¹Ja prohvet Eliisa kutsus ühe prohvetijüngri ning ütles temale: 'Pane vöö vööle, võta kätte see õlikruus ja mine Gileadi Raamotisse!

¹Li profeta Eliseo quixbok jun li sâj cuînk xcomoneb li profeta li cuanqueb aran, ut quixye re: —Yîb âcuib re tatxic saß li naßajej Ramot li cuan saß xcuênt Galaad ut cßam li aceite aßin.

²Ja kui sa jõuad sinna, siis vaata, kus on Jehu, Nimsi poja Joosafati poeg; siis mine sisse, käsi teda üles tõusta oma vendade keskelt ja vii ta tagakambrisse!

²Nak tatcuulak saß li tenamit aßan, tâsicß laj Jehú li ralal laj Josafat. Laj Jehú, aßan ri laj Nimsi. Nak tâtau, tat-oc aran cuan cuiß. Tâcuisi saß xyânkeb li cuanqueb rochben ut tâcßam xjunes saß jalan naßajej.

³Võta siis õlikruus ja vala õli temale pähe ning ütle: Nõnda ütleb Issand: Mina olen võidnud sind Iisraeli kuningaks! Ava siis uks ja põgene viivitamata!'

³Nak ac cuânk xjunes tâqßue li aceite saß xjolom ut tâye re, “Joßcaßin xye li Kâcuaß: Anakcuan xatinxakab chokß xreyeb laj Israel,” chan. Nak acak xaqßue li aceite saß xjolom, tâte li puerta ut tat-êlk saß junpât. Matbay aran, chan laj Eliseo.

⁴Ja noor mees, prohveti teener, läks Gileadi Raamotisse.

⁴Cô ut li sâj profeta saß li tenamit Ramot li cuan saß xcuênt Galaad.

⁵Ja kui ta jõudis sinna, vaata, siis istusid seal väepealikud. Ja ta ütles: 'Pealik, mul on sinule midagi rääkida!' Ja Jehu küsis: 'Kellele meie kõigi hulgast?' Ja ta vastas: 'Sinule, pealik!'

⁵Nak quicuulac saß li tenamit aßan, chunchûqueb nak quixtauheb li nequeßtaklan saß xyânkeb li soldado. Quixye reheb: —Lâin nacuaj âtinac riqßuin li nataklan xban nak cuan cßaßru tinye re, chan. Ut laj Jehú quichakßoc ut quixye re: —¿Ani ke tâcuaj râtinanquil? chan re li profeta. Ut li profeta quixye re: —At Kâcuaß, âcuiqßuin lâat tincuaj âtinac, chan.

⁶Siis ta tõusis ja läks kotta; ja noor mees valas õli temale pähe ning ütles temale: 'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina olen võidnud sind kuningaks Issanda rahvale Iisraelile!

⁶Quicuacli ut laj Jehú ut queßoc saß cab xjuneseb. Ut li profeta quixqßue li aceite saß xjolom ut quixye re: —Joßcaßin xye li Kâcuaß li nequeßxlokßoni eb laj Israel, “Anakcuan xatinxakab chokß xreyeb lin tenamit Israel.

⁷Sa pead maha lööma oma isanda Ahabi soo, et ma saaksin tasuda Iisebelile oma sulaste, prohvetite vere ja kõigi Issanda sulaste vere eest!

⁷Lâat tatsachok ruheb li ralal xcßajol laj Acab li nataklan saß âbên. Chi joßcaßin tâqßueheb chixtojbal rix lix camiqueb lin profetas li queßcßanjelac chicuu li quixtakla xcamsinquil lix Jezabel.

⁸Kogu Ahabi sugu peab hukkuma: ma hävitan Ahabil meesolendid, niihästi orjad kui vabad Iisraelis!

⁸Tâcamsiheb chixjunileb li ralal xcßajol laj Acab. Tâsacheb ru chixjunileb li cuînk li cuanqueb saß xyânkeb li ralal xcßajol. Mâ jun chic reheb teßcanâk chi yoßyo.

