1Ja Iisraeli kuninga Hoosea, Eela poja kolmandal aastal sai kuningaks Hiskija, Juuda kuninga Aahase poeg.
1Yô rox chihab roquic chokß xreyeb laj Israel laj Oseas li ralal laj Ela nak laj Ezequías li ralal laj Acaz qui-oc chokß xreyeb laj Judá.
2Tema oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend üheksa aastat; ta ema nimi oli Abi, Sakarja tütar.
2b xcaßcßâl chihab cuan re laj Ezequías nak qui-oc saß xcuanquil. Belêb xcaßcßâl chihab quicuan chokß rey aran Jerusalén. Lix naß, aßan lix Abi, lix rabin laj Zacarías.
3Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, kõigiti nõnda, nagu ta isa Taavet oli teinud.
3Laj Ezequías quixbânu li us chiru li Dios joß quixbânu laj David lix xeßtônil yucuaß.
4Tema kõrvaldas ohvrikünkad, purustas sambad, raius maha viljakustulbad ja pihustas vaskmao, mille Mooses oli teinud; sest kuni nende päevadeni olid Iisraeli lapsed suitsutanud sellele; seda kutsuti Nehustaniks.
4Laj Ezequías quixjuqßui li naßajej najt xteram li nequeßxlokßoni cuiß li yîbanbil dios. Quixjori li nînki jalam ûch Asera xcßabaß. Ut quixpuqßui li yîbanbil dios. Ut quixjori ajcuiß li cßantiß yîbanbil riqßuin bronce li quixyîb laj Moisés xban nak eb laj Israel yôqueb chixcßatbal lix incienso chiru. Nehustán quiqßueheß chokß xcßabaß li cßantiß aßan.
5Tema lootis Issanda, Iisraeli Jumala peale ja tema sarnast ei olnud kõigi Juuda kuningate hulgas, kes olid enne või pärast teda.
5Laj Ezequías quixcßojob xchßôl riqßuin li Kâcuaß Dios li nequeßxlokßoni eb laj Israel. Saß xyânkeb chixjunileb li rey li queßcuan Judá mâ jun tîc xchßôl joß laj Ezequías, chi moco li queßcuan xbên cua chi moco li queßcuan mokon.
6Tema kiindus Issandasse ega lahkunud tema järelt, vaid pidas tema käske, mis Issand oli Moosesele andnud.
6Chi anchal xchßôl quixpâb li Dios ut mâ jun sut quixkßet li râtin. Quixbânu ban chixjunil li quixye saß li chakßrab li quiqßueheß re laj Moisés xban li Kâcuaß.
7Ja Issand oli temaga; kõikjal, kuhu ta läks, oli tal edu. Ta hakkas vastu Assuri kuningale ega teeninud teda.
7Li Kâcuaß cuan riqßuin ut quirosobtesi. Ut us qui-el chixjunil li quixbânu. Laj Ezequías incßaß quixqßue rib rubel xcuanquil lix reyeb laj Asiria chi moco quixbânu li cßaßru quixye.
8Ta lõi vilisteid kuni Assani ja selle maa-aladeni, niihästi vahitorne kui kindlustatud linnu.
8Ut quinumta saß xbêneb laj filisteo ut quirêchani chixjunil lix naßajeb. Quirêchani li naßajej li naticla cuan cuiß li tenamit Gaza ut nacuulac toj saß lix nubâl li naßajej Judá li cuanqueb cuiß li cab li queßxyîb re xcolbaleb rib joß ajcuiß li cab najt xteram li queßxcßacßale cuiß lix tenamiteb.
9Aga kuningas Hiskija neljandal aastal, see on Iisraeli kuninga Hoosea, Eela poja seitsmendal aastal, tuli Assuri kuningas Salmaneser Samaaria vastu ja piiras seda
9Ac yô chic xcuuk chihab roquic chokß xreyeb laj Israel laj Oseas li ralal laj Ela nak quicuulac chi pletic riqßuineb laj Salmanasar lix reyeb laj Asiria. Queßxsut li tenamit Samaria ut queßoc chi pletic riqßuineb. Aßin quicßulman nak yô xcâ chihab roquic chokß rey laj Ezequías aran Judá.
