¹Kui kuningas Hiskija seda kuulis, siis ta käristas oma riided lõhki, kattis ennast kotiriidega ja läks Issanda kotta.

¹Nak quirabi li cßaßru queßxye, li rey Ezequías quixpej li rakß ut quixqßue li kßes ru tßicr chirix retalil lix rahil xchßôl ut cô saß lix templo li Kâcuaß.

²Ja ta läkitas kojaülem Eljakimi, kirjutaja Sebna ja preestrite vanemad, kotiriided seljas, prohvet Jesaja, Aamotsi poja juurde,

²Ut quixtaklaheb laj Eliaquim li na-iloc re li palacio rochben laj Sebna laj tzßîb ut eb li nequeßcßamoc be saß xyânkeb laj tij riqßuin li profeta Isaías, li ralal laj Amoz. Cuan li kßes ru tßicr chirixeb nak queßcôeb.

³et need ütleksid temale: 'Nõnda ütleb Hiskija: See päev on ahastuse, sõitluse ja teotuse päev. Jah, lapsed on küll jõudnud emakasuudmeni, aga sünnituseks ei ole jõudu.

³Queßxye re laj Isaías: —Aßan aßin li naxye laj Ezequías. Chiru li cutan aßin yôco chi cßuluc raylal xban li mâc xkabânu. Yôqueb chikamajecuanquil li xicß nequeßiloc ke ut yôqueb chikahobbal. Chanchano jun li ixk oc re chi qßuirâc, ut mâcßaß chic xmetzßêu.

⁴Vahest Issand, su Jumal, kuuleb siiski kõiki ülemjoogikallaja sõnu, selle sõnu, kelle tema isand, Assuri kuningas, läkitas teotama elavat Jumalat, ja nõuab aru nende sõnade pärast, mida Issand, su Jumal, on pidanud kuulma? Tee siis palvet selle jäägi pärast, kes on veel olemas!'

⁴Lix reyeb laj Asiria quixtakla laj Rabsaces li nim xcuanquil chixhobbal li yoßyôquil Dios. Mâre xrabi ajcuiß li Kâcuaß lâ Dios li hoboc ut tixqßue taxak chixtojbal xmâc li ani xhoboc re. Chattijok chirixeb li katenamit li joß qßuial chic xeßcana.—

⁵Kui kuningas Hiskija sulased tulid Jesaja juurde,

⁵Queßxye re laj Isaías li cßaßru quixye laj Ezequías.

⁶siis ütles Jesaja neile: 'Öelge oma isandale nõnda: Nii ütleb Issand: Ära karda sõnade pärast, mida sa oled kuulnud, millega Assuri kuninga poisid mind on teotanud!

⁶Laj Isaías quixtakla xyebal re laj Ezequías chi joßcaßin: —Li Kâcuaß naxye âcue nak incßaß tatxucuak xban li cßaßru nequeßxye êre. Matxucuac xban li cßaßru xeßxye re inmajecuanquil eb li nequeßcßanjelac chiru lix reyeb laj Asiria.

⁷Vaata, ma panen temasse niisuguse vaimu, et kui ta kuuleb kuulujuttu, siis ta läheb tagasi oma maale ja ma lasen ta langeda mõõga läbi ta oma maal.'

⁷Lâin tintakla jun esilal. Nak lix reyeb laj Asiria târabi, tâxucuak ut tâxic cuißchic saß xtenamit. Nak ac cuânk chic aran, tâcamsîk chi chßîchß, chan li Kâcuaß.

⁸Ja ülemjoogikallaja pöördus tagasi ning leidis Assuri kuninga sõdivat Libna vastu; sest ta oli kuulnud, et too oli Laakisest edasi läinud.

⁸Nak quisukßi saß xtenamit laj Rabsaces, quirabi resil nak li rey mâ ani Laquis. Cô ut quixtau li rey nak yô chi pletic riqßuineb laj Libna.

