¹Aga Ahabil oli Samaarias seitsekümmend poega. Ja Jehu kirjutas kirja ning läkitas Samaariasse Jisreeli ülemaile, vanemaile ja Ahabi poegade hooldajaile, öeldes:

¹Lajêb xcâcßâl li ralal laj Acab cuanqueb saß li tenamit Samaria. Laj Jehú quixtzßîbaheb li hu ut quixtakla reheb li nequeßtaklan saß li tenamit Jezreel ut reheb li nequeßcßamoc be. Quixtakla ajcuiß reheb li nequeßiloc reheb li ralal laj Acab. Saß li hu quixye chi joßcaßin:

²'Niipea kui see kiri jõuab teie kätte, ja teie juures on ju teie isanda pojad, ja teil on ka sõjavankrid ja hobused, kindlustatud linn ja sõjariistad,

²—Lâex li nequextaklan saß xbêneb li ralal laj Acab. Lâex yal êre saß xbêneb li carruajes, li cacuây, li cßaßak re ru nacßanjelac re pletic, joß ajcuiß li tenamit li teßxcol cuiß ribeb. Nak têcßul li hu aßin,

³siis valige oma isanda poegadest parim ja õiglasim, pange tema ta isa aujärjele ja sõdige oma isanda soo eest!'

³têsicß ru saß xyânkeb li ralal li kßaxal tîc xchßôl ut châbil. Têxakab aßan chokß rey chokß rêkaj lix yucuaß. Ut texpletik re xcolbal rix, chan.

⁴Aga nad kartsid üliväga ja ütlesid: 'Vaata, need kaks kuningat ei suutnud seista tema vastu, kuidas siis meie suudaksime seista?'

⁴Cßajoß nak queßxucuac eb li nequeßtaklan. Queßxye chi ribileb rib: —¿Ani ta cuiß tâcuyuk pletic riqßuin laj Jehú? Chi moco li rey Joram chi moco li rey Ocozías queßxcuy pletic riqßuin, chanqueb.

⁵Ja kojaülem, linnapealik, vanemad ja hooldajad läkitasid Jehule ütlema: 'Me oleme su sulased ja teeme kõik, mida sina meid käsid! Me ei tõsta kedagi kuningaks; tee, mis sinu silmis hea on!'

⁵Joßcan nak li nataklan saß li palacio ut li nataklan saß xbên li tenamit rochbeneb li nequeßcßamoc be ut li nequeßiloc reheb li ralal laj Acab queßxjunaji ribeb ut queßxtakla resil riqßuin laj Jehú. Queßxye chi joßcaßin: —Lâo aj cßanjel châcuu. Takabânu li cßaßru tâcuaj lâat. Mâ ani takaxakab chokß karey. Bânu li cßaßru nacacßoxla nak us xbânunquil, chanqueb.

⁶Siis ta kirjutas neile teise kirja, öeldes: 'Kui te olete minu poolt ja kuulate mind, siis võtke nende meeste, oma isanda poegade pead ja tulge homme sel ajal minu juurde Jisreeli!' Kuningapojad, kokku seitsekümmend, olid linna ülikute juures, kes neid kasvatasid.

⁶Laj Jehú quitzßîba cuißchic xcaß sut riqßuineb ut quixye chi joßcaßin saß lix hu: —Cui yâl nak tex-oquênk chicuix ut têbânu li cßaßru ninye êre, têcßameb chak cuiqßuin lix jolomeb li ralal li rey Acab. Joßcaßin hônal cuulaj cuânkex arin Jezreel, chan. Li lajêb xcâcßâl chi ralal laj Acab cuanqueb rochbeneb li nequeßcßamoc be aran Samaria xban nak aßaneb li queßqßuirisin reheb.

⁷Ja kui kiri jõudis neile kätte, siis võtsid nad kõik seitsekümmend kuningapoega ja tapsid nad, panid nende pead korvidesse ja läkitasid need Jehule Jisreeli.