10ning vallutas selle kolme aasta pärast. Hiskija kuuendal aastal, see on Iisraeli kuninga Hoosea üheksandal aastal, vallutati Samaaria.
10Oxib chihab quixpleti rix li tenamit Samaria toj retal quirêchani. Yô chic xbele chihab roquic laj Oseas chokß xreyeb laj Israel nak laj Salmanasar quirêchani li tenamit Samaria. Aßin quicßulman nak ac yô chic xcuak chihab roquic laj Ezequías chokß rey aran Judá.
11Ja Assuri kuningas viis Iisraeli Assurisse ning saatis nad Halahhi ja Haabori jõe äärde Goosanis ja meedlaste linnadesse,
11Ut eb laj Israel queßchapeß ut queßcßameß Asiria. Cuan li quixcanabeb saß li naßajej Halah ut cuan ajcuiß li quixcanabeb saß li naßajej Habor li cuan nachß riqßuin li nimaß Gozán. Ut cuan ajcuiß li quixcanabeb saß eb li tenamit li cuanqueb Medo.
12sellepärast et nad ei olnud kuulanud Issanda, oma Jumala häält, vaid olid rikkunud ta lepingu, kõik selle, mis Mooses, Issanda sulane, oli käskinud; nad ei kuulanud seda ega teinud selle järgi.
12Joßcaßin queßxcßul laj Israel li cuanqueb Samaria xban nak incßaß queßxbânu li quixye li Kâcuaß Dios. Queßxkßet ban li contrato. Incßaß queßxpâb li cßaßru quixye laj Moisés laj cßanjel chiru li Dios, chi moco queßxbânu li cßaßru quixye.
13Kuningas Hiskija neljateistkümnendal aastal tuli Assuri kuningas Sanherib kõigi Juuda kindlustatud linnade kallale ja vallutas need.
13Yô câlaju chihab roquic chokß xreyeb laj Judá laj Ezequías nak laj Senaquerib lix reyeb laj Asiria qui-oc chi pletic riqßuineb laj Judá saß eb li tenamit li cuanqueb cuiß li cab li nequeßxcol cuiß ribeb. Laj Senaquerib quirêchaniheb li tenamit aßan saß li plêt.
14Siis läkitas Juuda kuningas Hiskija Laakisesse Assuri kuningale ütlema: 'Ma olen pattu teinud. Mine mu kallalt ära! Mis sa mulle peale paned, seda ma tahan kanda!' Ja Assuri kuningas pani Juuda kuninga Hiskija peale kolmsada talenti hõbedat ja kolmkümmend talenti kulda.
14Joßcan nak laj Ezequías lix reyeb laj Judá quixtakla xyebal re lix reyeb laj Asiria li cuan saß li tenamit Laquis: —Incßaß us xinbânu lâin. Chex-êlk saß li katenamit ut lâin tintoj âcue joß nimal tâpatzß, chan. Ut lix reyeb laj Asiria quixye re laj Ezequías nak tixtakla cuib ciento quintal li plata ut jun may quintal li oro.
15Ja Hiskija andis kõik Issanda kojas ja kuningakoja varanduste hulgas leiduva hõbeda.
15Ut li rey Ezequías quixtakla chixjunil li plata li cuan saß lix templo li Kâcuaß ut quixtakla ajcuiß li cuan saß li rochoch li rey.
16Sel korral raius Hiskija ära Issanda templi uksed ja piidad, mis Juuda kuningas Hiskija ise oli karranud, ja andis need Assuri kuningale.
16Ut quirisi ajcuiß li oro li quixletz chiruheb lix puertil lix templo li Kâcuaß joß ajcuiß li oro li quixletz chiru lix marquileb li puertas. Ut li oro aßan quixtakla re lix reyeb laj Asiria.
