¹Aga pärast seda tulid moabid ja ammonlased, ja nendega koos oli meunlasi, Joosafati vastu sõdima.

¹Mokon chic eb li soldado aj Moab ut eb li soldado aj Amón queßxjunaji ribeb riqßuineb laj meunita ut queßcôeb chi pletic riqßuin laj Josafat.

²Siis tuldi ja teatati Joosafatile: 'Sinu vastu tuleb suur jõuk teiselt poolt merd Aramist. Vaata, nad on Haseson-Taamaris, see on Een-Gedis!'

²Queßcuulac li takl riqßuin laj Josafat ut queßxye re: —Nabaleb li yôqueb chak chi châlc chi pletic âcuiqßuin. Yôqueb chi châlc li cuanqueb jun pacßal li palau Mar Muerto ut yôqueb chi châlc li cuanqueb Siria. Ac cuanqueb Hazezon-tamar. Li naßajej aßan nequeßxye “En-gadi” re, chanqueb.

³Siis Joosafat hakkas kartma ja pööras oma palge Issandat otsima; ta kuulutas välja paastu kogu Juudas.

³Cßajoß nak qui-oc xxiu laj Josafat. Quixcubsi rib ut quixpatzß xnaßleb riqßuin li Kâcuaß ut quixye nak teßxbânu lix ayûn saß chixjunil li naßajej Judá.

⁴Ja Juuda kogunes Issandalt abi otsima, ka kõigist Juuda linnadest tuldi Issandat otsima.

⁴Ut eb li tenamit queßxchßutub ribeb ut queßxpatzß xtenkßanquileb chiru li Dios. Quilajeßchal saß chixjunileb li tenamit li cuanqueb Judá chi tijoc chiru li Kâcuaß.

⁵Ja Joosafat seisis Juuda ja Jeruusalemma koguduses Issanda kojas uue õue ees

⁵Ut laj Josafat quixakli chiruheb laj Judá ut eb laj Jerusalén li chßutchßûqueb saß lix templo li Kâcuaß chiru li nebâl li tojeß xyâloß.

⁶ning ütles: 'Issand, meie vanemate Jumal, kas pole mitte sina Jumal taevas ja kõigi paganate kuningriikide valitseja? Sinu käes on ju jõud ja vägi, ja ükski ei suuda sulle vastu panna.

⁶Ut quixye: —At Kâcuaß, at kaDios, lâat lix Dioseb li kaxeßtônil yucuaß. ¿Ma mâcuaß ta biß lâat li Dios li cuancat saß choxa? ¿Ma mâcuaß ta biß lâat li nacattaklan saß xbêneb chixjunileb li xnînkal tenamit? Saß âcuukß lâat cuan li metzßêu ut li cuanquilal. Mâ ani naru tânumtâk châcuu.

⁷Eks ole sina, meie Jumal, ära ajanud selle maa elanikud oma Iisraeli rahva eest ja andnud maa igaveseks ajaks oma sõbra Aabrahami soole?

⁷At kaDios, ¿ma mâcuaß ta biß lâat cat-isin reheb li cuanqueb saß li naßajej aßin nak yôqueb chi oc arin eb laj Israel lâ tenamit? Ut caqßue li naßajej aßin reheb re teßcuânk chi junelic xban nak eb aßan ralal xcßajol laj Abraham li raro âban.

⁸Nemad on seal elanud ja on seal ehitanud sinule, su nimele pühamu, öeldes:

⁸Ut anakcuan arin cuanqueb laj Israel. Queßxyîb jun li templo re teßxlokßoni cuiß lâ cßabaß ut queßxye,

⁹Kui meid tabab õnnetus, mõõk, kohus, katk või nälg, siis me astume selle koja ette ja sinu ette, sest selles kojas on sinu nimi. Ja me hüüame sinu poole oma kitsikuses, et sa meid kuuleksid ja aitaksid.