⁷Nak queßxcßul li hu li quixtakla laj Jehú, eb li nequeßcßamoc be aran Samaria queßxcamsiheb li lajêb xcâcßâl chi ralal laj Acab. Queßxqßue lix jolomeb saß chacach ut queßxtakla Jezreel riqßuin laj Jehú.

⁸Ja käskjalg tuli ning teatas temale, öeldes: 'Kuningapoegade pead on toodud.' Ja tema ütles: 'Pange need hommikuni värava suhu kahte hunnikusse!'

⁸Li takl quicuulac riqßuin laj Jehú ut quixye re: —Xeßcßulun li xeßcßamoc chak re lix jolomeb li ralal li rey Acab, chan. Laj Jehú quixye re: —Qßuehomak saß cuib tûb saß li oquebâl re li tenamit ut canabomak aran toj cuulaj, chan.

⁹Ja hommikul läks ta välja, astus sinna ning ütles kogu rahvale: 'Teie olete süüta! Vaata, mina olen pidanud vandenõu oma isanda vastu ja olen tema tapnud. Aga kes on maha löönud kõik need?

⁹Cuulajak chic laj Jehú cô saß li oquebâl re li tenamit. Quixakli chiruheb li tenamit ut quixye reheb: —Lâin xincßûb ru nak xincamsi li rey Joram. Lâex mâcßaß êmâc. Abanan, ¿aniheb li xeßcamsin reheb li ralal xcßajol?

¹⁰Teadke siis, et ei lange tühja ainuski Issanda sõna, mis Issand on rääkinud Ahabi soo kohta. Ja Issand on teinud, mis ta on rääkinud oma sulase Eelija läbi.'

¹⁰Chenauhak nak li cßaßru quixye li Kâcuaß Dios chirixeb li ralal xcßajol laj Acab tâcßulmânk. Incßaß tâcanâk yal chi joßcan. Li Kâcuaß xbânu anakcuan li cßaßru quixye re li profeta Elías, chan laj Jehú.

¹¹Ja Jehu lõi maha kõik, kes Ahabi sool olid Jisreelis alles jäänud, ja kõik ta ülikud, usaldusmehed ja preestrid, kuni temale ei olnud jäänud ainsatki pääsenut.

¹¹Joßcan nak laj Jehú quixtakla xcamsinquil chixjunileb li rechßalal laj Acab, li cuanqueb Jezreel. Queßcamsîc chixjunileb li nequeßtaklan, chixjunileb li rechßalal joß eb ajcuiß chixjunileb laj tij li queßcßanjelac chiru laj Acab. Mâ jun chic reheb queßcana chi yoßyo.

¹²Siis ta võttis kätte ja tuli ära, et minna Samaariasse; aga jõudnud karjaste Beet-Eekedini, mis on tee ääres,

¹²Laj Jehú qui-el Jezreel re tâxic Samaria. Quicuulac Bet-equed saß lix naßajeb laj ilol xul.

¹³kohtas Jehu Juuda kuninga Ahasja vendi ja küsis: 'Kes te olete?' Ja need vastasid: 'Me oleme Ahasja vennad ja läheme alla, et tervitada kuningapoegi ja kuninga ema poegi.'

¹³Aran quixcßul li ralal xcßajol laj Ocozías, li quicuan chokß xreyeb laj Judá. Laj Jehú quixye reheb: —¿Anihex lâex? chan. Queßxye re: —Lâo ralal xcßajol laj Ocozías. Xic ke Jezreel chirilbal lix cocßaleb li reina Jezabel, joßqueb ajcuiß li rechßalal, chanqueb.

¹⁴Aga ta ütles: 'Võtke nad elusalt kinni!' Ja nad võeti elusalt kinni ning tapeti Beet-Eekedi kaevu juures, kõik nelikümmend kaks meest; ta ei jätnud neist järele ainsatki.

