1Kui Saalomon oma palve oli lõpetanud, siis tuli taevast tuli ja põletas põletusohvri ja tapaohvrid, ja Issanda auhiilgus täitis koja.
1Nak quirakeß chi tijoc laj Salomón, quicube chak li xam saß choxa ut quixcßat li xul li queßxmayeja ut li templo quinujac riqßuin lix lokßal li nimajcual Dios.
2Ja preestrid ei võinud minna Issanda kotta, sest Issanda auhiilgus oli täitnud Issanda koja.
2Ut eb laj tij incßaß queßru chi oc saß lix templo li Kâcuaß xban nak quinujac riqßuin lix lokßal.
3Ja kui kõik Iisraeli lapsed nägid, kuidas tuli alla tuli ja Issanda auhiilgus oli koja kohal, siis heitsid nad silmili maha kivipõrandale, kummardasid ja tänasid Issandat, et tema on hea, et tema heldus kestab igavesti.
3Nak eb laj Israel queßril nak quicube chak saß choxa li xam ut lix lokßal li Dios quinujac saß li templo chixjunileb queßxcuikßib ribeb ut queßxxulub lix jolom saß chßochß ut queßxnima ru li Kâcuaß ut queßxqßue xlokßal. Queßxye: —Kßaxal châbil li Kâcuaß ut kßaxal nim li ruxtân saß kabên junelic, chanqueb.
4Siis ohverdasid kuningas ja kogu rahvas Issanda ees tapaohvreid.
4Ut chirix aßan li rey joß eb ajcuiß chixjunileb li tenamit Israel queßmayejac chiru li Kâcuaß.
5Kuningas Saalomon ohverdas tapaohvriks kakskümmend kaks tuhat veist ning sada kakskümmend tuhat lammast ja kitse; nõnda pühitsesid nad, kuningas ja kogu rahvas, Jumala koja.
5Ut li rey Salomón quixmayeja cuib xcaßcßâl mil li bôyx ut jun ciento mil riqßuin junmay mil li carner. Joßcaßin nak queßxkßaxtesi li templo chiru li Dios li rey ut eb li tenamit Israel.
6Ja preestrid seisid oma ameteis, nõndasamuti leviidid Issanda mänguriistadega, mis kuningas Taavet oli teinud, et Issandat tänada tema igavesti kestva helduse eest, iga kord kui tema, Taavet, tahtis nende abiga kiitust avaldada; nendega vastamisi puhusid preestrid pasunaid ja kogu Iisrael seisis püsti.
6Eb laj tij ac saß xnaßaj cuanqueb. Joßcaneb ajcuiß laj levita riqßuin lix cuajb li quixqßue laj David, li kßaxtesinbil re xlokßoninquil li Dios. Yôqueb chixchßeßbal lix cuajbeb nak yôqueb chixbichanquil li bich li naxye: —Kßaxal nim li ruxtân li Kâcuaß saß kabên junelic.— Queßxbânu joß quicßuteß chiruheb xban laj David. Ut eb laj tij yôqueb chixyâbasinquil li trompeta chi ubej ut xakxôqueb chixjunileb laj Israel.
7Ja Saalomon pühitses Issanda koja ees oleva õue keskpaiga, sest ta ohverdas seal põletusohvreid ja tänuohvrite rasvu, kuna vaskaltar, mille Saalomon oli teinud, ei suutnud mahutada põletusohvreid, roaohvreid ja rasvu.
7Li rey Salomón quixkßaxtesi ajcuiß chiru li Dios li nebâl li cuan chiru li templo. Aran quixcßat chak li mayej ut lix xêbul li xul li queßxcßat chokß xmayejeb re xcßambaleb rib saß usilal riqßuin li Dios. Incßaß quixcßat saß li artal li quixyîb riqßuin bronce laj Salomón xban nak kßaxal nabaleb li cßatbil mayej, lix xêbul ut li jun chßôl chic li mayej.
