1Joas oli kuningaks saades seitse aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas nelikümmend aastat; ta ema nimi oli Sibja, Beer-Sebast.
1Cuukub chihab cuan re laj Joás nak qui-oc chokß xreyeb laj Judá. Caßcßâl chihab quicuan saß xcuanquil aran Jerusalén. Lix naß laj Joás, aßan lix Sibia. Beerseba xtenamit.
2Joas tegi, mis õige oli Issanda silmis preester Joojada kõigil elupäevil.
2Laj Joás quixbânu li us chiru li Kâcuaß joß najtil yoßyo laj Joiada laj tij.
3Joojada võttis temale kaks naist, ja temale sündis poegi ja tütreid.
3Laj Joiada quixsicß ruheb cuib li rixakil laj Joás ut queßcuan li ralal ut eb lix rabin riqßuineb li ixk aßan.
4Ja pärast seda oli Joasel südame peal Issanda koja parandamine.
4Mokon chic laj Joás quixye nak tixyîb chi us lix templo li Kâcuaß.
5Ta kutsus kokku preestrid ja leviidid ning ütles neile: 'Minge Juuda linnadesse ja koguge kogu Iisraelist raha oma Jumala koja iga-aastaseks kohendamiseks, ja rutake sellega!' Aga leviidid ei rutanud.
5Quixbokeb laj tij ut eb laj levita riqßuin ut quixye reheb: —Texxic saß chixjunileb li tenamit li cuanqueb saß xcuênt Judá ut têxoc li tumin li naqßueman rajlal chihab xbaneb laj Israel. Li tumin aßan tâcßanjelak re xyîbanquil chi us lix templo li Kâcuaß li kaDios. Têbânu chi junpât, chan. Abanan eb laj levita incßaß queßxsêba ribeb chixbânunquil.
6Siis kutsus kuningas Joojada, ülempreestri, ja ütles temale: 'Miks sa ei nõua leviitidelt, et nad tooksid Juudast ja Jeruusalemmast Issanda sulase Moosese seatud maksu Iisraeli kogudusele tunnistustelgi tarvis?
6Joßcan nak li rey Joás quixbok laj Joiada li xbênil aj tij ut quixye re: —¿Cßaßut nak incßaß xataklaheb laj levita chixxocbal chak li tumin riqßuineb laj Judá ut laj Jerusalén re xyîbanquil li tabernáculo li xocxo cuiß li contrato joß quixye laj Moisés reheb li tenamit?—
7Sest nurjatu Atalja ja tema pojad tungisid Jumala kotta ja nad on ka kõik Issanda koja pühitsetud annid kulutanud baalide jaoks.'
7(Junxil eb li queßoquen chirix lix Atalía li incßaß us xnaßleb queßoc saß lix templo li Kâcuaß ut queßxchap li cßaßak re ru li santobresinbil ut aßan quicßanjelac chiruheb re xlokßoninquil eb lix yîbanbil dios.)
8Siis kuningas andis käsu, ja nad tegid ühe laeka ning asetasid selle Issanda koja väravasse, väljapoole.
8Li rey quixqßue chi yîbâc jun li câx ut queßxqßue chirix lix templo li Kâcuaß chixcßatk li oquebâl.
9Ja Juudas ja Jeruusalemmas kuulutati, et Issandale tuleb tuua maksu, mis Jumala sulane Mooses oli kõrbes Iisraelile peale pannud.
9Ut queßxtakla resil reheb chixjunileb li cuanqueb Judá ut Jerusalén nak teßxcßam chak lix mayej ut teßxqßue re li Kâcuaß joß quixye laj Moisés laj cßanjel chiru li Dios reheb laj Israel nak cuanqueb saß li chaki chßochß.
10Ja kõik vürstid ning kogu rahvas olid rõõmsad ja tõid maksu ning heitsid laekasse, kuni see täis sai.
10Ut chixjunileb li cuanqueb xcuanquil ut chixjunileb li tenamit queßxqßue lix mayej chi saheb saß xchßôl toj retal quinujac li câx.
11Ja iga kord, kui laegas viidi leviitide poolt kuninga ametnike juurde ja kui need nägid, et raha oli palju, tulid kuninga kirjutaja ja ülempreestri volinik, tühjendasid laeka ja kandsid selle siis tagasi ta paika; nõnda tegid nad päev-päevalt ja kogusid palju raha.
11Ut eb laj levita queßxcßam li câx riqßuin laj tzßîb li nacßanjelac chiru li rey. Nak queßril nak nabal li tumin cuan chi saß, laj tzßîb ut li xbênil aj tij queßxcßul li câx ut queßrisi li tumin cuan chi saß. Tojoßnak queßxqßue cuißchic saß xnaßaj. Joßcan queßxbânu cuulaj cuulaj ut queßxxoc nabal li tumin.