17Aga Assuri kuningas läkitas Laakisest ülemjuhataja, ülemkammerhärra ja ülemjoogikallaja suure väehulgaga Jeruusalemma kuningas Hiskija vastu. Need tulid ja jõudsid Jeruusalemma. Kui nad olid tulnud ja pärale jõudnud, siis nad peatusid ülatiigi veejuhtme juures, mis on Vanutajavälja maantee ääres.
17Lix reyeb laj Asiria quixtaklaheb oxibeb li cuînk nînkeb xcuanquil aran Jerusalén chi pletic riqßuin laj Ezequías. Aßaneb aßin: laj Tartán, laj Rabsaris ut laj Rabsaces. Ut quixtaklaheb ajcuiß jun chßûtal li soldado chirixeb. Nak queßcuulac Jerusalén, queßcana saß li be li nequeßcßanjelac cuiß eb laj puchßunel. Li naßajej aßan cuan chire li rok haß li nanumeß cuiß li haß li nachal saß li pila li cuan toj takecß.
18Ja kui nad hüüdsid kuningat, siis läksid välja nende juurde Eljakim, Hilkija poeg, kes oli kojaülem, kirjutaja Sebna ja nõunik Joah, Aasafi poeg.
18Eb li oxib chi cuînk li nînkeb xcuanquil queßxtakla xbokbal li rey Ezequías. Oxib li cuînk li nequeßtenkßan re laj Ezequías queßcôeb chi âtinac riqßuineb. Aßaneb aßin li oxib chi cuînk: laj Eliaquim, li ralal laj Hilcías, li na-iloc re li palacio; laj Sebna laj tzßîb; ut laj Joa, li ralal laj Asaf, li najolomin re li nequeßxococ re li hu.
19Ja ülemjoogikallaja ütles neile: 'Öelge ometi Hiskijale: Nõnda ütleb suurkuningas, Assuri kuningas: Mis lootus see on, mida sa hellitad?
19Laj Rabsaces quixye reheb: —Joßcaßin tâye re li rey Ezequías: “Aßan aßin li naxtakla xyebal âcue lix reyeb laj Asiria li nim xcuanquil: ¿Ani aj iqßuin cßojcßo âchßôl?
20Sa arvad, et paljad sõnad on nõu ja jõud võitluseks. Kelle peale sa nüüd loodad, et oled mulle vastu hakanud?
20Mâre nacacßoxla nak riqßuin âtinac naru tâcol âcuib chicuu. ¿Ma aßan tâqßuehok xcacuil âchßôl nak nacacßoxla? ¿Ani aj iqßuin cau âchßôl nak incßaß nacatxucuac chicuu?
21Vaata, nüüd sa loodad Egiptuse, selle murtud pillirookepi peale, mis tungib pihku ja puurib selle läbi, kui keegi selle peale toetub. Niisugune on vaarao, Egiptuse kuningas, kõigile, kes loodavad tema peale.
21Lâo nakanau nak lâat cßojcßo âchßôl saß xbêneb laj Egipto. Eb laj Egipto moco cauheb ta rib. Chanchaneb li caxlan ajl. Cui tâchap chokß re âxukß, tixhop lâ cuukß. Li ani tixcßojob xchßôl saß xbên laj faraón, lix reyeb laj Egipto, ra tixcßul.
22Või kui te mulle ütlete: Me loodame Issanda, oma Jumala peale, kas pole siis mitte tema see, kelle ohvrikünkad ja altarid Hiskija kõrvaldas, öeldes Juudale ja Jeruusalemmale: Selle altari ees te peate kummardama Jeruusalemmas!?
22Mâre lâex têye cue nak cßojcßo êchßôl riqßuin li Kâcuaß lê Dios. ¿Ma incßaß ta biß isinbil saß êyânk chixjunileb li artal xban li rey Ezequías? ¿Ma mâcuaß ta biß aßan quiyehoc reheb laj Judá ut laj Jerusalén nak chiru jun ajcuiß li artal teßlokßonînk aran Jerusalén?
