1Siis kõneles Saalomon: 'Issand on öelnud, et ta tahab elada pimeduses.
1Ut laj Salomón quixye: —At Kâcuaß, lâat caye nak nacatcuan saß li chok kßojyîn ru.
2Mina olen sulle ehitanud valitsuskoja, su igavese eluaseme paiga.'
2Abanan lâin xinyîb jun li templo re tatcuânk cuiß. Aßan li naßajej li tatcuânk cuiß chi junelic, chan.
3Ja kuningas pööras oma palge ja õnnistas kogu Iisraeli kogudust, ja kogu Iisraeli kogudus seisis.
3Chirix aßan li rey Salomón quixsukßisi rib ut quixtzßâma chiru li Dios nak târosobtesiheb laj Israel li xakxôqueb aran.
4Ja ta ütles: 'Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, kes oma kätega on tõeks teinud, mida ta oma suuga on kõnelnud mu isale Taavetile, öeldes:
4Ut quixye: —Lokßoninbil taxak li Kâcuaß, li kaDios lâo aj Israel, xban nak xbânu li cßaßru quixyechißi re laj David lin yucuaß nak quixye re,
5Sellest päevast alates, kui ma tõin oma rahva ära Egiptusemaalt, ei ole ma üheltki Iisraeli suguharult valinud ühtegi linna, kuhu ehitada koda, kus oleks mu nimi, ega ole ma ka valinud ühtegi meest, kes oleks olnud vürstiks mu Iisraeli rahvale.
5Chalen nak queßcuisi chak lin tenamit aran Egipto mâ jun li tenamit quinsicß ru saß xyânk lix têpaleb laj Israel re tâyîbâk junak li templo bar tineßxlokßoni cuiß, chi moco quinsicß ru junak cuînk tâcßamok be saß lin tenamit Israel.
6Aga ma olen valinud Jeruusalemma, et seal oleks mu nimi, ja ma olen valinud Taaveti, et ta valitseks mu Iisraeli rahva üle.
6Abanan anakcuan xinsicß ru li tenamit Jerusalén re nak aran teßxyîb jun li templo re tineßxlokßoni cuiß. Ut xinsicß ru laj David re nak aßan tâtaklânk saß xbêneb lin tenamit Israel,” chan li Dios re lin yucuaß.
7Mu isal Taavetil oli küll südame peal ehitada koda Issanda, Iisraeli Jumala nimele.
7Laj David lin yucuaß qui-ala saß xchßôl xyîbanquil li templo re takalokßoni cuiß li Kâcuaß li kaDios lâo aj Israel.
8Aga Issand ütles mu isale Taavetile: Et sul südame peal on ehitada mu nimele koda, siis oled sa hästi teinud, kui see sul südame peal on.
8Ut li Dios quixye re laj David lin yucuaß, “Us nak xacßoxla xyîbanquil junak li templo re tineßxlokßoni cuiß. Us xabânu nak xacßoxla xyîbanquil li templo.
9Ometi ei ehita sina koda, vaid su poeg, kes su niudeist välja tuleb, ehitab minu nimele koja.
9Abanan mâcuaß lâat li tatyîbânk re li templo re tineßxlokßoni cuiß. Aßan lâ cualal li tâcuânk li tâyîbânk re li templo,” chan li Dios.
10Ja Issand on pidanud oma sõna, mis ta kõneles, ja mina olen tõusnud oma isa Taaveti asemele ja istun Iisraeli aujärjel, nõnda nagu Issand on kõnelnud, ja ma olen ehitanud koja Issanda, Iisraeli Jumala nimele.
10Li Kâcuaß xbânu li cßaßru quixyechißi chak. Lâin xin-oc chokß rey chokß rêkaj laj David lin yucuaß. Xin-oc chi taklânc saß xbêneb laj Israel joß quixye li Kâcuaß. Ut xinyîb li templo re takalokßoni cuiß li Kâcuaß li kaDios lâo aj Israel.
11Ja ma olen sinna pannud laeka, mille sees on Issanda seadus, mille ta Iisraeli lastele andis.'
11Ut saß li templo aßan xinqßue li Lokßlaj Câx lix xocxo cuiß li contrato li quixbânu li Kâcuaß riqßuineb laj Israel, chan laj Salomón.