12Ja kuningas ja Joojada andsid seda neile, kelle hooleks oli Issanda kojas tehtav töö, ja nemad palkasid kiviraiujaid ja puuseppi Issanda koda uuendama, samuti ka raud- ja vaskseppi Issanda koda kohendama.
12Li rey ut laj Joiada queßxqßue li tumin reheb li nequeßjolomin re li cßanjel saß lix templo li Kâcuaß. Ut eb aßan chic queßtojoc reheb laj cablanel ut eb laj pechß, joßqueb ajcuiß li nequeßcßanjelac riqßuin li chßîchß hierro ut bronce re nak teßxyîb chi us lix templo li Kâcuaß.
13Ja töötegijad töötasid ning parandamine edenes nende käes; nad seadsid Jumala koja korda, nagu see pidi olema, ja tegid selle kindlaks.
13Eb li cuînk li nequeßjolomin re li cßanjel châbileb xnaßleb ut li cßanjel us qui-el chiruheb. Queßxyîb lix templo li Dios ut châbil queßxcanab joß nak quicuan junxil.
14Ja kui nad olid sellega valmis saanud, siis nad tõid ülejäänud raha kuninga ja Joojada ette; ja sellest tehti Issanda koja riistu, teenistus- ja ohvririistu ja peekreid ja kuld- ja hõbeasju. Ja Issanda kojas ohverdati alati põletusohvreid, niikaua kui Joojada elas.
14Nak queßxchoy li cßanjel queßxcßam li tumin li qui-elaßan ut queßxkßaxtesi re li rey ut laj Joiada. Ut chiru li tumin aßan queßxyîb li cßaßak re ru li tâcßanjelak saß li templo, joß li cßanjelebâl re xqßuebal li cßatbil mayej ut eb li lecb ut li cßaßak re ru yîbanbil riqßuin oro ut plata. Joß najtil yoßyo laj Joiada junelic yôqueb chixqßuebal lix cßatbil mayej saß lix templo li Kâcuaß.
15Aga Joojada sai vanaks ja elatanuks, ja ta suri; surres oli ta sada kolmkümmend aastat vana.
15Ac tîx chic chi us laj Joiada nak quicam. Jun ciento chihab riqßuin lajêb xcaßcßâl chihab cuan re nak quicam.
16Ja ta maeti Taaveti linna kuningate juurde, sest ta oli Iisraelis head teinud Jumalale ja tema kojale.
16Quimukeß saß lix tenamit laj David saß li naßajej li queßmukeß cuiß eb li rey xban nak quicuan saß tîquilal saß xyânkeb laj Israel ut chiru li Dios. Ut quixbânu ajcuiß li us saß lix templo li Dios.
17Aga pärast Joojada surma tulid Juuda vürstid ja kummardasid kuningat; siis kuningas kuulas neid.
17Nak camenak chic laj Joiada, eb li cuanqueb xcuanquil aran Judá queßcuulac riqßuin li rey ut queßxye re nak teßxqßue xcuanquil. Ut li rey quixpâb li cßaßru queßxye.
18Ja nad jätsid maha Issanda, oma vanemate Jumala koja ning teenisid viljakustulpi ja jumalakujusid; siis tabas viha Juudat ja Jeruusalemma nende süü pärast.
18Queßxtzßektâna lix templo li Kâcuaß lix Dioseb lix xeßtônil yucuaß ut aß chic li yîbanbil dios xAsera ut eb li jalam ûch queßxlokßoni. Xban li mâc queßxbânu, cßajoß nak quichal xjoskßil li Dios saß xbêneb laj Judá ut eb laj Jerusalén.
19Ta läkitas nende keskele prohveteid pöörama neid Issanda poole; ja need manitsesid neid, aga nad ei võtnud kuulda.
19Li Kâcuaß quixtaklaheb lix profeta chi âtinac riqßuineb li tenamit ut chixyebal reheb nak teßsukßîk riqßuin li Kâcuaß. Queßxye reheb nak incßaß us yôqueb. Abanan li tenamit incßaß queßabin chiruheb.
20Siis täitis Jumala Vaim Sakarja, preester Joojada poja, ja tema astus rahva ette ning ütles neile: 'Nõnda ütleb Jumal: Mispärast te astute üle Issanda käskudest? See ei õnnestu teil! Et te olete Issanda maha jätnud, siis jätab tema teid maha.'
20Ut lix musikß li Dios quichal riqßuin laj Zacarías li ralal laj Joiada laj tij. Ut laj Zacarías quixakli saß jun li naßajej najt xteram ut quixye reheb li tenamit: —Joßcaßin xye êre li Kâcuaß. “¿Cßaßut nak incßaß nequebânu li cßaßru naxye lix chakßrab li Kâcuaß? Incßaß us tex-êlk. Xetzßektâna li Kâcuaß. Joßcan nak li Kâcuaß xextzßektâna ajcuiß lâex,” chan.
