¹Amasja oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend üheksa aastat; ta ema nimi oli Jooaddan, Jeruusalemmast.

¹b xcaßcßâl chihab cuan re laj Amasías nak qui-oc chokß rey. Belêb xcaßcßâl chihab quicuan saß xcuanquil saß li tenamit Jerusalén. Lix naß, aßan xJoadán xcßabaß. Jerusalén xtenamit.

²Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, aga mitte siirast südamest.

²Laj Amasías quixbânu li us chiru li Kâcuaß. Abanan moco anchal ta xchßôl nak quixbânu.

³Kui tal oli kuningriik kindlalt käes, siis ta tappis ära oma sulased, kes olid maha löönud kuninga, tema isa.

³Nak ac xakxo saß xnaßaj lix cuanquil li rey Amasías quixtakla xcamsinquileb laj cßanjel chiru li queßcamsin re li rey Joás lix yucuaß.

⁴Aga nende lapsi ta ei surmanud, sest nõnda on kirjutatud Seaduses, Moosese raamatus, milles Issand on käskinud ja öelnud: 'Isad ei pea surema laste pärast ja lapsed ei pea surema isade pärast, vaid igaüks surgu oma patu pärast!'

⁴Abanan incßaß quixtakla xcamsinquil li ralal xcßajoleb. Quixbânu ban li quixye li Kâcuaß joß tzßîbanbil saß li chakßrab li quiqßueheß re laj Moisés nak li Kâcuaß quixye: —Eb li naßbej yucuaßbej incßaß teßcamsîk xban li mâc li queßxbânu li alal cßajolbej, chi moco li alal cßajolbej teßcamsîk xban lix mâqueb lix naß xyucuaßeb. Tixtoj ban xmâc li ani cuan xmâc.

⁵Ja Amasja kogus kokku Juuda mehed ning seadis nad perekondade kaupa tuhande- ja sajapealikute juhatuse alla, kogu Juuda ja Benjamini; ja ta luges nad ära, kahekümneaastased ja üle selle, ja leidis neid olevat kolmsada tuhat valitud sõjakõlvulist meest, piigi- ja kilbikandjat.

⁵Li rey Amasías quixchßutubeb chixjunileb li cuînk xcomoneb li ralal xcßajol laj Judá ut laj Benjamín. Quixqßueheb chi chßûtal aß yal aniheb li rechßalal. Quixxakabeb li teßtaklânk saß xbêneb li jûnk mil chi soldado joß ajcuiß saß xbêneb li jûnk ciento chi soldado. Li cuînk li queßajlâc ac xeßxbânu junmay chihab. Oxib ciento mil chixjunileb. Sicßbileb ru ut cauresinbileb re teßxic chi pletic riqßuin lâns ut riqßuin li chßîchß re xcolbal re xchßôleb.

⁶Ja ta palkas Iisraelist sada tuhat vahvat võitlejat saja hõbetalendi eest.

⁶Quixbok ajcuiß jun ciento mil chi soldado aj Israel ut quixtojeb riqßuin oxlaju xcâcßâl quintal li plata.

⁷Aga üks jumalamees tuli tema juurde ja ütles: 'Kuningas! Iisraeli sõjavägi ei tohi minna koos sinuga, sest Issand ei ole Iisraeliga ega ühegi Efraimi lapsega.

⁷Jun xprofeta li Dios quicuulac riqßuin laj Amasías ut quixye re: —At rey, eb li soldado aj Israel incßaß naru nequeßxic chi pletic châcuix xban nak moco cuan ta li Dios riqßuineb laj Israel, chi moco cuan ta riqßuineb li ralal xcßajol laj Efraín.

⁸Sest kui sa nõnda tugevdatult sõtta lähed, paneb Jumal sind komistama vaenlase ees; Jumalal on ju võimus aidata või panna komistama.'