12Siis ta astus Issanda altari ette kogu Iisraeli koguduse juuresolekul ja sirutas oma käed välja.
12Laj Salomón quixqßue rib chiru lix artal li Kâcuaß chiruheb chixjunileb laj Israel li cuanqueb aran ut quixtaksi li rukß.
13Saalomon oli valmistanud vasklava, viis küünart pika, viis küünart laia ja kolm küünart kõrge, ja oli selle pannud keset õue. Ja ta astus selle peale, heitis põlvili kogu Iisraeli koguduse nähes, sirutas oma käed taeva poole
13Laj Salomón ac quixyîb riqßuin bronce jun li naßajej najt xteram bar tâxaklîk cuiß. Li naßajej aßan cuib metro riqßuin ôb xcaßcßâl centímetro xnimal rok ut cuib metro riqßuin ôb xcaßcßâl centímetro xnimal ru ut jun metro riqßuin oßlaju xcaßcßâl centímetro xteram. Li naßajej aßan quixyîb saß xyi li nebâl. Chirix aßan quixcuikßib rib chiruheb laj Israel ut quixtaksi li rukß saß choxa. Quitijoc ut quixye:
14ja ütles: 'Issand, Iisraeli Jumal! Sinu sarnast jumalat ei ole taevas ega maa peal, sina pead lepingut ja osadust oma sulastega, kes käivad su ees kõigest südamest,
14—At Kâcuaß, at kaDios lâo aj Israel, mâcßaß junak Dios juntakßêt âcuiqßuin lâat, chi moco saß choxa, chi moco saß ruchichßochß. Nacabânu li cßaßru nacayechißi ut nacacuuxtâna ruheb li tîqueb xchßôl li nequeßcßanjelac châcuu chi anchaleb xchßôl.
15sina oled pidanud oma sulasele, mu isale Taavetile, mis sa temale olid lubanud. Jah, mis sa oma suuga oled kõnelnud, selle oled sa oma käega tõeks teinud, nõnda nagu see täna on sündinud.
15Lâat xabânu li cßaßru cayechißi re laj David lin yucuaß. Lâat catyechißin re ut saß li cutan aßin xabânu li cßaßru cayechißi.
16Ja nüüd, Issand, Iisraeli Jumal, pea oma sulasele, mu isale Taavetile, mis sa temale tõotasid, öeldes: Ei puudu sul minu palge ees mees, kes istub Iisraeli aujärjel, kui ainult su pojad hoiavad oma teed, käies mu Seaduse järgi, nõnda nagu sina oled käinud mu ees.
16Joßcan ut at Kâcuaß, at kaDios lâo aj Israel, chabânu taxak li cßaßru cayechißi chak re laj David lin yucuaß nak caye chak re nak junelic tâcuânk jun reheb li ralal tâoc chokß xreyeb laj Israel cui teßcuânk saß tîquilal ut teßxbânu li cßaßru naxye saß lâ chakßrab joß yôcat chixbânunquil lâat, chancat re.
17Ja nüüd, Issand, Iisraeli Jumal, saagu tõeks su sõna, mis sa oled kõnelnud oma sulasele Taavetile!
17Joßcan nak anakcuan, at Kâcuaß at kaDios lâo aj Israel, chabânu taxak li cßaßru cayechißi chak re laj David laj cßanjel châcuu.
18Aga kas Jumal tõesti peaks elama koos inimestega maa peal? Vaata, taevad ja taevaste taevad ei mahuta sind, veel vähem siis see koda, mille ma olen ehitanud.
18At Kâcuaß, at kaDios, ¿ma naru ta biß nacatcuan saß kayânk lâo arin saß ruchichßochß? Xban nak kßaxal nim âcuanquil li choxa incßaß natzßakloc chokß ânaßaj. Cui li choxa incßaß tzßakal chokß ânaßaj, ¿ma tojaß ta chic li templo aßin li xinyîb tâtzßaklok chokß ânaßaj?
19Aga pöördu oma sulase palve ja ta anumise poole, Issand, mu Jumal, et sa kuuleksid kaebehüüdu ja palvet, mida su sulane palvetab sinu ees,
19Abanan, lâat at Kâcuaß at inDios, tâcuabi lin tij lâin li nincßanjelac châcuu. Ut chacuabi taxak nak ninyâba lâ cßabaß saß lin tij.