¹⁴Laj Jehú quixye reheb li cuînk li yôqueb chi tâkênc re: —Chapomakeb chi yoßyo, chan. Joßcan nak queßchapeß chi yoßyo. Ut laj Jehú quixcamsiheb chi chßîchß chixcßatk li chamal jul cuan aran saß li naßajej li nequeßbeseß cuiß rix li carner. Cuib roxcßâl chi cuînk li queßcamsîc ut mâ jun chic reheb queßcana chi yoßyo.

¹⁵Kui Jehu läks sealt ära, siis kohtas ta Joonadabi, Reekabi poega, kes tuli temale vastu. Jehu teretas teda ja küsis temalt: 'Kas sinu süda on niisama otsekohene, nagu minu süda on sinu südame vastu?' Ja Joonadab vastas: 'On küll!' - 'Kui nõnda, siis anna oma käsi!' Ja Joonadab andis oma käe ning Jehu laskis teda astuda enese juurde vankrisse.

¹⁵Laj Jehú qui-el saß li naßajej aßan ut cô. Nak yô chi xic, quixcßul laj Jonadab li ralal laj Recab. Laj Jehú quixqßue xsahil xchßôl ut quixye re: —¿Ma junaj lâ cßaßux cuiqßuin? ¿Ma tat-oquênk chicuix? chan. Laj Jonadab quixye: —Junaj. Tin-oquênk châcuix, chan. Laj Jehú quixye re: —Cui yâl nak joßcan, qßue lâ cuukß cue, chan. Laj Jonadab quixqßue li rukß re ut laj Jehú quixtenkßa chi takecß saß li carruaje.

¹⁶Ja ta ütles: 'Tule koos minuga ja vaata mu agarust Issanda pärast!' Ja teda sõidutati tema vankris.

¹⁶Laj Jehú quixye re: —Yoßo chicuix ut tâcuil chanru nak xicß nacuil nak incßaß nequeßxqßue xlokßal li Kâcuaß, chan. Ut cuotz queßcôeb Samaria saß li carruaje.

¹⁷Ja kui Jehu jõudis Samaariasse, siis ta lõi maha kõik, kes Ahabil olid Samaarias järele jäänud, kuni ta oli tema hävitanud Issanda sõna kohaselt, mis Issand oli rääkinud Eelijale.

¹⁷Nak queßcuulac Samaria, laj Jehú quixcamsiheb chixjunileb li ralal xcßajol laj Acab li joß qßuial chic incßaß queßcamsîc. Ut mâ jun chic reheb queßcana chi yoßyo. Quicßulman joß quixye li Kâcuaß re li profeta Elías.

¹⁸Siis Jehu kogus kokku kogu rahva ja ütles neile: 'Ahab on Baali teeninud pisut, Jehu tahab teda teenida rohkem!

¹⁸Chirix chic aßan, laj Jehú quixtakla xchßutubanquileb chixjunileb li tenamit ut quixye reheb: —Li rey Acab caßchßin ajcuiß quixlokßoni li yîbanbil dios aj Baal. Abanan lâin kßaxal cuißchic tinqßue xlokßal, chan.

¹⁹Kutsuge siis nüüd minu juurde kõik Baali prohvetid, kõik ta teenrid ja kõik ta preestrid, ärgu puudugu ükski, sest mul on tuua Baalile suur ohver; ei jää elama ükski, kes puudub!' Aga Jehu tegi seda tagamõttega, et hukata Baali teenrid.

¹⁹Joßcan nak taklahomak xbokbaleb chixjunileb lix profeta laj Baal ut chixjunileb li nequeßcßanjelac chiru, joß eb ajcuiß laj tij. Mâ jun êre tâpaltok chi châlc xban nak lâin xincauresi jun li châbil mayej re xqßuebal xlokßal laj Baal. Ut li ani incßaß tâcßulûnk tâcamsîk, chan. Abanan laj Jehú yô chixbalakßinquileb li tenamit. Quixbânu chi joßcan re nak târûk tixcamsiheb chixjunileb li nequeßlokßonin re li yîbanbil dios Baal.

²⁰Ja Jehu ütles: 'Pühitsege Baali püha!' Ja see kuulutati välja.