⁹Aga kui Sanherib kuulis kõneldavat Tirhakast, Etioopia kuningast: 'Vaata, ta on välja tulnud, et sõdida sinu vastu', siis ta läkitas käskjalad taas Hiskija juurde, öeldes:

⁹Li rey Senaquerib quirabi resil nak laj Tirhaca lix reyeb laj Etiopía quichal chi pletic. Joßcan nak quixtakla cuißchic lix takl riqßuin laj Ezequías ut quixye reheb:

¹⁰'Rääkige nõnda Hiskijaga, Juuda kuningaga, ja öelge: Ära lase ennast petta oma Jumalast, kelle peale sa loodad, arvates, et Jeruusalemma ei anta Assuri kuninga kätte!

¹⁰—Joßcaßin têye re laj Ezequías lix reyeb laj Judá, “Li Dios li cßojcßo cuiß âchßôl quixye âcue nak incßaß textßanekß saß cuukß. Abanan mâqßue âcuib chi balakßîc xban.

¹¹Vaata, sa oled ju kuulnud, kuidas Assuri kuningad on talitanud kõigi maadega, neid sootuks hävitades. Ja sind peaks päästetama!

¹¹Nacanau cßaßru nequeßxbânu lix reyeb laj Asiria. Nequeßxsach ruheb chi junaj cua chixjunileb li tenamit li nequeßpletic riqßuin. ¿Ma texcolekß ta biß lâex saß rukß aßan?

¹²Kas rahvaste jumalad päästsid need, keda mu isad hävitasid: Goosani, Haarani, Resefi ja Telassaris olevad edenlased?

¹²Eb lin xeßtônil yucuaß queßxsach ruheb li tenamit Gozán, Harán, Resef, joß eb ajcuiß li ralal xcßajol laj Edén li queßcuan Telasar. ¿Ma queßcoleß ta biß li tenamit aßan xban lix dioseb?

¹³Kus on Hamati kuningas ja Arpadi kuningas, Sefarvaimi linna, Heena ja Ivva kuningas?'

¹³¿Ma cuanqueb ta biß xcuanquil lix reyeb laj Hamat, lix reyeb laj Arfad, lix reyeb laj Sefarvaim, Hena ut Iva?” chan laj Senaquerib.

¹⁴Kui Hiskija oli võtnud käskjalgade käest kirja ja seda lugenud, siis ta läks üles Issanda kotta; ja Hiskija laotas selle Issanda ette.

¹⁴Nak ac xcßul li hu riqßuineb lix takl lix reyeb laj Asiria, laj Ezequías quiril xsaß. Chirix aßan cô saß li templo ut quixhel ru li hu chiru li Kâcuaß.

¹⁵Ja Hiskija palvetas Issanda ees ning ütles: 'Issand, Iisraeli Jumal, kes istud keerubite peal! Sina üksi oled kõigi maa kuningriikide Jumal, sina oled teinud taeva ja maa.

¹⁵Quitijoc ut quixye: —At Kâcuaß, lâat li kaDios lâo aj Israel. Lâat li cuancat saß xyi li querubines. Caßaj cuiß lâat li Dios. Lâat cuan âcuanquil saß xbêneb li xnînkal ru tenamit li cuanqueb saß ruchichßochß. Lâat catyîban re li choxa ut li ruchichßochß.

¹⁶Pööra, Issand, oma kõrv ja kuule, ava, Issand, oma silmad ja vaata! Kuule Sanheribi sõnu, selle sõnu, kes on läkitanud teotama elavat Jumalat!

¹⁶Abi, at Kâcuaß, li cßaßru nequeßxye. Ut chacuil taxak li cßaßru nequeßxbânu. Chacuabi li âtin li xtakla xyebal laj Senaquerib re âmajecuanquil, lâat li yoßyôquil Dios.

¹⁷See on tõsi, Issand, et Assuri kuningad on rüüstanud rahvaid ja nende maid

¹⁷At Kâcuaß, yâl nak eb laj Asiria queßxsach ruheb li tenamit joß ajcuiß lix naßajeb.