20et su silmad oleksid lahti päevad ja ööd selle koja kohal, selle paiga kohal, mille kohta sa oled öelnud, et sa paned sinna oma nime ja kuuled palvet, mida su sulane palvetab selle paiga poole!
20Lâat taxak tat-ilok re li templo aßin chi kßek chi cutan. Lâat caye nak junelic tatcuânk saß li templo aßin. Ut chinâcuabi taxak nak yôquin chi tijoc saß li naßajej aßin.
21Kuule siis oma sulase ja oma Iisraeli rahva anumist, kuidas nad palvetavad selle paiga poole! Jah, kuule paigast, kus sa elad - taevast! Ja kui sa kuuled, siis anna andeks!
21At Kâcuaß, chacuabi taxak li cßaßru nintzßâma châcuu. Ut chacuabi ta ajcuiß lix tijeb lâ tenamit Israel nak teßtijok saß li naßajej aßin. Toj saß choxa taxak li cuancat cuiß tâcuabi li katij ut chacuy taxak li kamâc.
22Kui keegi oma ligimese vastu pattu teeb ja talle pannakse peale vanne teda vannutades, ja vandeasi tuleb sinu altari ette siia kotta,
22Cui cuan junak tâmâcobk chiru li ras rîtzßin, ut tixpuersi ru chixbânunquil li juramento chiru li artal saß li templo aßin,
23siis kuule sina taevast ja tee ning mõista õigust oma sulastele: mõista süüdlane süüdi, pane tema teod ta pea peale, õige aga mõista õigeks, anna temale ta õigust mööda!
23lâat toj saß choxa tâcuabi lix tij ut tatrakok âtin saß xbêneb saß tîquilal. Tâqßue chixtojbal xmâc li incßaß us xnaßleb ut tâcol rix li mâcßaß xmâc saß xcßabaß lâ tîquilal.
24Ja kui su Iisraeli rahvas lüüakse maha vaenlase ees, sellepärast et nad sinu vastu on pattu teinud, ent nad pöörduvad ja kiidavad sinu nime, palvetavad ja anuvad su ees siin kojas,
24Cui lâ tenamit Israel teßxic chi pletic riqßuineb li xicß nequeßiloc re, ut cui eb li xicß nequeßiloc re teßnumtâk saß xbêneb xban nak xeßmâcob châcuu, abanan cui teßyotßekß xchßôl ut teßxjal xcßaßux ut cui teßxpatzß xcuybal xmâqueb châcuu ut teßchâlk arin saß li templo chixtzßâmanquil xtenkßanquil châcuu,
25siis kuule sina taevast ja anna andeks oma Iisraeli rahva patt ja too nad tagasi maale, mille sa oled andnud neile ja nende vanemaile!
25lâat toj saß choxa tâcuabi lix tijeb ut tâcuy xmâqueb lâ tenamit Israel. Ut tâqßueheb cuißchic chi sukßîc saß li naßajej li caqßue reheb lix xeßtônil yucuaß.
26Kui taevas on suletud ja vihma ei ole, sellepärast et nad on sinu vastu pattu teinud, aga nad palvetavad selle paiga poole ja kiidavad sinu nime ja pöörduvad oma patust, sellepärast et sa neid oled alandanud,
26At Kâcuaß, cui eb li tenamit teßmâcobk châcuu lâat incßaß chic tâqßue chak li hab. Abanan cui teßilok saß xjayal li naßajej aßin ut cui teßxyâba lâ cßabaß xban li raylal li xaqßue saß xbêneb, ut cui teßxcanab xbânunquil li mâusilal, lâat tâcuabi lix tijeb.
27siis kuule sina taevast ja anna andeks oma sulaste ja oma Iisraeli rahva patt, sest sina õpetad neile head teed, mida nad peavad käima, ja anna vihma oma maale, mille sa oled andnud pärisosaks oma rahvale!
27Toj saß choxa tâcuabi li teßxtzßâma châcuu ut tâcuy tâsach lix mâqueb lâ tenamit Israel. Ut tâcßut ajcuiß chiruheb chanru nak teßcuânk saß tîquilal châcuu. Ut lâat tâqßue cuißchic li hab saß xbên li chßochß li caqßue chokß reheb lâ tenamit.