⁸Usta cau êchßôl nak yôkex chi pletic, abanan li Dios texkßaxtesi saß rukßeb li xicß nequeßiloc êre. Li Dios, aßan cuan xcuanquil chi tenkßânc ut cuan ajcuiß xcuanquil chêcanabanquil chi sachecß, chan.

⁹Siis küsis Amasja jumalamehelt: 'Aga kuidas jääb selle saja talendiga, mis ma olen andnud Iisraeli väehulgale?' Ja jumalamees vastas: 'Issand võib sulle anda rohkem, kui see on!'

⁹Laj Amasías quixye re: —¿Cßaßru tâcanâk cuiß li oxlaju xcâcßâl quintal li plata li xinqßue reheb li soldado aßin? chan. Ut li profeta quixye re: —Li Dios naru tixqßue âcue nabal chic chiru aßan, chan.

¹⁰Seepeale eraldas Amasja selle väehulga, kes Efraimist oli tulnud tema juurde, et see läheks koju. Siis süttis nende viha väga põlema Juuda vastu ja nad läksid tulise vihaga koju tagasi.

¹⁰Joßcan nak laj Amasías quixtaklaheb saß rochocheb lix soldâdeb laj Efraín. Mâ caßchßin nak quichal xjoskßileb saß xbêneb laj Judá nak queßsukßi saß li rochocheb.

¹¹Aga Amasja võttis julguse ja viis oma rahva välja, läks Soolaorgu ja lõi seirlastest maha kümme tuhat.

¹¹Ut li rey Amasías quixcacuubresi xchßôl ut quixcßameb lix soldados saß li ru takßa cuan cuiß li atzßam. Ut aran queßxcamsiheb lajêb mil li soldado re li tenamit Seir.

¹²Ja Juuda lapsed võtsid kümme tuhat elusalt vangi, viisid nad ühe kalju tippu ja paiskasid kaljutipust alla, nõnda et nad kõik kukkusid puruks.

¹²Eb li soldado aj Judá queßxchap ajcuiß lajêb mil chi cuînk chi yoßyôqueb. Ut queßxcßameb toj saß xbên jun li sakônac ut aran queßxtolcßosiheb ut pedasinbileb chic nak coxeßnak toj takßa.

¹³Aga väehulga mehed, keda Amasja oli tagasi saatnud, et nad ei tuleks sõtta koos temaga, tungisid Juuda linnadesse Samaariast kuni Beet-Hooronini ja lõid neist maha kolm tuhat ning riisusid palju saaki.

¹³Nak yô chi cßulmânc aßan, eb li soldado aj Israel li queßtaklâc saß rochocheb, queßoc saß eb li tenamit li cuanqueb Judá naticla chak Samaria ut nacuulac toj Bet-horón. Queßxcamsiheb oxib mil chi cristian ut nabal li cßaßak re ru queßrelkßa saß eb li tenamit aßan.

¹⁴Ja seejärel, kui Amasja oli edomlasi löömast tagasi tulnud, tõi ta seirlaste jumalad ja pani need enesele jumalaiks, kummardas nende ees ja suitsutas neile.

¹⁴Nak laj Amasías quisukßi chixcamsinquileb laj Edom, quixcßameb saß lix tenamit lix dioseb laj Seir ut qui-oc chixlokßoninquileb. Quixcuikßib rib chiruheb ut quixcßat lix mayej chiruheb.

¹⁵Siis Issanda viha süttis põlema Amasja vastu ja ta läkitas tema juurde prohveti, kes temale ütles: 'Mispärast sa otsid teise rahva jumalaid, kes ei suutnud päästa oma rahvast sinu käest?'

¹⁵Cßajoß nak quixchikß xjoskßil li Dios laj Amasías. Li Dios quixtakla lix profeta riqßuin ut li profeta quixye re: —¿Cßaßut nak nacalokßoniheb li yîbanbil dios aßin li incßaß queßru xcolbaleb laj Edom châcuu lâex? chan.

