cuînk aßin lôc ru. ¿Cßaßut nak xecßam chak cuiqßuin?¿Ma pâlt ta biß nequeßxbânu li lôc saß li naßajej aßin? ¿Cßaßut nak xecßam chak saß li cuochoch li cuînk aßin? chan.

¹⁵Siis ütles Aakis oma sulastele: 'Vaata, te näete, et mees on hull! Mispärast te toote ta minu juurde?

¹⁵¿Ma pâlt ta biß nequeßxbânu li lôc saß li naßajej aßin? ¿Cßaßut nak xecßam chak saß li cuochoch li cuînk aßin? chan.

¹⁶Kas mul on puudus hulludest, et tõite selle minu juurde hullutempe tegema? Kas niisugune peaks tulema minu kotta?'