28Kui maale tuleb nälg, katk, kui tuleb viljakõrvetus või -rooste, kui tulevad rohutirtsud ja mardikad, kui vaenlased teda rõhuvad ta maa väravais, kui tabab mingi nuhtlus või mingi haigus,
28Ut cui tâcuânk cueßej saß xyânkeb laj Israel, malaj ut li caki yajel, malaj ut li acuîmk tâchakik xban li tik, malaj ut tâchâlk jalan xyajel li acuîmk joß li moß, joß laj sâcß, ut li motzoß, malaj ut teßchâlk li xicß nequeßiloc ke chixsutbal li katenamit, malaj ut yajel malaj ut cßaßak chic re ru chi raylalil tâchâlk saß kabên.
29siis iga palvet ja iga anumist, mis iganes tuleb mõne inimese või kogu su Iisraeli rahva poolt, kui nad igaüks tunnevad oma häda ja valu ja sirutavad oma käed selle koja poole,
29Chacuabi taxak lix tijeb yalak ani li teßilok saß xjayal li naßajej aßin nak teßxyâba lâ cßabaß. Chacuabi taxak lâ tenamit Israel nak teßxtaksi li rukßeb chi tijoc châcuu nak teßrecßa xrahil li raylal li yôkeb chixcßulbal.
30kuule sina siis taevast, oma asupaigast, ja anna andeks ning anna igaühele tema tegusid mööda, nõnda nagu sa tunned tema südant, sest sina üksi tunned inimlaste südant,
30Ut lâat tâcuabi lix tijeb toj saß li choxa li cuancat cuiß chak. Ut tâcuy xmâqueb. Lâat tatrakok âtin saß xbêneb aß yal chanru lix naßlebeb châcuu. Lâat nacanau cßaßru cuan saß li râmeb xban nak lâat nacanau cßaßru cuan saß lix cßaßuxeb li cuanqueb saß li ruchichßochß.
31et nad kardaksid sind ja käiksid su teedel kõigil neil päevil, mil nad elavad maal, mille sa oled andnud meie vanemaile!
31Cui tâbânu chi joßcan riqßuineb, teßxxucua âcuu ut teßxbânu li cßaßru nacacuaj joß najtil teßcuânk saß li chßochß li caqßue reheb li kaxeßtônil yucuaß.
32Aga ka võõramaalast, kes ei ole sinu Iisraeli rahva hulgast, tuleb aga kaugelt maalt sinu suure nime, vägeva käe ja väljasirutatud käsivarre pärast - kui ta tuleb ja palvetab selle koja poole -,
32Mâre cuanqueb jalan xtenamit mâcuaß xcomoneb lâ tenamit Israel teßchâlk saß najtil tenamit chixyâbanquil lâ cßabaß saß li templo aßin xban nak teßrabi nak kßaxal nim lâ cuanquil ut nim lâ cuuxtân.
33kuule sina taevast, oma asupaigast, ja tee kõike, mille pärast võõras sinu poole hüüab, et kõik maa rahvad õpiksid tundma sinu nime ja kardaksid sind, nõnda nagu su Iisraeli rahvas, ja et nad teaksid, et sinu nimi on pandud kojale, mille ma olen ehitanud!
33Ut lâat, toj saß li choxa li cuancat cuiß, tâcuabi lix tijeb. Ut tâsume li cßaßru teßxtzßâma châcuu li jalaneb xtenamit re nak chixjunileb li cuanqueb saß ruchichßochß teßxnau nak nim âcuanquil ut teßxxucua âcuu joß nakabânu lâo aj Israel. Ut re ajcuiß nak teßxqßue retal nak lâat li tâlokßonîk saß li templo aßin li xinyîb lâin.
34Kui su rahvas läheb sõtta oma vaenlaste vastu, teekonnale, kuhu sa nad läkitad, ja nad palvetavad sinu poole selle linna suunas, mille sina oled valinud, ja koja suunas, mille mina olen ehitanud su nimele,
34Cui eb lâ tenamit teßxic chi pletic riqßuineb li xicß nequeßiloc reheb, yalak bar tâtaklaheb nak teßtijok, teßilok cuan cuiß li tenamit li sicßbil ru âban, ut cuan cuiß li templo aßin li xinyîb chokß re âlokßoninquil.