23Nüüd aga vea ometi kihla mu isandaga, Assuri kuningaga: mina annan sulle kaks tuhat hobust, kui sa suudad hankida neile ratsanikke!
23Joßcan nak lâin nintzßâma chêru nak takacßûb ru junak li naßleb. Lâin tinqßue êre cuib mil li cacuây ut lâex têril ma têtau li ani têtaklaheb chirixeb.
24Kuidas sa siis saaksid tagasi tõrjuda asevalitseja, ühe mu isanda vähimaist sulaseist? Aga sa loodad Egiptuse, tema sõjavankrite ja ratsanike peale!
24Lâat incßaß tâcuy pletic riqßuin jun reheb lin soldado usta aßan incßaß cau rib. ¿Ma nequecßoxla nak laj faraón tixqßue êcarruaje ut tixqßueheb li soldado li teßxic chirix cacuây?
25Kas ma siis nüüd ilma Issandata olen tulnud selle paiga vastu, et seda hävitada? Issand ise ütles mulle: Mine sinna maale ja hävita see!'
25¿Ma mâcuaß ta biß li Kâcuaß xtaklan chak cue saß li naßajej aßin chi pletic? ¿Ma xinchal ta biß chixsachbal ru yal injunes?” chan.
26Siis ütlesid Eljakim, Hilkija poeg, Sebna ja Joah ülemjoogikallajale: 'Räägi ometi oma sulastega aramea keelt, sest me mõistame seda, aga ära räägi meiega juudi keelt müüri peal oleva rahva kuuldes!'
26Tojoßnak laj Eliaquim li ralal laj Hilcías ut laj Sebna ut laj Joa queßxye re laj Rabsaces: —Nakatzßâma châcuu nak toâcuâtina saß li âtinobâl arameo xban nak lâo nakatau ru li âtin aßan. Moâcuâtina saß li râtinobâleb laj Judá xban nak chixjunileb li tenamit li cuanqueb saß xbên li tzßac yôqueb chirabinquil li yôcat chixyebal, chan.
27Kuid ülemjoogikallaja vastas neile: 'Kas mu isand on mind läkitanud kõnelema neid sõnu ainult su isandale ja sinule? Küllap ka müüri peal istuvatele meestele, kes koos teiega peavad sööma oma rooja ja jooma oma kust!'
27Abanan laj Rabsaces quixye reheb: —Lâin incßaß xintaklâc chak chi âtinac caßaj cuiß riqßuin lê rey, chi moco caßaj cuiß êriqßuin lâex. Xintaklâc ban chi âtinac riqßuineb li cuanqueb saß xbên li tzßac. Tâcuulak xkßehil nak eb aßan joß ajcuiß lâex têlou êcßot ut têrucß lê chuß, chan.
28Ja ülemjoogikallaja astus ette ning hüüdis valju häälega juudi keeles, rääkis ja ütles: 'Kuulge suurkuninga, Assuri kuninga sõna!
28Ut chirix aßan, quixakli ut quixjap re chixyebal saß li râtinobâleb laj Judá: —Abihomak chêjunilex li cßaßru naxye êre lix reyeb laj Asiria, li nim xcuanquil.
29Nõnda ütleb kuningas: Ärge laske endid Hiskijast petta, sest tema ei suuda teid päästa minu käest!
29Joßcaßin xtakla chak xyebal êre li rey li nim xcuanquil: Mêqßue êrib chixbalakßi laj Ezequías. Aßan incßaß târûk texcol saß cuukß lâin.
30Ärgu pangu Hiskija teid lootma Issanda peale, öeldes: Issand päästab meid kindlasti ja seda linna ei anta Assuri kuninga kätte!
30Mâre laj Ezequías tixye êre, “Cßojobomak êchßôl riqßuin li Kâcuaß. Relic chi yâl li Kâcuaß tâcolok ke. Aßan incßaß toxkßaxtesi saß rukß lix reyeb laj Asiria” chaßak êre. Mêpâb li cßaßru tixye êre nak texkßunbesi.