8Saalomon pidas sel ajal püha seitse päeva ja koos temaga kogu Iisrael; see oli väga suur kogudus Hamati teelahkmest kuni Egiptuseojani.
8Saß eb li cutan aßan laj Salomón quixbânu jun li ninkße chiru cuukub cutan rochbeneb chixjunileb laj Israel. Kßaxal nabaleb li chßutchßûqueb aran. Eb aßan queßchal chak saß eb li naßajej Hamat ut toj cuan cuiß li nimaß re Egipto.
9Kaheksandal päeval pidasid nad lõpetuspüha, sest nad pidasid altari pühitsemist seitse päeva ja püha seitse päeva.
9Saß li xcuakxak li cutan queßxbânu jun li ninkße riqßuineb chixjunileb li tenamit xban nak chiru li cuukub cutan aßan xeßxkßaxtesi li artal saß rukß li Dios. Chiru cuukub cutan chic queßxbânu li nimla ninkße.
10Aga seitsmenda kuu kahekümne kolmandal päeval saatis ta rahva nende telkidesse; rahvas oli rõõmus ja heas meeleolus selle hea pärast, mida Issand oli teinud Taavetile, Saalomonile ja oma Iisraeli rahvale.
10Saß li oxib xcaßcßâl xbe li xcuuk li po, li rey Salomón quixchakßrabiheb li tenamit re teßxic saß rochocheb chi saheb saß xchßôl ut chi cßojcßôqueb xchßôl xban chixjunil li usilal li quixbânu li Dios reheb laj David ut laj Salomón, joß eb ajcuiß li tenamit Israel.
11Kui Saalomon oli valmis saanud Issanda koja ja kuningakoja, ja kui kõik, mida Saalomon oli tahtnud teha Issanda kojas ja oma kojas, oli korda läinud,
11Li rey Salomón quixchoy xyîbanquil lix templo li Dios ut quixyîb ajcuiß li rochoch li tâcuânk cuiß. Quixbânu li joß qßuial li quixcßoxla xbânunquil ut us qui-el chiru.
12siis ilmutas Issand ennast öösel Saalomonile ja ütles temale: 'Ma olen kuulnud su palvet ja olen valinud selle paiga enesele ohvrikojaks.
12Ut saß jun li kßojyîn li Dios quixcßutbesi rib chiru laj Salomón ut quixye re: —Lâin xcuabi lâ tij. Lâin xinsicß ru li naßajej aßin chokß xnaßaj lin templo re teßmayejak cuiß.
13Vaata, kui ma sulen taeva, nõnda et vihma ei saja, ja vaata, kui ma käsin rohutirtse maa paljaks süüa, või kui ma läkitan oma rahva kallale katku,
13Cui eb lin tenamit nequeßmâcob, lâin tinbânu nak incßaß tixqßue li hab saß ruchichßochß. Malaj ut tintakla laj sâcß saß ruchichßochß re teßxsach ru chixjunil li pim. Malaj ut tinqßue junak li caki yajel saß xbêneb lin tenamit.
14ja kui siis minu rahvas, kellele on pandud minu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa.
14Cui teßxcubsi ribeb ut teßxjal xcßaßux teßyotßekß xchßôl ut teßxjal xcßaßux lin tenamit, li nequeßxcßabaßin incßabaß, ut cui teßxtzßâma xcuybal chicuu ut teßxcanab xbânunquil li mâusilal, lâin tincuabi lix tijeb toj saß choxa ut tincuy lix mâqueb ut tincuosobtesi cuißchic lix chßochßeb.
15Nüüd on mu silmad lahti ja mu kõrvad panevad tähele palvetamist selles paigas.
15Chalen anakcuan lâin tincuileb lin tenamit ut tincuabi lix tijeb nak teßtijok saß li naßajej aßin.
16Nüüd olen ma valinud ja pühitsenud selle koja, et minu nimi oleks seal igavesti. Mu silmad ja mu süda on seal iga päev.