⁹Ma talitan Ahabi sooga nagu Nebati poja Jerobeami sooga ja Ahija poja Baesa sooga.

⁹Tinsach ruheb li ralal xcßajol laj Acab joß nak quinsach ruheb li ralal xcßajol laj Jeroboam li ralal laj Nabat. Tinsach ruheb joß nak quinsach ruheb li ralal xcßajol laj Baasa li ralal laj Ahías.

¹⁰Koerad söövad Iisebeli Jisreeli põllul ja teda ei maeta maha.' Siis ta avas ukse ja põgenes.

¹⁰Ut lix Jezabel mâ ani tâmukuk re nak tâcâmk. Tzßiß tâcßuxuk re saß li ru takßa Jezreel”, chan.— Nak quirakeß chixyebal li profeta li cßaßru quixye li Kâcuaß, quixte li puerta ut cô saß junpât.

¹¹Kui Jehu tuli välja oma isanda sulaste juurde, siis küsiti temalt: 'Kas kõik on hästi? Mispärast see hull tuli sinu juurde?' Ja ta vastas neile: 'Te ju tunnete meest ja tema kõnet!'

¹¹Laj Jehú cô cuißchic riqßuineb li rochben ut queßxye re: —¿Cßaßru xraj âcuiqßuin li lôc aj cuînk aßan? chanqueb. Laj Jehú quixye reheb: —Lâex ac nequenau ru li cuînk aßan. Lâex nequenau chanru naâtinac, chan.

¹²Aga nad ütlesid: 'Vale! Räägi ometi meile!' Ja ta ütles: 'Ta rääkis mulle seda ja teist ning ütles: Nõnda ütleb Issand: Mina olen võidnud sind Iisraeli kuningaks!'

¹²Queßxye re: —Moco yâl ta aßan. Lâo incßaß nakanau cßaßru naraj, chanqueb. Ut laj Jehú quixye reheb: —Li cuînk aßan xye cue: Joßcaßin xye li Kâcuaß Dios: Lâin xatinxakab chokß xreyeb laj Israel, chan laj Jehú.

¹³Siis nad kõik võtsid kähku oma kuued ja panid need temale alla, trepiastmete peale, ja nad puhusid sarve ning ütlesid: 'Jehu on saanud kuningaks!'

¹³Saß junpât queßxcßam chak lix tßicreb li rech soldâdil ut queßxhel saß li gradas re nak laj Jehú tâxaklîk saß xbên ut queßxyâbasiheb lix trompeta ut queßxjap reheb chixyebal: —Laj Jehú, aßan li karey, chanqueb.

¹⁴Ja Jehu, Nimsi poja Joosafati poeg, pidas vandenõu Joorami vastu, Jooram oli olnud kaitsmas Gileadi Raamotit, tema ja kogu Iisrael, Süüria kuninga Hasaeli vastu.

¹⁴Joßcan nak laj Jehú quixcßûb ru chanru nak tixcamsi li rey Joram. Laj Jehú, aßan li ralal laj Josafat. Ut laj Josafat, aßan li ralal laj Nimsi. Laj Joram yô chixcolbal li tenamit Ramot cuan saß xcuênt Galaad chiru laj Hazael lix reyeb laj Siria. Chixjunileb li soldados aj Israel cuanqueb rochben laj Joram.

¹⁵Aga kuningas Jooram oli tulnud tagasi, et Jisreelis lasta ennast ravida haavadest, mis süürlased olid löönud, kui ta sõdis Süüria kuninga Hasaeli vastu. Ja Jehu ütles: 'Kui te olete nõus, siis ärge laske linnast lahkuda kedagi, kes võiks minna Jisreeli seda kuulutama!'

¹⁵Li rey Joram ac xsukßi saß li tenamit Jezreel re tâqßuirâk xban nak quitochßeß xbaneb laj Siria nak cô chi pletic riqßuineb li rey Hazael. Laj Jehú quixye reheb li soldado: —Cui junaj kacßaßux, chebânu cuênt nak mâ ani tâêlk saß li tenamit Ramot re teßxic chixyebal resil reheb li cuanqueb Jezreel, chan.