31Ärge kuulake Hiskijat, sest Assuri kuningas ütleb nõnda: Tehke minuga alistusleping ja tulge välja minu juurde, siis te võite süüa igamees oma viinapuust ja igamees oma viigipuust ja juua igamees oma kaevust vett,
31Mêpâb li râtin laj Ezequías. Aßan aßin li naxye êre lix reyeb laj Asiria, “Cßamomak êrib saß usilal cuiqßuin. Cui têcßam êrib saß usilal cuiqßuin, chi jûnkal têtzaca li ru lê uvas ut têtzaca li ru lê higo ut naru ajcuiß têrucß li haß li na-el saß lê jul haß,
32kuni ma tulen ja viin teid maale, mis on teie maa sarnane, vilja ja veini maa, leiva ja viinamägede maa, õlipuude ja mee maa, ja te jääte elama ega sure. Aga ärge kuulake Hiskijat, sest tema ässitab teid, kui ta ütleb: Issand päästab meid!
32toj retal nak texincßam chi cuânc saß junak chic naßajej kßaxal châbil joß lê naßaj. Aran na-el nabal li uvas ut na-el nabal li trigo. Cuânk êvino ut cuânk êcaxlan cua. Cuânk nabal li olivos ut li aceite joß ajcuiß li xyaßal cab. Cui têbânu li cßaßru ninye lâin, sa chic texcuânk ut incßaß texcâmk. Mêpâb li cßaßru naxye laj Ezequías xban nak yô chêbalakßinquil nak naxye êre nak li Kâcuaß tâcolok êre.
33Kas on muude rahvaste jumalaist mõni päästnud oma maa Assuri kuninga käest?
33¿Ma cuan ta biß junak dios quixcol ta lix tenamit saß rukß lix reyeb laj Asiria?
34Kus on Hamati ja Arpadi jumalad? Kus on Sefarvaimi, Heena ja Ivva jumalad? Kas need päästsid Samaaria minu käest?
34¿Bar cuan lix dioseb li tenamit Hamat ut Arfad? ¿Bar cuan lix dioseb li tenamit Sefarvaim ut Hena ut Iva? ¿Ma queßxcol ta biß li tenamit Samaria saß cuukß lâin?
35Kes kõigi teiste maade jumalaist on päästnud oma maa minu käest, et Issand peaks päästma Jeruusalemma minu käest?'
35¿Ma cuan ta biß junak dios saß li naßajej aßin li quixcuy xcolbal lix tenamit saß cuukß lâin? ¿Chanru nak li Kâcuaß Dios tixcol li tenamit Jerusalén saß cuukß?” chan li rey.—
36Aga rahvas vaikis ega vastanud temale sõnagi, sest niisugune oli kuninga käsk, kes oli öelnud: 'Ärge vastake temale!'
36Eb laj Judá mâ jun âtin queßxye xban nak li rey quixye reheb nak incßaß teßsumênk.Ut laj Eliaquim, li ralal laj Hilcías, li na-iloc re li palacio ut laj Sebna laj tzßîb joß ajcuiß laj Joa li ralal laj Asaf, li najolomin reheb li nequeßxococ re li hu, queßxpej li rakßeb ut queßcôeb riqßuin laj Ezequías ut queßxye re chixjunil li quixye laj Rabsaces.
37Siis tulid kojaülem Eljakim, Hilkija poeg, kirjutaja Sebna ja nõunik Joah, Aasafi poeg, Hiskija juurde, riided lõhki käristatud, ja kandsid temale ette ülemjoogikallaja sõnad.
37Ut laj Eliaquim, li ralal laj Hilcías, li na-iloc re li palacio ut laj Sebna laj tzßîb joß ajcuiß laj Joa li ralal laj Asaf, li najolomin reheb li nequeßxococ re li hu, queßxpej li rakßeb ut queßcôeb riqßuin laj Ezequías ut queßxye re chixjunil li quixye laj Rabsaces.