1Juuda kuninga Aahase kaheteistkümnendal aastal sai Hoosea, Eela poeg, Samaarias Iisraeli kuningaks üheksaks aastaks.
1Yô cablaju chihab roquic chokß xreyeb laj Judá laj Acaz nak laj Oseas li ralal laj Ela qui-oc chokß xreyeb laj Israel. Belêb chihab quicuan chokß rey aran Samaria.
2Tema tegi kurja Issanda silmis, ometi mitte nõnda nagu need Iisraeli kuningad, kes olid olnud enne teda.
2Laj Oseas quixbânu li incßaß us chiru li Kâcuaß. Abanan incßaß quinumta lix mâusilal joß xmâusilaleb lix reyeb laj Israel li queßcuan xbên cua.
3Tema vastu tuli Assuri kuningas Salmaneser ja Hoosea sai tema alamaks ning pidi temale maksu maksma.
3Laj Salmanasar lix reyeb laj Asiria quipletic riqßuin laj Oseas ut quirêchani li plêt. Joßcan nak laj Oseas quicßanjelac chiru ut quixtoj rix lix naßajeb.
4Aga Assuri kuningas sai teada, et Hoosea sepitseb vandenõu: ta oli läkitanud käskjalad Egiptuse kuninga Soo juurde ega olnud viinud Assuri kuningale maksu nagu varem igal aastal; ja Assuri kuningas võttis ta kinni ja aheldas vangikotta.
4Saß jun li cutan laj Salmanasar lix reyeb laj Asiria quixqßue retal nak laj Oseas yô chixbalakßinquil xban nak naxtaklaheb lix takl riqßuin laj So lix reyeb laj Egipto ut incßaß chic naxtakla lix toj rajlal chihab joß naxbânu. Joßcan nak lix reyeb laj Asiria quixtakla xchapbal laj Oseas ut quixqßue saß tzßalam.
5Ja Assuri kuningas vallutas kogu maa ja läks Samaariasse ning piiras seda kolm aastat.
5Chirix aßan lix reyeb laj Asiria qui-oc chi pletic riqßuineb laj Israel. Oxib chihab quipletic riqßuineb li cuanqueb Samaria.
6Hoosea üheksandal aastal vallutas Assuri kuningas Samaaria ja viis Iisraeli asumisele Assurisse, pannes nad elama Halahhi, Haabori jõe äärde Goosanis, ja meedlaste linnadesse.
6Yô chic xbele chihab roquic laj Oseas chokß xreyeb laj Israel nak lix reyeb laj Asiria quirêchani li tenamit Samaria ut quixcßameb chi prêxil laj Israel aran Asiria. Cuan li quixcanabeb saß li naßajej Halah. Cuan li quixcanabeb saß li naßajej Habor li cuan nachß riqßuin li nimaß Gozán. Ut cuan ajcuiß li quixcanabeb saß eb li tenamit li cuanqueb saß xcuênt li tenamit Medo.
7See sündis sellepärast, et Iisraeli lapsed olid pattu teinud Issanda, oma Jumala vastu, kes oli nad ära toonud Egiptusemaalt vaarao, Egiptuse kuninga käe alt, ja et nad kartsid teisi jumalaid
7Queßxcßul chi joßcan eb laj Israel xban nak queßmâcob chiru li Kâcuaß Dios li qui-isin chak reheb rubel xcuanquil laj faraón aran Egipto. Ut queßxlokßoniheb li jalanil dios.
8ja käisid nende rahvaste kommete järgi, keda Issand oli ära ajanud Iisraeli laste eest, ja Iisraeli kuningate kommete järgi, mida nemad olid sisse toonud.
8Eb laj Israel queßxbânu li incßaß us joß queßxbânu li jalaneb xtenamit li queßisîc xban li Dios saß li naßajej li queßoc cuiß. Ut queßxbânu ajcuiß li incßaß us li queßcßameß cuiß xbeheb xbaneb li rey li queßcuan aran Israel.
9Iisraeli lapsed olid teinud asju, mis olid ebakohased Issanda, nende Jumala ees: nad olid endile ehitanud ohvrikünkaid igasse linna, niihästi vahitornide juurde kui kindlustatud linnadesse.