¹⁶Ja Jehu astus vankrisse ning läks Jisreeli, sest Jooram lamas seal ja Juuda kuningas Ahasja oli tulnud Jooramit vaatama.

¹⁶Chirix aßan, laj Jehú quitakeß saß lix carruaje ut cô saß li tenamit Jezreel xban nak aran cuan laj Joram. Toj yaj. Laj Ocozías lix reyeb laj Judá yô chirulaßaninquil.

¹⁷Aga Jisreelis seisis valvur tornis ja nägi Jehu jõuku tulevat ning ütles: 'Ma näen ühte jõuku.' Ja Jooram ütles: 'Võta üks ratsanik ja läkita neile vastu, et ta küsiks, kas on rahu!'

¹⁷Li cuînk li yô chixcßacßalenquil li tenamit Jezreel cuan saß li cab najt xteram. Quiril nak yôqueb chak chi châlc lix soldados laj Jehú. Quixjap re chixyebal: —Cueßqueb chak jun chßûtal li soldados, chan. Li rey Joram quixye re: —Takla junak li cuînk chirix cacuây chixpatzßbal reheb ma saß usilal xeßchal, chan.

¹⁸Ja ratsanik läks temale vastu ning ütles: 'Nõnda ütleb kuningas: Kas on rahu?' Ja Jehu vastas: 'Mis on sinul rahuga tegemist? Pöördu ümber ja tule mu järel!' Ja valvur teatas ning ütles: 'Käskjalg jõudis nende juurde, aga ei tule tagasi.'

¹⁸Li cuînk li queßxtakla cô chixcßulbal laj Jehú ut quixye re: —Li rey târaj tixnau ma saß usilal xatchal, chan re. Ut laj Jehú quixye re: —¿Cßaßru tâcuaj re aßan lâat? Qßue âcuib chicuix, chan. Ut li cuînk quixtâke laj Jehú. Li cuînk li yô chi cßacßalênc re li tenamit quixye re li rey Joram: —Li takl xcuulac riqßuineb, abanan incßaß chic xsukßi chak, chan.

¹⁹Siis kuningas läkitas teise ratsaniku; ja see tuli nende juurde ning ütles: 'Nõnda ütleb kuningas: Kas on rahu?' Ja Jehu vastas: 'Mis on sinul rahuga tegemist? Pöördu ümber ja tule mu järel!'

¹⁹Ut li rey Joram quixtakla jun chic lix takl chirix cacuây re tixpatzß re laj Jehú ma saß usilal xchal. Cô ut li cuînk. Nak quicuulac riqßuin laj Jehú, quixye re: —Li rey Joram xtakla xpatzßbal âcue ma saß usilal xatchal, chan. Ut laj Jehú quixye re: —¿Cßaßru tâcuaj re aßan lâat? Qßue âcuib chicuix, chan.

²⁰Ja valvur teatas ning ütles: 'Ta jõudis nende juurde, aga ei tule tagasi. Ja kihutamine oleks nagu Nimsi poja Jehu kihutamise moodi, sest too kihutab nagu hull!'

²⁰Li cuînk li yô chi cßacßalênc saß li tenamit quixye re li rey Joram: —Li takl xcuulac riqßuineb. Abanan chi moco aßan xsukßi chak. Li carruaje yô chi châlc saß junpât. Riqßuin aßan nacßutun nak mâre aßan laj Jehú li ralal laj Nimsi xban nak aßan naxberesi lix carruaje saß junpât. Chanchan li lôc, chan.

²¹Siis ütles Jooram: 'Rakendage!' Hobused rakendati vankri ette ja Jooram, Iisraeli kuningas, ja Ahasja, Juuda kuningas, läksid välja kumbki oma vankris. Nad läksid Jehule vastu ja kohtasid teda jisreellase Naaboti põllul.

²¹Li rey Joram quixye: —Cauresihomak lin carruaje re tinxic lâin chixcßulbal, chan. Nak ac xyâloß li carruaje, laj Joram quitakeß saß lix carruaje ut li rey Ocozías quitakeß ajcuiß saß lix carruaje aßan. Ut queßcôeb chixcßulbal laj Jehú. Queßxcßul ribeb saß lix naßaj laj Nabot, Jezreel xtenamit.