16Lâin xinsicß ru ut xinsantobresi li templo aßin re nak lâin tincuânk arin chi junelic. Lâin tin-ilok re ut junelic cuânk saß inchßôl.
17Ja kui sina käid mu palge ees, nõnda nagu käis su isa Taavet, ja teed kõike, mida ma sind käsin, ja pead mu määrusi ja seadlusi,
17At Salomón, cui lâat tatcuânk saß tîquilal chicuu joß nak quicuan laj David lâ yucuaß, ut cui tâbânu chixjunil li cßaßru tinye âcue, ut tâbânu lâ taklanquil ut li cßaßru naxye lin chakßrab,
18siis ma kinnitan su kuningriigi aujärje, nõnda nagu ma tegin lepingu su isa Taavetiga, öeldes: Sul ei puudu mees, kes valitseb Iisraeli üle!
18lâin tinxakab saß xnaßaj lâ cuanquil joß quinyechißi re laj David lâ yucuaß nak quinye re nak junelic cuânk junak reheb li ralal xcßajol tâoc chokß xreyeb lin tenamit Israel.
19Aga kui te taganete ja hülgate mu seadlused ja mu käsud, mis ma teile olen andnud, ja lähete ning teenite teisi jumalaid ja kummardate neid,
19Abanan cui lâex têjal lê naßleb ut têcanab xbânunquil lê taklanquil li yôquin chixqßuebal êre, ut cui têcanab xbânunquil li cßaßru naxye saß lin chakßrab li xinqßue êre, ut cui lâex tex-oc chixlokßoninquil jalanil dios ut texcßanjelak chiruheb,
20siis ajan ma seesugused välja oma maalt, mille ma neile olen andnud, ja koja, mille ma olen pühitsenud oma nimele, heidan ma ära oma palge eest ning teen selle kõnekäänuks ja pilkesõnaks kõigi rahvaste keskel.
20lâin texcuisi saß li chßochß li xinqßue êre. Ut tintzßektâna li templo aßin li xinsantobresi chokß re inlokßoninquil ut tinqßue chi hobecß ut chi seßêc xbaneb chixjunileb li tenamit.
21Ja kui kõrge see koda ka oli, ometi kohkub igaüks, kes sellest mööda läheb, ja küsib: Mispärast talitas Issand nõnda selle maa ja selle kojaga?
21Li templo aßin, li cßajoß xchakßal ru anakcuan, chixjunileb li ani teßnumekß teßril ut teßxucuak xban ut teßxye, “¿Cßaßut nak xbânu li Kâcuaß chi joßcaßin re li tenamit aßin ut re li templo aßin?”Cuanqueb li teßxye, “Xeßxcßul chi joßcan xban nak queßxtzßektâna li Dios li queßxlokßoni chak lix xeßtônil yucuaßeb. Li Dios, aßan li qui-isin chak reheb saß li tenamit Egipto. Eb aßan queßxlokßoni li jalanil dios ut queßcßanjelac chiruheb. Joßcan nak li Dios xqßue li raylal aßin saß xbêneb,” chaßkeb.—
22Ja siis vastatakse: Sellepärast, et nad jätsid maha Issanda, oma vanemate Jumala, kes tõi nad ära Egiptusemaalt, ja haarasid teiste jumalate järele ning kummardasid ja teenisid neid. Sellepärast on ta lasknud nende peale tulla kogu selle õnnetuse.'
22Cuanqueb li teßxye, “Xeßxcßul chi joßcan xban nak queßxtzßektâna li Dios li queßxlokßoni chak lix xeßtônil yucuaßeb. Li Dios, aßan li qui-isin chak reheb saß li tenamit Egipto. Eb aßan queßxlokßoni li jalanil dios ut queßcßanjelac chiruheb. Joßcan nak li Dios xqßue li raylal aßin saß xbêneb,” chaßkeb.—