35siis kuule taevast nende palvet ja anumist ja tee neile õigust!
35Ut lâat toj saß choxa tâcuabi lix tijeb nak tateßxyâba. Ut lâat tâtenkßaheb saß tîquilal.
36Kui nad sinu vastu pattu teevad - sest pole inimest, kes pattu ei tee - ja sina vihastud nende peale ning annad nad vaenlase kätte, nõnda et nende vangistajad viivad neid vangi kaugemale või lähemale maale,
36Mâ ani incßaß ta namâcob. Nak eb lâ tenamit tâmâcobk châcuu, lâat tatjoskßok riqßuineb. Ut tâkßaxtesiheb saß rukßeb li xicß nequeßiloc reheb re nak teßchapekß ut teßcßamekß saß xtenamiteb li xicß nequeßiloc reheb, usta najt, usta nachß.
37aga kui nad siis seda südamesse võtavad maal, kuhu nad on vangi viidud, ja pöörduvad ning anuvad sind oma vangistusemaal, öeldes: Me oleme pattu teinud, oleme eksinud ja saanud süüdlasteks!
37Abanan nak chapchôkeb xbaneb li jalaneb xtenamit, mâre tâjulticokß reheb nak incßaß us xeßxbânu ut teßxjal xcßaßuxeb. Ut teßtijok chak saß li tenamit li cuânkeb cuiß chak ut teßxye, “Xomâcob. Incßaß us xkabânu. Xkabânu li mâusilal,” chaßkeb.
38ja pöörduvad sinu poole kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest oma vangistusemaal, kuhu nad on vangi viidud, ja palvetavad oma maa suunas, mille sa oled andnud nende vanemaile, ja linna suunas, mille sina oled valinud, ja koja suunas, mille mina olen ehitanud sinu nimele,
38Ut cui eb aßan teßxjal xcßaßuxeb chi anchaleb xchßôl ut chi anchaleb li râm nak cuânkeb chak saß lix tenamit li xicß nequeßiloc reheb, teßtijok. Nak yôkeb chi tijoc, teßilok saß xjayal li chßochß li caqßue reheb lix xeßtônil yucuaß. Teßilok saß xjayal li tenamit li casicß ru li xinyîb cuiß li templo re âlokßoninquil.
39siis kuule taevast, oma asupaigast, nende palvet ja anumist, tee neile õigust ja anna andeks oma rahvale, kes sinu vastu on pattu teinud!
39Ut lâat toj saß choxa li cuancat cuiß tâcuabi lix tijeb nak tateßxyâba. Ut lâat tâtenkßaheb saß tîquilal. Lâat tâcuy tâsach xmâqueb lâ tenamit nak xeßmâcob châcuu.
40Nüüd, mu Jumal, olgu siis su silmad lahti ja su kõrvad pangu tähele palvet selles paigas!
40Joßcan ut at Kâcuaß, at inDios, chaqßue taxak retal ut chacuabi taxak lix tijeb li teßtijok saß li naßajej aßin.
41Ja nüüd, Issand Jumal, tõuse, tule oma hingamispaika, sina ja su võimsuselaegas! Su preestrid, Issand Jumal, olgu õnnistusega ehitud, ja su vagad tundku rõõmu sellest, mis on hea!
41At Kâcuaß, at kaDios, châlkat chi cuânc saß lâ naßaj li tathilânk cuiß âcuochben lâ Lokßlaj Câx li nahilan cuiß lâ cuanquil. Junelic ta cheßcuânk saß tîquilal laj tij, ut cheßsahokß ta saß xchßôleb li tîqueb xchßôl châcuu.At Kâcuaß, at kaDios, chasume taxak li cßaßru nintzßâma châcuu. Lâin li rey li sicßbil cuu âban. Ut chijulticokß taxak âcue lâ rahom saß xbên laj David laj cßanjel châcuu, chan laj Salomón.
42Issand Jumal, ära hülga oma võitut! Mõtle oma sulase Taaveti osadusele!'
42At Kâcuaß, at kaDios, chasume taxak li cßaßru nintzßâma châcuu. Lâin li rey li sicßbil cuu âban. Ut chijulticokß taxak âcue lâ rahom saß xbên laj David laj cßanjel châcuu, chan laj Salomón.