²²Ja kui Jooram nägi Jehut, siis ta küsis: 'Kas on rahu, Jehu?' Ja too vastas: 'Mis rahu, niikaua kui su ema Iisebeli hoorusi ja nõidusi on nii palju!'

²²Nak li rey Joram quiril laj Jehú quixye re: —At Jehú, ¿ma saß usilal xatchal? chan. Laj Jehú quixye re: —¿Chanru nak tocuânk saß usilal nak lix Jezabel lâ naß toj yô chixlokßoninquileb li yîbanbil dios ut cßajoß li tûlac yô? chan.

²³Siis Jooram pöördus ümber ja põgenes ning ütles Ahasjale: 'See on äraandmine, Ahasja!'

²³Laj Joram quixsukßisi lix carruaje re tâêlelik ut quixjap re chixyebal re laj Ocozías: —¡At Ocozías, xoxbalakßi! chan.

²⁴Aga Jehu tõmbas oma käega ammu vinna ja tabas Jooramit õlgade vahele, nõnda et nool läbistas ta südame ja ta vajus vankris kokku.

²⁴Abanan laj Jehú quixtîca laj Joram riqßuin lix tzimaj. Nak quixcut chi cau, lix tzimaj saß xyi rix laj Joram qui-oc ut quinumeß saß li râm. Ut laj Joram quitßaneß saß lix carruaje chi camenak.

²⁵Ja Jehu ütles Bidkarile, oma vankrisõdurile: 'Võta ja viska ta jisreellase Naaboti põllulapile, sest mulle meenub, et kui mina ja sina ratsutasime kõrvuti tema isa Ahabi järel, siis pani Issand tema peale selle ennustuse:

²⁵Laj Jehú quixye re laj Bidcar li nataklan saß xbêneb lix soldado: —Cutumak li camenak saß lix chßochß laj Nabot aj Jezreel. ¿Ma jultic âcue nak cuotz yôco chi xic chirix laj Acab, lix yucuaß laj Joram, nak li Kâcuaß Dios quixteneb li raylal aßin saß xbên laj Acab?

²⁶Tõesti, ma nägin eile Naaboti ja tema poegade verd, oli Issanda ütlus, ja ma maksan sulle kätte selle põllu peal, oli samuti Issanda ütlus. Ja nüüd võta, viska ta põllule Issanda sõna kohaselt!'

²⁶Quixye, “Ecuêr quicuil nak queßcamsîc laj Nabot ut eb li ralal. Ninye âcue nak tatinqßue chixtojbal âmâc saß ajcuiß li naßajej aßin. Lâin li Kâcuaß ninyehoc re aßin,” chan. Joßcan nak cßam li camenak ut cut aßan saß lix chßochß laj Nabot joß quixye li Kâcuaß, chan laj Jehú.

²⁷Kui Ahasja, Juuda kuningas, seda nägi, siis ta põgenes Beet-Gaani poole; aga Jehu ajas teda taga ja ütles: 'Laske ka tema vankris maha!' Ja nõnda sündiski Guuri tõusuteel, mis on Jibleami juures; ent ta põgenes Megiddosse ja suri seal.

²⁷Laj Ocozías lix reyeb laj Judá quiril li quicßulman. Joßcan nak quiêlelic toj Bet-hagan. Abanan laj Jehú quixtâke ut quixye reheb lix soldados nak teßxcamsi laj Ocozías. Queßxcut chi tzimaj saß lix carruaje saß li taksînc Gur li cuan chixcßatk Ibleam. Abanan laj Ocozías cô toj Meguido ut aran quicam.

²⁸Ja ta sulased viisid ta vankriga Jeruusalemma ja matsid ta tema oma hauda ta vanemate juurde Taaveti linna.

²⁸Ut eb li nequeßcßanjelac chiru laj Ocozías queßxcßam li camenak toj Jerusalén ut queßxmuk saß lix tenamit laj David saß li naßajej li queßmukeß cuiß lix xeßtônil xyucuaß.