¹⁶Ja kui prohvet temale nõnda ütles, vastas Amasja temale: 'Kas me oleme pannud sinu kuningale nõuandjaks? Jäta järele! Miks peaks sind maha löödama?' Prohvet peatus ja ütles: 'Ma tean, et Jumal on võtnud nõuks sind hävitada, sellepärast et sa teed nõnda ega võta kuulda minu nõu.'

¹⁶Toj yô ajcuiß chi âtinac nak li rey quixye re: —¿Ani xxakaban âcue chi qßuehoc innaßleb? Cui incßaß tâcanab âtinac, lâin tintakla âcamsinquil, chan. Ut li profeta quixcanab xqßuebal xnaßleb ut quixye re: —Lâin ninnau nak li Dios tixsach âcuu xban nak xabânu li incßaß us aßin ut incßaß xacßul li naßleb li xinqßue raj âcue, chan.

¹⁷Ja Juuda kuningas Amasja pidas nõu ning läkitas ütlema Iisraeli kuningale Joasele, Jehu poja Jooahase pojale: 'Tule, vaadakem teineteisele näkku!'

¹⁷Ut li rey Amasías quiâtinac riqßuineb li nequeßqßuehoc xnaßleb ut queßxcßûb ru cßaßru tixbânu. Chirix aßan quixtakla xyebal re laj Joás lix reyeb laj Israel nak tâchâlk chi pletic riqßuin. Laj Joás, aßan li ralal laj Joacaz ut ri laj Jehú.

¹⁸Aga Iisraeli kuningas Joas läkitas Juuda kuningale Amasjale vastuse: 'Liibanoni orjavits läkitas ütlema Liibanoni seedrile: Anna oma tütar naiseks mu pojale! Aga Liibanoni metsloomad läksid mööda ja tallasid orjavitsa ära.

¹⁸Abanan laj Joás lix reyeb laj Israel quixtakla xyebal li jaljôquil ru âtin aßin re laj Amasías lix reyeb laj Judá: —Sa jun li cutan jun tôn li qßuix quixtakla xyebal re li cheß chacalteß li cuan Líbano li âtin aßin, “Qßue lâ rabin chokß rixakil li cualal”, chan. Ut jun li joskß aj xul quinumeß ut quixyekßi saß rok li jun tôn chi qßuix.

¹⁹Sa mõtled, vaata, et sa oled edomlased maha löönud ja seepärast ajab su süda sind püüdma au. Aga jää nüüd koju! Mispärast sa tikud õnnetusse, kus sa langed ise ja koos sinuga Juuda?'

¹⁹At rey Amasías, lâat yôcat chixyebal nak xatnumta saß xbêneb laj Edom. Joßcan nak yôcat chixnimobresinquil âcuib ut tâcuaj nak tâqßuehekß âlokßal. Kßaxal us nak tatcanâk saß lâ tenamit. ¿Cßaßru aj e nak tâchßic âcuib lâat saß chßaßajquilal ut tâchßiqueb laj Judá saß chßaßajquilal? chan li rey Joás.

²⁰Aga Amasja ei võtnud kuulda, sest see tuli Jumalalt, et neid anda Joase kätte, sellepärast et nad olid otsinud Edomi jumalaid.

²⁰Laj Amasías incßaß qui-abin chiru xban nak ac cuan saß xchßôl li Dios nak tixkßaxtesi laj Amasías saß rukß li rey Joás. Quixbânu chi joßcan xban nak quixtiquib xlokßoninquil li jalanil dios li queßxlokßoni eb laj Edom.

²¹Ja Iisraeli kuningas Joas tuli üles ja nad vaatasid teineteisele näkku, tema ja Juuda kuningas Amasja, Juudale kuuluvas Beet-Semesis.

²¹Joßcan nak laj Joás lix reyeb laj Israel cô aran Bet-semes li cuan saß xcuênt Judá chi pletic riqßuin laj Amasías lix reyeb laj Judá.