21Aga nad pidasid tema vastu vandenõu ja viskasid tema kuninga käsul Issanda koja õues kividega surnuks.
21Abanan eb li tenamit queßxcßûb ru cßaßru teßxbânu re laj Zacarías. Ut li rey quixtaklaheb li tenamit chixcutbal chi pec toj retal queßxcamsi saß li nebâl re lix templo li Kâcuaß.
22Kuningas Joas ei mõelnud armastusele, mida Sakarja isa Joojada temale oli osutanud, vaid tappis tema poja. Ja too ütles surres: 'Issand näeb ja tasub!'
22Quisach saß xchßôl li rey Joás li usilal li qui-ux re xban laj Joiada lix yucuaß laj Zacarías. Quixqßue ban chi camsîc laj Zacarías. Nak yô chi câmc, laj Zacarías quixye re: —Aß taxak li Dios chi-ilok re li cßaßru xabânu ut aßan taxak chiqßuehok rêkaj âcue, chan.
23Ja aastavahetusel tuligi Süüria sõjavägi tema vastu; nad tulid Juudasse ja Jeruusalemma, hävitasid rahvalt kõik rahvajuhid ja läkitasid kogu oma saagi Damaskuse kuningale.
23Saß li sakßehil eb li soldados aj Siria queßcôeb chi pletic riqßuin laj Joás. Queßcuulac Judá ut queßcuulac ajcuiß Jerusalén. Queßxcamsiheb chixjunileb li nequeßcßamoc be aran ut queßxcßam Damasco riqßuin lix reyeb chixjunil li cßaßak re ru li queßrêchani saß li plêt.
24Kuigi Süüria sõjavägi oli tulnud väheste meestega, andis Issand nende kätte väga suure sõjaväe, sest nad olid maha jätnud Issanda, oma vanemate Jumala; nõnda mõisteti kohut Joase üle.
24Moco nabaleb ta li soldado aj Siria li queßchal chi pletic. Abanan queßnumta saß xbêneb laj Judá usta kßaxal nabaleb. Li Kâcuaß quixkßaxtesiheb aßan saß rukßeb laj Siria xban nak eb aßan queßxtzßektâna li Kâcuaß lix Dioseb lix xeßtônil yucuaßeb. Joßcan nak li Kâcuaß quixtakla raylal saß xbên li rey Joás.
25Ja kui nad tema kallalt ära läksid - nad jätsid ta maha raskesti haavatuna -, siis pidasid ta sulased tema vastu vandenõu preester Joojada poegade vere pärast; nad tapsid tema voodis ja nõnda ta suri. Ta maeti Taaveti linna, aga teda ei maetud kuningate hauda.
25Nak queßcôeb laj Siria queßxcanab chi tßantßo chi câmc re li rey Joás. Eb li queßcßanjelac chiru queßxcßûb ru cßaßru teßxbânu re xqßuebal rêkaj nak quixqßue chi camsîc laj Zacarías li ralal laj Joiada laj tij. Queßxcamsi laj Joás nak cuan saß xchßât. Chirix aßan queßxmuk saß lix tenamit laj David, abanan mâcuaß saß li naßajej li queßmukeß cuiß eb li rey.
26Ja need, kes pidasid tema vastu vandenõu, olid Saabad, ammonlanna Simeati poeg, ja Joosabad, moablanna Simriti poeg.
26Eb li queßcßûban re xcamsinquil li rey Joás, aßaneb aßin: laj Zabad lix yum lix Simeat, Amón xtenamit; ut laj Jozabad lix yum lix Simrit, Moab xtenamit.Ut eb li ralal laj Joás, aßan tzßîbanbil retalileb saß li hu li tzßîbanbil cuiß retalil li cßaßru quilajeßxbânu eb li rey. Ut tzßîbanbil ajcuiß retalil li cßaßru quixye li profeta chirix laj Joás joß ajcuiß chanru nak laj Joás quixqßue chi yîbâc cuißchic lix templo li Dios. Ut aß chic laj Amasías li ralal qui-oc chokß rey chokß rêkaj.
27Aga tema pojad ja paljud ennustused tema kohta ja Jumala koja ehitamine, vaata, need on kirja pandud Kuningate raamatu 'Seletuses'. Ja tema poeg Amasja sai tema asemel kuningaks.
27Ut eb li ralal laj Joás, aßan tzßîbanbil retalileb saß li hu li tzßîbanbil cuiß retalil li cßaßru quilajeßxbânu eb li rey. Ut tzßîbanbil ajcuiß retalil li cßaßru quixye li profeta chirix laj Joás joß ajcuiß chanru nak laj Joás quixqßue chi yîbâc cuißchic lix templo li Dios. Ut aß chic laj Amasías li ralal qui-oc chokß rey chokß rêkaj.