²⁹Ahasja oli saanud Juuda kuningaks Joorami, Ahabi poja üheteistkümnendal aastal.

²⁹(Nak yô junlaju chihab roquic chokß xreyeb laj Israel laj Joram li ralal laj Acab, laj Ocozías qui-oc chokß xreyeb laj Judá.)

³⁰Ja Jehu tuli Jisreeli. Kui Iisebel seda kuulis, siis ta jumestas oma palge ja kaunistas pea ning vaatas aknast välja.

³⁰Chirix chic aßan laj Jehú quisukßi Jezreel ut lix Jezabel quirabi resil. Quixbon li ru ut quixyîb chi us li rismal ut quixxakab rib chi iloc saß ventana.

³¹Ja kui Jehu jõudis väravasse, siis küsis Iisebel: 'Kas on rahu, Simri, oma isanda tapja?'

³¹Nak laj Jehú qui-oc saß li tenamit, lix Jezabel quixye re: —¿Ma saß usilal xatchal, at Zimri? Lâat li xacamsi lâ rey.

³²Ja Jehu tõstis oma silmad üles akna poole ja küsis: 'Kes on minu poolt? Kes?' Siis vaatas kaks-kolm hoovkondlast alla tema poole.

³²Laj Jehú qui-iloc saß li ventana ut quixjap re chixyebal: —¿Ani tâoquênk chicuix? chan. Cuib oxibeb li cuînk eunuco yôqueb chi iloc saß li ventana.

³³Ja Jehu ütles: 'Kukutage ta alla!' Siis nad kukutasid Iisebeli alla ja ta veri pritsis seina ja hobuste peale; ja ta tallati ära.

³³Laj Jehú quixye reheb: —Cutumak li ixk aßan takßa, chan. Ut queßxcut li ixk takßa. Quirachoc lix quiqßuel chiru li tzßac ut chirixeb ajcuiß li cacuây. Ut laj Jehú quixnumsiheb lix cacuây ut eb lix carruaje saß xbên lix Jezabel.

³⁴Siis Jehu läks sisse, sõi ja jõi ning ütles: 'Kandke nüüd hoolt selle neetu eest ja matke ta maha, sest ta on ikkagi kuninga tütar!'

³⁴Chirix aßan laj Jehú qui-oc saß li palacio ut quicuaßac ut qui-ucßac. Tojoßnak quixye reheb: —Anakcuan texxic chixmukbal li mâus aj ixk aßan. Têmuk xban nak aßan xrabin jun li rey, chan.

³⁵Nad läksid teda matma, aga ei leidnud temast muud kui pealuu, jalad ja kämblad.

³⁵Abanan nak queßcuulac cuan cuiß li camenak re teßxmuk, incßaß chic queßxtau. Caßaj cuiß lix bakel lix jolom, li rok ut li rukß.

³⁶Ja nad tulid tagasi ning teatasid Jehule; ja tema ütles: 'See on see Issanda sõna, mis ta rääkis oma sulase, tisbelase Eelija läbi, kui ta ütles: Jisreeli põllul söövad koerad Iisebeli liha.

³⁶Nak li cuînk queßsukßi, queßxye re laj Jehú. Ut laj Jehú quixye: —Xcßulman joß quixye li Kâcuaß Dios re li profeta Elías, Tisbe xtenamit, nak quixye, “Eb li tzßiß teßxtiu lix tibel lix Jezabel saß li naßajej Jezreel.”Lix tibel, aßan chanchanak li cßot saß li chßochß aran Jezreel re nak mâ ani tâyehok re, “Cueß lix tibel lix Jezabel”, chan laj Jehú.

³⁷Ja Iisebeli laip on nagu sõnnik väljal, Jisreeli põllul, nõnda et ükski ei saa öelda: See on Iisebel!'

³⁷Lix tibel, aßan chanchanak li cßot saß li chßochß aran Jezreel re nak mâ ani tâyehok re, “Cueß lix tibel lix Jezabel”, chan laj Jehú.