⁹Cui tâchâlk raylal saß kabên nak teßchâlk chi pletic kiqßuin, malaj li caki yajel, malaj ut cueßej xban li mâc takabânu, lâo toxaklîk châcuu chiru li templo aßin li nacatkalokßoni cuiß ut takayâba lâ cßabaß xban li raylal li yôko chixcßulbal. Ut lâat tâcuabi li katij ut toâcol, chanqueb.

¹⁰Ja nüüd, vaata, Ammoni, Moabi ja Seiri mäestiku pojad, kelle maast sa ei lubanud Iisraeli läbi minna, kui nad Egiptusemaalt tulid, vaid pidid neist mööda minema ega saanud neid hävitada,

¹⁰Anakcuan yôqueb chi châlc chi pletic kiqßuin eb laj Amón, eb laj Moab, ut eb li cuanqueb saß li tzûl Seir. Xeßchal saß eb li naßajej li incßaß cacuaj nak teßnumekß eb laj Israel nak queßel chak Egipto. Joßcan nak eb laj Israel incßaß queßxsach ruheb li tenamit aßan.

¹¹vaata, need maksavad nüüd meile kätte, tulles meid välja ajama sinu omandist, mille sa meile oled andnud pärida.

¹¹Chaqßue taxak retal chanru nak yôqueb chixkßajcâmunquil chiku nak incßaß xkabânu raylal reheb. Teßraj nak toeßrisi saß li naßajej li xaqßue chokß ke chi junelic.

¹²Meie Jumal, kas sa ei tahaks nende üle kohut mõista? Sest meil pole jõudu selle suure jõugu ees, kes tuleb meile kallale, ja me ise ei tea, mida peaksime tegema, vaid meie silmad vaatavad sinu poole!'

¹²At Kâcuaß, at kaDios, ¿ma incßaß tatrakok âtin saß xbêneb? Lâo mâcßaß kametzßêu re takacol kib chiruheb xban nak kßaxal nabaleb li yôqueb chi châlc chikasachbal. Incßaß nacanau cßaßru takabânu. Joßcan nak yôco chixyâbanquil lâ cßabaß,” chanqueb.

¹³Ja kogu Juuda seisis Issanda ees, isegi nende väetid, nende naised ja lapsed.

¹³Chixjunileb li cuînk aj Judá xakxôqueb aran chiru li Kâcuaß rochbeneb li rixakil ut eb li ralal xcßajol, joß nînk, joß cocß.

¹⁴Ja Issanda Vaim tuli Jahasieli, Sakarja poja peale, kes oli Aasafi järeltulijaist pärit oleva leviit Mattanja poja Jeieli poja Benaja poja Sakarja poeg,

¹⁴Ut lix musikß li Kâcuaß quichal riqßuin laj Jahaziel nak chßutchßûqueb aran eb laj Judá. Laj Jahaziel, aßan li ralal laj Zacarías. Laj Zacarías, aßan li ralal laj Benaía. Laj Benaía, aßan li ralal laj Jeiel. Laj Jeiel, aßan li ralal laj Matanías. Laj Jahaziel, aßan aj levita xcomoneb li ralal xcßajol laj Asaf.

¹⁵ja ta ütles: 'Pange tähele, kogu Juuda, Jeruusalemma elanikud ja kuningas Joosafat: Nõnda ütleb teile Issand: Ärge kartke ja ärge tundke hirmu selle suure jõugu ees, sest see pole teie, vaid Jumala sõda!

¹⁵Laj Jahaziel quixye reheb: —Chacuabihak, at rey Josafat. Ut cherabihak ajcuiß lâex li cuanquex Judá ut Jerusalén. Li Kâcuaß yô chixyebal êre chi joßcaßin, “Mexxucuac, chi moco chi-oc êcßaßux chirilbal li qßuila tenamit li xeßchal chi pletic êriqßuin xban nak mâcuaß lâex texpletik. Li Dios ban tâpletik riqßuineb.”