²⁰Laj Jehú quixtaklaheb xtakl xyebal resil nak tâcuânk jun xnimal ninkße re xlokßoninquil laj Baal. Ut joßcan qui-uxman.

²¹Ja Jehu läkitas sõna kogu Iisraelisse; siis tulid kõik Baali teenrid, ükski mees ei jäänud tulemata. Ja nad läksid Baali kotta ning Baali koda sai täis otsast otsani.

²¹Ut quixtaklaheb ajcuiß lix takl chixyebal resil saß chixjunil li naßajej Israel. Ut chixjunileb li nequeßlokßonin re laj Baal queßcôeb. Mâ jun reheb incßaß quicuulac. Queßoc saß li templo li nequeßxlokßoni cuiß laj Baal ut quinujac li naßajej xban xqßuialeb.

²²Ja ta ütles rõivakambri ülemale: 'Too riided kõigile Baali teenritele!' Ja too tõi neile riided.

²²Laj Jehú quixye re li naxococ re li tßicr nak tixjeqßui reheb chixjunil li tßicr li nequeßrocsi nak nequeßcßanjelac chiru laj Baal.

²³Siis läks Jehu koos Reekabi poja Joonadabiga Baali kotta ja ütles Baali teenritele: 'Otsige ja vaadake järele, et siin teie juures ei oleks mõnda Issanda sulast, vaid oleksid ainult Baali teenrid!'

²³Tojoßnak laj Jehú qui-oc saß lix templo laj Baal rochben laj Jonadab li ralal laj Recab. Laj Jehú quixye reheb li nequeßcßanjelac chiru laj Baal: —Qßuehomak retal nak incßaß teßoc chak li nequeßlokßonin re li tzßakal Dios. Caßaj cuiß lâex li nequexlokßonin re laj Baal naru nequexcuan arin, chan.

²⁴Siis läksid nad sisse tapa- ja põletusohvreid ohverdama; aga Jehu oli paigutanud õue kaheksakümmend meest, öeldes: 'Kui peaks pääsema mõni neist meestest, kelle ma toon teie kätte, siis jääb hing hinge vastu!'

²⁴Nak eb aßan queßoc chixqßuebaleb lix cßatbil mayej, laj Jehú quixxakab câcßâl li cuînk chirix li templo ut quixye reheb: —Cui naêlelic junak li cuînk aßin chêru, lâex texcamsîk chokß rêkaj, chan.

²⁵Ja kui ta oli lõpetanud põletusohvri ohverdamise, ütles Jehu ihukaitsjaile ja vankrisõdureile: 'Minge sisse, lööge nad maha, ükski ärgu pääsegu välja!' Ja ihukaitsjad ja vankrisõdurid lõid nad mõõgateraga maha ning viskasid välja. Siis nad läksid Baali koja tagaruumi

²⁵Nak queßrakeß chixqßuebal lix cßatbil mayej, laj Jehú quixye reheb li câcßâl chi cuînk: —Ocankex chi saß ut camsihomakeb chixjunileb. Mâ jun reheb têcanab chi yoßyo, chan. Ut eb li cuînk queßxbânu joß quixye laj Jehú. Queßoc ut queßxcamsi riqßuin chßîchß chixjunileb ut queßxqueloheb chirix cab. Chirix aßan queßoc toj chi saß lix templo laj Baal.

²⁶ja tõid välja Baali sambad ning põletasid need ära.

²⁶Ut queßrisiheb chak li yîbanbil dios Baal ut queßxcßat.

²⁷Ja nad kiskusid maha Baali samba, kiskusid maha Baali koja ja tegid selle käimlaks tänapäevani.

²⁷Queßxpoß li artal ut queßxjucß lix templo laj Baal ut queßxqßue chokß xnaßaj li cumum ut chalen anakcuan, aßan chic lix cßanjel li naßajej aßan.

²⁸Nõnda hävitas Jehu Iisraelist Baali.

²⁸Joßcaßin nak laj Jehú quixsach ru li yîbanbil dios Baal aran Israel.