¹⁸ja on heitnud tulle nende jumalad, sest need ei olnud jumalad, vaid olid inimeste kätetöö, puu ja kivi, ja seepärast nad võisid neid hävitada.

¹⁸Queßxcßat lix dioseb xban nak moco tzßakal dioseb ta. Yal pec ut cheß yîbanbil xbaneb li cuînk. Joßcan nak queßsacheß ruheb.

¹⁹Aga nüüd, Issand, meie Jumal, päästa meid ometi tema käest, et kõik maa kuningriigid tunneksid, et sina, Issand, üksi oled Jumal!'

¹⁹At Kâcuaß, at kaDios, choâcol taxak saß rukß lix reyeb laj Asiria re nak chixjunileb li xnînkal ru tenamit li cuanqueb saß ruchichßochß teßxqßue retal nak caßaj cuiß lâat li Kâcuaß li tzßakal Dios, chan laj Ezequías.

²⁰Siis Jesaja, Aamotsi poeg, läkitas Hiskijale ütlema: 'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Et sa mind oled palunud Assuri kuninga Sanheribi pärast, siis ma olen võtnud kuulda.

²⁰Li profeta Isaías, li ralal laj Amoz, quixtakla xyebal re laj Ezequías: —Aßan aßin li naxye âcue li Kâcuaß li kaDios lâo aj Israel. “Lâin xcuabi li cßaßru xatzßâma chicuu chirix laj Senaquerib lix reyeb laj Asiria.

²¹See on sõna, mis Issand tema kohta kõneleb: Neitsi, Siioni tütar, põlastab sind, pilkab sind, Jeruusalemma tütar vangutab su taga pead.

²¹Aßan aßin li quixye li Kâcuaß Dios chirix lix reyeb laj Asiria: Li tenamit Jerusalén chanchan jun li tukß ix yô châseßenquil ut yô châtzßektânanquil, at Senaquerib. Li tenamit Jerusalén narecßasi lix jolom châhobbal nak yôcat chi êlelic chiru.

²²Keda sa oled laimanud ja teotanud ja kelle vastu sa oled kõrgendanud häält? Sa oled suureliselt tõstnud oma silmad Iisraeli Püha vastu!

²²¿Ani li xahob ut ani li xamajecua? ¿Ani li xataksi âcuâtin saß xbên ut xakßetkßeti âcuib chiru? ¿Ma mâcuaß ta biß chiru li Dios Santo reheb laj Israel?

²³Sa laimasid oma käskjalgade läbi Issandat ja ütlesid: 'Ma tõusin oma vankrite hulgaga mägede harjadele, Liibanoni kaugemaisse kurudesse; ma raiusin maha ta kõrged seedrid, ta valitud küpressid, ma tungisin ta päramisse varju, ta tihedaimasse metsa.

²³Xataklaheb lâ takl chixhobbal li Dios ut xaye: Riqßuin lin qßuila carruaje re pletic xintakeß saß eb li nînki tzûl. Toj saß xbêneb li tzûl re Líbano li najt xteram xintakeß. Xinyocß li nînki cheß chacalteß, li najt rok, ut xintßaneb ajcuiß li ciprés li raro xbaneb. Xincuulac toj saß li qßuicheß li cßajoß xchßinaßusal.

²⁴Ma kaevasin kaevusid ja jõin võõrast vett, ja ma kuivatasin oma jalataldadega kõik Egiptuse jõed.'

²⁴Xinbec xjulel li haß saß jalan tenamit ut xcuucß li haß x-el aran. Riqßuin li cuok xinqßueheb chi chakic li nimaß li cuanqueb Egipto, chancat.

²⁵Kas sa pole kuulnud, et mina olen seda valmistanud ammusest ajast, kavatsenud muistseist päevist peale? Nüüd olen mina lasknud sündida, et sina võisid laastata kindlustatud linnu ja teha need kivivaremeiks,

²⁵¿Ma incßaß ta biß nacanau nak lâin li Kâcuaß? Lâin quincßoxlan re chixjunil li tâuxmânk. Najter kße cutan lâin quincßûb chak ru chanru tâcßulmânk. Ut anakcuan lâin xatincanab chixsachbal ruheb li tenamit li cauheb rib chi pletic. Tûbtu aj chic xacanabeb nak xapoßeb.