9Eb laj Israel queßxbânu chi mukmu li incßaß quicuulac chiru li Kâcuaß lix Dioseb. Queßxyîb li naßajej re xlokßoninquileb li yîbanbil Dios saß chixjunileb li tenamit. Ut queßxyîb ajcuiß saß eb li cocß cab najt xteram li nequeßcuan cuiß li nequeßiloc re li tenamit, joß eb ajcuiß li tenamit li cauresinbileb re xcolbaleb rib.
10Nad olid endile püstitanud sambaid ja viljakustulpi igale kõrgemale künkale ja iga halja puu alla.
10Ut queßxyîb lix jalam ûch lix Asera lix dioseb ut queßxqßue saß eb li tzûl ut queßxqßue ajcuiß rubeleb li cheß li nînk xmuheb. Ut queßxxakab ajcuiß li okech yîbanbil riqßuin pec re xlokßoninquil lix dioseb.
11Nad olid seal, kõigil ohvrikünkail, suitsutanud nagu rahvad, keda Issand oli ära saatnud nende eest, ja olid teinud kurje asju Issanda vihastamiseks.
11Ut queßxcßat li pom saß eb li naßajej li najt xteram li queßxyîb re xlokßoninquil li yîbanbil dios joß queßxbânu li tenamit li queßisîc saß li naßajej aßan xban li Kâcuaß Dios. Riqßuin li mâusilal queßxbânu, queßxchikß xjoskßil li Dios.
12Nad olid teeninud ebajumalaid, kuigi Issand oli neile öelnud: 'Te ei tohi seda teha!'
12Eb aßan queßxlokßoni li jalanil dios usta li Kâcuaß Dios quixye nak incßaß teßxlokßoni.
13Ja Issand oli hoiatanud Iisraeli ja Juudat kõigi prohvetite ja kõigi nägijate läbi, öeldes: 'Pöörduge oma kurjadelt teedelt ja pidage minu käske ja määrusi vastavalt kogu Seadusele, mille ma andsin teie vanemaile ja mille pärast ma läkitasin teile sõna oma sulaste, prohvetite läbi!'
13Li Kâcuaß quixtaklaheb lix profeta ut eb lix takl riqßuineb laj Israel ut riqßuineb laj Judá. Queßxye chi joßcaßin: —Canabomak xbânunquil li mâusilal. Chebânuhak ban li cßaßru naxye li chakßrab li quixqßue li Dios reheb lê xeßtônil yucuaß. Chebânuhak chixjunil li cßaßru xextaklâc cuiß, chanqueb li profetas laj cßanjel chiru li Kâcuaß.
14Aga nad ei kuulanud teda, vaid jäid kangekaelseiks, nõnda nagu olid olnud nende vanemad, kes ei uskunud Issandasse, oma Jumalasse.
14Abanan eb aßan incßaß queßabin. Queßxcacuubresi ban lix chßôleb joß queßxbânu lix xeßtônil xyucuaßeb. Incßaß queßxcßojob xchßôl riqßuin li Dios.
15Nad põlgasid tema seadlusi ja tema lepingut, mille ta oli teinud nende vanematega, ja tema hoiatusi, millega ta neid oli hoiatanud, ja käisid tühjuse järel ning said ise tühiseks, ja rahvaste järel, kes olid neil ümberkaudu, kuigi Issand neid oli keelanud, et nad ei teeks nõnda nagu need.
15Queßxtzßektâna ban li chakßrab li quixqßue li Dios ut queßxtzßektâna ajcuiß li contrato li quixbânu li Dios riqßuineb lix xeßtônil xyucuaßeb. Queßxkßet li râtin li Dios ut queßxlokßoniheb li yîbanbil dios li mâcßaß na-oc cuiß. Joßcan nak eb aßan queßcana chi mâcßaß nequeßoc cuiß xban nak queßxbânu joß nequeßxbânu li jalan tenamit li cuanqueb chi nachß riqßuineb, usta li Dios quixye nak incßaß teßxbânu.
16Nad hülgasid kõik Issanda, oma Jumala käsud ja valmistasid endile valatud kujud: kaks vasikat; nad valmistasid Aðera kuju ja kummardasid kõiki taevavägesid ning teenisid Baali.