²⁹Aga Nebati poja Jerobeami pattudest, millega too saatis Iisraeli pattu tegema, Jehu ei loobunud, kuldvasikaist, mis olid Peetelis ja Daanis.

²⁹Usta quixbânu aßin laj Jehú, abanan incßaß quixcanab xbânunquil li mâusilal li quixbânu li rey Jeroboam, li ralal laj Nabat, li quicßamoc xbeheb laj Israel chi mâcobc. Laj Jehú incßaß quirisiheb li cuacax oro, li queßxlokßoni aran Bet-el ut Dan.

³⁰Ja Issand ütles Jehule: 'Et sa oled teinud hästi, mis minu silmis õige on, oled talitanud Ahabi sooga, nõnda nagu mul südame peal oli, siis istuvad su pojad Iisraeli aujärjel neljanda põlveni.'

³⁰Ut li Kâcuaß quixye re laj Jehú: —Lâat xabânu li us chicuu xban nak xasach ruheb li ralal xcßajol laj Acab joß xcuaj lâin. Joßcan nak lâin ninye âcue nak jun reheb lâ cualal âcßajol teßoc chokß rey toj saß li xcâ tasalileb lâ cualal âcßajol.

³¹Aga Jehu ei kandnud hoolt, et käia Issanda, Iisraeli Jumala Seaduse järgi kõigest oma südamest; ta ei loobunud Jerobeami patust, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema.

³¹Abanan laj Jehú incßaß quixbânu chi anchal xchßôl li cßaßru naxye saß lix chakßrab li Kâcuaß lix Dioseb laj Israel. Incßaß quixcanab xbânunquil li mâusilal li quixbânu laj Jeroboam li quicßamoc xbeheb laj Israel chi mâcobc chiru li Kâcuaß.

³²Neil päevil hakkas Issand Iisraeli vähendama, sest Hasael lõi neid kõigis Iisraeli paigus

³²Saß eb li cutan aßan li Kâcuaß quixtiquib xcßosbal lix naßajeb laj Israel. Laj Hazael quinumta saß xbêneb laj Israel saß eb li nubâl re lix naßajeb.

³³Jordanist päikesetõusu pool, lõi kogu Gileadimaad, gaadlasi, ruubenlasi ja manasselasi alates Aroerist, mis on Arnoni jõe ääres, niihästi Gileadi kui Baasanit.

³³Laj Hazael, lix reyeb laj Siria quixchap chokß reheb li naßajej jun pacßal li nimaß Jordán saß xcaßyabâl li na-el cuiß chak li sakße. Queßxchap lix naßajeb li ralal xcßajol laj Gad, ut eb li ralal xcßajol laj Rubén ut queßxchap ajcuiß lix naßajeb yi jach li ralal xcßajol laj Manasés. Naticla saß li tenamit Aroer cuan cuiß li nimaß Arnón. Ut nacuulac toj Galaad ut Basán.

³⁴Ja mis veel tuleks öelda Jehust ja kõigest, mis ta tegi, ja kõigist ta vägitegudest, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?

³⁴Li quixbânu li rey Jehú riqßuin xcacuilal xchßôl, tzßîbanbil retalil saß li hu Crónicas, li tzßîbanbil cuiß li quilajeßxbânu lix reyeb laj Israel.

³⁵Ja Jehu läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Samaariasse; ja tema poeg Jooahas sai tema asemel kuningaks.

³⁵Li rey Jehú quicam ut coxtau lix xeßtônil xyucuaß ut quimukeß Samaria. Ut aß chic laj Joacaz li ralal qui-oc chokß rey chokß rêkaj.Cuakxakib xcaßcßâl chihab quicuan laj Jehú chokß xreyeb laj Israel aran Samaria.

³⁶Ja aega, mis Jehu Samaarias valitses Iisraeli üle, oli kakskümmend kaheksa aastat.

³⁶Cuakxakib xcaßcßâl chihab quicuan laj Jehú chokß xreyeb laj Israel aran Samaria.