¹⁶Minge homme alla nende vastu! Vaata, nad tulevad üles mööda Siisi tõusuteed ja te kohtate neid oru lõpus ida pool Jerueli kõrbe.

¹⁶Cuulaj texxic chixcßulbaleb ut teßpletik riqßuineb. Cuânkeb chak saß li taksînc Sis. Aran têtauheb cuan cuiß li rok haß nak toj mâjiß texcuulak saß li chaki chßochß re Jeruel.

¹⁷Seejuures ei ole teil vaja sõdida. Astuge ette, seiske ja vaadake, kuidas Issand teid päästab, Juuda ja Jeruusalemm! Ärge kartke ja ärge tundke hirmu! Minge homme nende vastu ja Issand on teiega!'

¹⁷Lâex incßaß texpletik. Têxakab êrib aran ut incßaß tex-ecßânk. Cauhak taxak êchßôl xban nak têril chanru nak li Dios texcol lâex aj Judá ut aj Jerusalén. Mexxucuac chi moco tâchßinânk êchßôl. Texxic cuulaj chixcßulbaleb ut li Dios cuânk êriqßuin, chan.

¹⁸Siis Joosafat kummardas silmili maha ja kõik Juuda ja Jeruusalemma elanikud heitsid Issanda ette ning kummardasid Issandat.

¹⁸Laj Josafat quixxulub rib saß chßochß. Ut chixjunileb laj Judá ut eb laj Jerusalén queßxcuikßib ribeb chiru li Kâcuaß ut queßxlokßoni.

¹⁹Ja need leviidid, kes olid kehatlastest ja korahlastest, tõusid üles, et Issandat, Iisraeli Jumalat, ülivalju häälega kiita.

¹⁹Chirix aßan eb laj levita, li ralal laj Coat ut eb li ralal laj Coré, queßxakli ut queßxlokßoni li Kâcuaß lix Dioseb laj Israel chi cau xyâb xcuxeb.

²⁰Ja järgmisel hommikul tõusid nad vara ning läksid Tekoa kõrbe. Nende välja minnes astus Joosafat ette ja ütles: 'Kuulge mind, Juuda ja Jeruusalemma elanikud! Uskuge Issandasse, oma Jumalasse, siis te jääte püsima! Uskuge tema prohveteid, siis õnnestub teil kõik!'

²⁰Cuulajak chic nak toj ekßela queßcuacli ut queßcôeb saß li chaki chßochß Tecoa. Nak ac êlqueb re, laj Josafat quixakli chiruheb ut quixye reheb: —Cherabihak lâex aj Judá ut lâex aj Jerusalén. Chepâb li Kâcuaß lê Dios re nak aßan tâtenkßânk êre. Ut cßojobomak êchßôl riqßuineb lix profetas re nak us tex-êlk, chan.

²¹Ja ta pidas rahvaga nõu, seadis Issandale lauljad ja kiitjad, kes pühas ehtes pidid minema relvastatute ees ja ütlema: 'Tänage Issandat, sest tema heldus kestab igavesti!'

²¹Nak quirakeß chi âtinac riqßuineb li tenamit, cuanqueb li queßxakabâc xban laj Josafat chi bichânc re xqßuebal xlokßal li Kâcuaß. Tiktôqueb riqßuin li akßej li kßaxtesinbil re li Kâcuaß. Aßaneb li yôqueb chi cßamoc be nak queßcôeb chiruheb li soldados ut yôqueb chixyebal, “Cheqßuehak taxak xlokßal li nimajcual Dios xban nak aßan châbil ut kßaxal nim li ruxtân saß kabên junelic.”

²²Sel ajal, kui nad hakkasid hõiskama ja kiitma, pani Issand varitsejad Ammoni, Moabi ja Seiri mäestiku poegadele, kes olid tulnud Juuda vastu; ja nad löödi maha.