16Queßxtzßektâna chixjunil li chakßrab li quiqßueheß reheb xban li Kâcuaß lix Dioseb. Ut queßxyîb riqßuin li chßîchß cuib xjalam ûch li cuacax ut queßxlokßoni. Queßxyîb lix jalam ûch lix Asera lix dioseb. Ut queßxlokßoni ajcuiß laj Baal ut eb li chahim, li sakße ut li po.
17Ja nad lasksid oma poegi ja tütreid tulest läbi käia; nad küsitlesid ennustajaid ja toimetasid nõidust; nad müüsid endid kurja tegema Issanda silmis, vihastuseks temale.
17Queßxcßat li ralal xcßajoleb chokß xmayejeb chiru li yîbanbil dios. Queßcôeb chi patzßoc riqßuineb laj kße ut riqßuineb laj tûl. Ut junes li mâusilal queßxqßue xchßôl chixbânunquil. Joßcan nak queßxchikß xjoskßil li Dios.
18Siis Issand vihastus väga Iisraeli pärast ja ta kõrvaldas nad oma palge eest; ei jäänud üle muud kui ainult Juuda suguharu.
18Cßajoß nak quichal xjoskßil li Dios saß xbêneb laj Israel xban li mâusilal queßxbânu. Joßcan nak quirisiheb saß lix naßajeb. Caßaj chic eb li ralal xcßajol laj Judá queßcana saß li naßajej aßan.
19Isegi Juuda ei pidanud Issanda, oma Jumala käske, vaid nad käisid nende seaduste järgi, mis Iisrael oli teinud.
19Abanan chi moco eb li ralal xcßajol laj Judá queßxbânu li cßaßru naxye saß li chakßrab li quiqßueheß reheb xban li Kâcuaß lix Dioseb. Queßxqßue ban xcuanquil li chakßrab li quiqßueheß xbaneb li ralal xcßajol laj Israel.
20Seepärast hülgas Issand kogu Iisraeli soo ja alandas neid ning andis nad riisujate kätte, heites nad viimaks hoopis ära oma palge eest.
20Joßcan nak li Kâcuaß quixtzßektânaheb chixjunileb laj Israel. Quixtakla li raylal saß xbêneb ut quixcanabeb saß rukßeb li xicß nequeßiloc reheb toj retal nak queßisîc saß lix naßajeb.
21Sest Iisrael oli ennast lahti rebinud Taaveti soost ja nad olid tõstnud kuningaks Jerobeami, Nebati poja; aga Jerobeam viis Iisraeli ära Issanda järelt ning saatis nad suurt pattu tegema.
21Nak li Kâcuaß quirisiheb li ralal xcßajol laj Israel saß xyânkeb li ralal xcßajol laj David, eb laj Israel queßxxakab laj Jeroboam li ralal laj Nabat chokß xreyeb. Ut laj Jeroboam, aßan li quiqßuehoc reheb laj Israel chixtzßektânanquil li Kâcuaß ut kßaxal nimla mâc queßxbânu.
22Ja Iisraeli lapsed käisid kõigis Jerobeami pattudes, mis ta oli teinud - neist nad ei loobunud,
22Eb li ralal xcßajol laj Israel queßxbânu li mâusilal li quixbânu li rey Jeroboam ut incßaß queßxcanab mâcobc chiru li Dios,
23kuni Issand viimaks kõrvaldas Iisraeli oma palge eest, nõnda nagu ta oli kuulutanud kõigi oma sulaste, prohvetite läbi; seepärast pidi Iisrael oma maalt minema võõrsile - Assurisse, kus nad on tänapäevani.
23toj retal nak li Dios quixcanabeb re nak teßchapekß xbaneb jalan tenamit joß quiyeheß reheb xbaneb lix profeta li Dios. Joßcan nak queßchapeß ut queßcßameß Asiria. Ut aran cuanqueb toj chalen anakcuan.
24Ja Assuri kuningas laskis rahvast tulla Paabelist, Kuutast, Avvast, Hamatist ja Sefarvaimist ning asustas nad Samaaria linnadesse Iisraeli laste asemele; ja nemad pärisid Samaaria ning elasid selle linnades.