²²Aga Juuda löödi maha Iisraeli ees ja igamees põgenes oma telki.

²²Eb lix soldado laj Judá queßtßaneß saß rukßeb laj Israel. Joßcan nak queßêlelic ut queßcôeb saß rochocheb.

²³Ja Iisraeli kuningas Joas võttis kinni Juuda kuninga Amasja, Jooahase poja Joase poja, Beet-Semesis ja viis ta Jeruusalemma. Ta kiskus ka maha nelisada küünart Jeruusalemma müüri Efraimi väravast kuni Nurgaväravani.

²³Laj Joás lix reyeb laj Israel quixchap laj Amasías lix reyeb laj Judá saß li tenamit Bet-semes. Laj Amasías, aßan li ralal laj Joás ut ri laj Joacaz. Chirix aßan laj Joás quixcßam laj Amasías Jerusalén. Ut queßxjucß jun ciento metro riqßuin câcßâl metro li tzßac li sutsu cuiß li tenamit Jerusalén. Naticla cuan cuiß li oquebâl Efraín ut nacuulac toj cuan cuiß li oquebâl li cuan saß xuc.

²⁴Ja ta võttis ära kõik kulla ja hõbeda, samuti kõik riistad, mis leidusid Jumala kojas Oobed-Edomi juures, ja kuningakoja varanduse, võttis pantvange ja läks tagasi Samaariasse.

²⁴Li rey Joás quixcßam chixjunil li oro ut li plata joß eb ajcuiß chixjunil li secß li cuan saß lix templo li Dios li cuanqueb saß xcuênt laj Obed-edom. Quixcßam ajcuiß chixjunil li terto xtzßak li cuan saß rochoch li rey. Ut quixcßameb chi prêxil nabaleb li cuanqueb xcuanquil ut quisukßi cuißchic Samaria.

²⁵Aga Juuda kuningas Amasja, Joase poeg, elas pärast Iisraeli kuninga Joase, Jooahase poja surma viisteist aastat.

²⁵Laj Amasías, li ralal laj Joás lix reyeb laj Judá, toj quicuan oßlaju chihab chic nak ac xcam laj Joás lix reyeb laj Israel. Laj Joás aßan li ralal laj Joacaz li quicuan chokß xreyeb laj Israel.

²⁶Ja muud Amasja lood, varasemad ja hilisemad, vaata, eks need ole kirja pandud Juuda ja Iisraeli Kuningate raamatus?

²⁶Chixjunil li quixbânu li rey Amasías saß xticlajic toj saß rosoßjic tzßîbanbil retalil saß li hu li tzßîbanbil cuiß retalil li quilajeßxbânu eb lix reyeb laj Judá ut lix reyeb laj Israel.

²⁷Ja alates sellest ajast, kui Amasja taganes Issanda järelt, peeti Jeruusalemmas tema vastu vandenõu. Ta põgenes Laakisesse, aga nad läkitasid mehed Laakisesse temale järele ja surmasid ta seal.

²⁷Chalen nak laj Amasías quixcanab xlokßoninquil li Kâcuaß, eb li tenamit li cuanqueb Jerusalén queßxcßûb ru chanru nak teßxcamsi. Laj Amasías quiêlelic chiruheb ut cô toj Laquis. Abanan queßxtâke ut aran queßxcamsi.Nak ac queßxcamsi, queßxcßam cuißchic Jerusalén chirix cacuây ut queßxmuk saß lix tenamit laj David li queßmukeß cuiß lix xeßtônil yucuaß.

²⁸Ta tõsteti hobuse selga ja maeti oma vanemate juurde Juuda linna.

²⁸Nak ac queßxcamsi, queßxcßam cuißchic Jerusalén chirix cacuây ut queßxmuk saß lix tenamit laj David li queßmukeß cuiß lix xeßtônil yucuaß.