²²Saß li hônal nak queßxtiquib bichânc laj Judá ut laj Jerusalén re xqßuebal xlokßal li Kâcuaß, eb laj Amón ut eb laj Moab joß ajcuiß eb li queßchal chak saß li tzûl Seir, eb li yôqueb chi châlc chi pletic riqßuineb laj Judá, queßoc chixpletinquil ribeb chi ribileb rib xban nak li Dios quixsach xnaßlebeb.

²³Sest ammonlased ja moabid tõusid Seiri mäestiku elanike vastu, et need hävitada ja kaotada; ja kui nad Seiri elanikele olid lõpu teinud, siis aitasid nad üksteist hävitada.

²³Eb laj Moab ut eb laj Amón queßxjunaji ribeb ut queßxcamsiheb laj Seir. Nak ac queßxsach ruheb, queßxcamsi ribeb chi ribileb rib.

²⁴Kui siis Juuda jõudis vaatluspaika kõrbes ja nad vaatasid jõugu poole, ennäe, siis lamasid laibad maas ja ükski polnud pääsenud.

²⁴Nak eb laj Judá queßcuulac saß li cab li najt xteram li cuan saß li chaki chßochß queßril nak tßantßôqueb saß chßochß chixjunileb li xicß queßiloc reheb laj Judá. Ac camenakeb chic chixjunileb. Mâ jun chic reheb yoßyôqueb.

²⁵Ja Joosafat ja tema rahvas tulid neilt saaki riisuma ja leidsid nende juurest palju varandust, riideid ja kalleid riistu, ja nad võtsid endile rohkem, kui nad suutsid kanda; nad olid kolm päeva saaki riisumas, sest seda oli palju.

²⁵Laj Josafat ut eb lix soldado queßcôeb chixxocbal li cßaßru queßrêchani saß li plêt. Nabal li cßanjelebâl ut li châbil tßicr ut li cßaßak re ru li queßrêchani. Oxib cutan queßbay xxocbal chixjunil.

²⁶Ja neljandal päeval kogunesid nad Kiituseorgu, sest seal kiitsid nad Issandat; seepärast nimetatakse seda paika Kiituseoruks tänapäevani.

²⁶Saß li xcâ cutan queßxchßutub ribeb laj Judá saß li ru takßa re Beraca ut queßxlokßoni li Kâcuaß. Joßcan nak toj chalen anakcuan “Ru Takßa re Beraca” nequeßxye re li naßajej aßan.

²⁷Siis pöördusid kõik Juuda ja Jeruusalemma mehed, ja Joosafat nende eesotsas, rõõmuga tagasi Jeruusalemma, sest Issand oli neid lasknud nende vaenlastest rõõmu tunda.

²⁷Chirix chic aßan laj Josafat quicßamoc be chiruheb laj Judá ut laj Jerusalén nak queßsukßi cuißchic Jerusalén chi kßaxal sa saß xchßôleb xban nak li Kâcuaß quicoloc reheb saß rukßeb li xicß nequeßiloc reheb.

²⁸Ja nad tulid naablite, kannelde ja pasunatega Jeruusalemma Issanda kotta.

²⁸Nak queßcuulac Jerusalén, queßoc saß lix templo li Kâcuaß ut yôqueb chixchßeßbaleb li arpa ut li salterio ut yôqueb chixyâbasinquil lix trompeta.

²⁹Aga hirm Jumala ees valdas kõigi maade kuningriike, kui nad kuulsid, et Issand oli sõdinud Iisraeli vaenlaste vastu.

²⁹Ut chixjunileb li nînki tenamit cßajoß nak queßxucuac nak queßrabi resil chanru nak li Kâcuaß quipletic riqßuineb li xicß nequeßiloc reheb laj Israel.

³⁰Siis oli Joosafati kuningriigil vaikne aeg; tema Jumal andis talle ümberkaudu rahu.