24Lix reyeb laj Asiria quixcßameb laj Babilonia aran Israel. Quixcßameb laj Cuta, eb laj Ava ut eb laj Hamat, joß eb ajcuiß laj Sefarvaim. Quixqßueheb chi cuânc saß eb li tenamit li cuanqueb saß xcuênt Samaria saß lix naßajeb laj Israel.
25Aga oma sinnaasumise alguses ei kartnud nad Issandat; siis läkitas Issand nende sekka lõvisid, kes neid tapsid.
25Nak queßxtiquib cuânc aran eb li cristian incßaß queßxlokßoni li Kâcuaß. Joßcan nak li Kâcuaß quixtaklaheb li cakcoj chixcamsinquileb.
26Ja Assuri kuningale räägiti ning öeldi: 'Rahvad, keda sa viisid võõrsile ja asustasid Samaaria linnadesse, ei tunne maa Jumala õigust; seepärast on ta läkitanud nende sekka lõvisid, ja vaata, need surmavad neid, sellepärast et nad ei tunne maa Jumala õigust.'
26Quiyeheß re lix reyeb laj Asiria: —Eb li cristian li xataklaheb chi cuânc Samaria incßaß nequeßxnau xlokßoninquil li Dios li queßxlokßoniheb laj Israel li queßcuan Samaria. Xban nak incßaß yôqueb chixbânunquil li naraj li Kâcuaß lix Dioseb, joßcan nak quixtaklaheb li cakcoj chixcamsinquileb.—
27Siis Assuri kuningas andis käsu, öeldes: 'Viige sinna üks neist preestritest, keda te sealt olete ära toonud; ta mingu ja elagu seal ning õpetagu neile maa Jumala õigust!'
27Ut lix reyeb laj Asiria quixye: —Sicßomak chak junak aj tij li xecßam chak Samaria. Li jun aßan tâxic cuißchic Samaria. Tâcuânk aran ut tixcßut chiruheb chanru xlokßoninquil li Kâcuaß lix Dioseb laj Israel, chan.
28Nii tuli üks preestritest, keda nad olid viinud Samaariast võõrsile, ja asus Peetelisse ning õpetas neid, kuidas nad pidid Issandat kartma.
28Joßcan nak queßxtakla jun reheb laj tij li qui-isîc Samaria chi cuânc Bet-el re tixcßut chiruheb li tenamit chanru nak teßxlokßoni li Kâcuaß.
29Aga iga rahvas valmistas oma jumalad ja nad paigutasid need ohvriküngaste kodadesse, mis samaarlased olid teinud, iga rahvas oma linna, kus nad elasid.
29Abanan li junjûnk chi tenamit queßxyîb lix dioseb ut queßxqßue saß eb li cab li queßxyîb laj Israel saß eb li naßajej li najt xteram aran Samaria.
30Nii tegid Paabeli mehed Sukkot-Benoti, Kuuta mehed Neergali ja Hamati mehed Aðima;
30Eb li queßchal Babilonia queßxyîb xjalam ûch laj Sucot-benot. Eb li queßchal Cuta queßxyîb xjalam ûch laj Nergal. Ut eb li queßchal Hamat queßxyîb xjalam ûch laj Asima.
31avvilased tegid Nibhasi ja Tartaki, ja sefarvaimlased põletasid oma lapsi tules Adrammelekile ja Anammelekile, Sefarvaimi jumalaile.
31Eb laj aveo queßxyîb xjalam ûch laj Nibhaz ut laj Tartac. Ut eb li queßchal Sefarvaim queßxcßat li ralal xcßajoleb chokß xmayejeb re xlokßoninquil laj Adramelec ut laj Anamelec li cuib chi xdioseb laj Sefarvaim.
32Nad kartsid küll ka Issandat, aga seadsid endile iseeneste hulgast ohvriküngaste preestreid, kes nende eest ohverdasid ohvriküngaste kodades.
32Queßxlokßoni li Kâcuaß, abanan moco anchaleb ta xchßôl. Queßxxakab yalak ani chi cßanjelac chokß aj tij saß eb li naßajej li najt xteram li queßxlokßoni cuiß lix dioseb.