³⁰Ut laj Josafat quicuan saß xcuanquil chi sa saß xchßôl xban nak li Kâcuaß quixqßueheb chi cuânc saß tuktûquil usilal eb li cuanqueb chi xjun sutam laj Judá.

³¹Ja Joosafat valitses Juuda üle; ta oli kuningaks saades kolmkümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend viis aastat; ta ema nimi oli Asuuba, Silhi tütar.

³¹Oßlaju xcaßcßâl chihab cuan re laj Josafat nak qui-oc chokß xreyeb laj Judá. Ôb xcaßcßâl chihab quicuan saß xcuanquil aran Jerusalén. Lix naß, aßan lix Azuba, lix rabin laj Silhi.

³²Ta käis oma isa Aasa teed ega lahkunud sellelt, tehes, mis õige oli Issanda silmis.

³²Laj Josafat quicuan saß tîquilal chiru li Kâcuaß joß laj Asa lix yucuaß. Ut incßaß quixcanab xbânunquil li us.

³³Aga ohvrikünkad ei kadunud ja rahvas ei olnud veel valmistanud oma südant oma vanemate Jumalale.

³³Abanan incßaß queßisîc li naßajej li najt xteram li queßlokßonîc cuiß li jalanil dios. Ut eb li tenamit incßaß queßxsicß chi anchaleb xchßôl li Kâcuaß lix Dioseb lix xeßtônil yucuaß.

³⁴Ja muud Joosafati lood, varasemad ja hilisemad, vaata, need on kirja pandud Jehu, Hanani poja lugudes, mis on võetud Iisraeli Kuningate raamatusse.

³⁴Chixjunil li quilajxbânu laj Josafat nak cuan saß xcuanquil, chalen saß xticlajic toj saß rosoßjic, tzßîbanbil retalil saß li hu li quixtzßîba laj Jehú li ralal laj Hanani. Ut tzßîbanbil ajcuiß saß li hu li tzßîbanbil cuiß retalil li quilajeßxbânu lix reyeb laj Israel.

³⁵Ja pärast seda astus Juuda kuningas Joosafat ühendusse Iisraeli kuninga Ahasjaga, kes tegi õelat tööd.

³⁵Mokon chic laj Josafat lix reyeb laj Judá quixcßam rib saß usilal riqßuin laj Ocozías lix reyeb laj Israel. Laj Ocozías, aßan incßaß us lix naßleb chiru li Kâcuaß.

³⁶Ta ühines temaga laevu ehitama, mis pidid minema Tarsisesse; nad ehitasid laevu Esjon-Geberis.

³⁶Laj Josafat ut laj Ocozías queßxcßûb ru nak saß cuibal teßxyîb li nînki jucub re teßxic Tarsis. Ut queßxyîbeb li jucub aran Ezión-geber.Ut li profeta Eliezer, li ralal laj Dodava re Maresa, quixye cßaßru tixcßul li rey Josafat. Quixye: —Xban nak xacßam âcuib saß usilal riqßuin laj Ocozías, li Kâcuaß Dios tixsach ruheb li jucub li xayîb, chan. Ut eb li nînki jucub queßxtochß ribeb ut queßjoreß ut incßaß queßru chi xic Tarsis.

³⁷Aga Elieser, Dodavahu poeg Maaresast, kuulutas prohvetlikult Joosafati vastu, öeldes: 'Sellepärast, et sa oled liitunud Ahasjaga, purustab Issand su töö!' Ja laevad hukkusid ega saanudki minna Tarsisesse.

³⁷Ut li profeta Eliezer, li ralal laj Dodava re Maresa, quixye cßaßru tixcßul li rey Josafat. Quixye: —Xban nak xacßam âcuib saß usilal riqßuin laj Ocozías, li Kâcuaß Dios tixsach ruheb li jucub li xayîb, chan. Ut eb li nînki jucub queßxtochß ribeb ut queßjoreß ut incßaß queßru chi xic Tarsis.