33Nad kartsid Issandat, aga teenisid oma jumalaid nende rahvaste viisil, kelle keskelt nad olid toodud võõrsile.
33Yôqueb chixqßuebal xlokßal li Kâcuaß, abanan yôqueb ajcuiß chixqßuebal xlokßal lix dioseb joß cßaynakeb chixbânunquil saß eb li tenamit li queßchal cuiß chak.
34Tänapäevani teevad nad endiste viiside järgi: nad ei karda Issandat ja nad ei tee nende määruste ja viiside, ei Seaduse ega käskude järgi, mis Issand andis Jaakobi lastele, kellele ta pani nimeks Iisrael.
34Toj chalen anakcuan nequeßxbânu joß queßxbânu chak najter. Incßaß nequeßxlokßoni li Kâcuaß chi moco nequeßxbânu li chakßrab ut li xtaklanquil, chi moco nequeßxbânu li cßaßru quixye li Kâcuaß reheb li ralal xcßajol laj Jacob, li quixqßue “aj Israel” chokß xcßabaß.
35Issand oli teinud nendega lepingu ja oli neid käskinud, öeldes: 'Te ei tohi karta ega kummardada teisi jumalaid, samuti ei tohi te neid teenida ega neile ohverdada,
35Nak li Kâcuaß quixbânu li contrato riqßuineb laj Israel quixchakßrabiheb ut quixye reheb: —Mêlokßoni li jalanil dios, chi moco têcuikßib êrib chiruheb. Incßaß texcßanjelak chiruheb chi moco texmayejak chiruheb.
36vaid Issandat, kes tõi teid Egiptusemaalt ära suure jõuga ja väljasirutatud käsivarrega, peate te kartma ja kummardama, ja te peate temale ohverdama!
36Lâin li Kâcuaß. Lâin quin-isin chak êre saß li naßajej Egipto riqßuin xnimal incuanquil ut riqßuin sachba chßôlej. Caßaj cuiß lâin têxucua cuu. Tinêlokßoni ut texmayejak chicuu.
37Neid määrusi ja seadlusi ja Seadust ja käske, mis ta teile on kirja pannud, peate te hoolsasti täitma kogu oma eluaja, aga muid jumalaid ei tohi te karta!
37Junelic têbânu li cßaßru xinye êre. Têbânu li chakßrab xinqßue êre. Têbânu chixjunil li nacuaj joß tzßîbanbil retalil. Ut mêlokßoni li jalanil dios.
38Lepingut, mille ma teiega tegin, ärge unustage! Ärge kartke muid jumalaid,
38Misach saß êchßôl li contrato li xinbânu êriqßuin. Ut mêlokßoni li jalanil dios.
39vaid kartke Issandat, oma Jumalat, siis ta päästab teid kõigi teie vaenlaste käest!'
39Chexucua ban cuu lâin li Kâcuaß, lê Dios. Lâin li Kâcuaß tincolok êre saß rukßeb li xicß nequeßiloc êre, chan li Dios.
40Aga nemad ei kuulanud, vaid talitasid oma endisel viisil.
40Abanan eb li tenamit aßan incßaß queßxbânu joß quixye li Kâcuaß. Toj yôqueb ajcuiß chixbânunquil lix najter naßlebeb.Yôqueb chixlokßoninquil li Kâcuaß, abanan moco anchaleb ta xchßôl xban nak toj yôqueb chixlokßoninquileb li yîbanbil dios. Ut toj chalen anakcuan eb li ralal xcßajol nequeßxbânu joß queßxbânu lix xeßtônil xyucuaßeb.
41Ja need rahvad kartsid küll Issandat, aga nad teenisid samuti oma nikerdatud kujusid; ka nende lapsed ja nende laste lapsed teevad veel tänapäevalgi nõnda, nagu nende vanemad olid teinud.
41Yôqueb chixlokßoninquil li Kâcuaß, abanan moco anchaleb ta xchßôl xban nak toj yôqueb chixlokßoninquileb li yîbanbil dios. Ut toj chalen anakcuan eb li ralal xcßajol nequeßxbânu joß queßxbânu lix xeßtônil xyucuaßeb.