²⁶et nende elanikud olid jõuetud, täis hirmu ja häbi, olid nagu rohi väljal, haljad taimekesed, nagu hein katustel või nagu idatuules kõrbenud vili.

²⁶Eb li tenamit li cuanqueb aran mâcßaßeb xmetzßêu. Nequeßxucuac ut sachsôqueb xnaßleb. Chanchaneb chic li pim li cuan saß cßalebâl. Chanchaneb li raxi pim. Chanchaneb li pim li namok saß xbêneb li cab ut nachakic nak toj mâjiß nachêcoß.

²⁷Ma tean su istumist ja su minekut ning tulekut, ka su raevutsemist minu vastu.

²⁷Lâin ninnau chanru nak cuancat. Ninnau chixjunil li cßaßru nacabânu. Ut ninnau ajcuiß nak cßajoß lâ joskßil cuiqßuin.

²⁸Aga et sa raevutsed mu vastu ja su ülbus on ulatunud mu kõrvu, siis ma panen konksu sulle ninna, suurauad suhu ja viin sind tagasi sedasama teed, mida mööda sa tulidki.

²⁸Xban nak ninnau nak yô âjoskßil ut xakßetkßeti âcuib chicuu, joßcan nak lâin tinram lâ be. Chanchan nak tinqßue jun li chßîchß saß lâ cuußuj ut jun li chßîchß saß âcue ut tatinqßue cuißchic chi sukßîc saß li be li xatchal cuiß chak,” chan li Kâcuaß.

²⁹Ja see olgu sulle, Hiskija, märgiks: sel aastal tuleb süüa isekasvanud vilja ja teisel aastal järelkasvu, aga kolmandal aastal te külvate ja lõikate ning istutate viinamägesid ja sööte nende vilja.

²⁹Ut laj Isaías quixye re laj Ezequías: —Aßan aßin li retalil li cßaßru tâcßulmânk. Saß li chihab aßin ut saß li chihab tâchâlk lâex têtzaca li ru li trigo li namok yal xjunes. Abanan saß li rox chihab lâex tex-âuk ut texkßolok re nak textzacânk. Têrau lê uvas ut têtzaca li ru li naxqßue.

³⁰Ja Juuda soost pääsenu, tema jääk, juurdub taas alt ja kannab vilja pealt.

³⁰Eb li ralal xcßajol laj Judá li incßaß teßcâmk teßtâmk cuißchic. Chanchanakeb li acuîmk li naxchap xxeß ut naxqßue li ru chi nabal.

³¹Sest Jeruusalemmast tuleb välja jääk ja Siioni mäelt pääsenu. Seda teeb Issanda püha viha!

³¹Cuanqueb li ralal xcßajol laj Judá li teßcanâk aran Jerusalén. Saß li tzûl Sión teßcanâk. Joßcan tâcßulmânk xban nak joßcan naraj li Kâcuaß xban xnimal xrahom.

³²Seepärast ütleb Issand Assuri kuninga kohta nõnda: Sellesse linna ta ei tule ja ta ei ammu siia nooli; ta ei tule selle ette kilbiga ega kuhja selle vastu piiramisvalli.

³²Li Kâcuaß Dios naxye chi joßcaßin chirix lix reyeb laj Asiria, “Li cuînk aßan incßaß tâoc saß li tenamit Jerusalén chi pletic chi moco riqßuin tzimaj, chi moco riqßuin chßîchß, chi moco tixyîb lix taklebâl re tâoc saß li tenamit.

³³Sedasama teed, mida mööda ta tuli, läheb ta tagasi ja sellesse linna ta ei tule, ütleb Issand.

³³Saß li be li xchal cuiß, aran cuißchic tâsukßîk. Incßaß tâoc saß li tenamit Jerusalén. Lâin li Kâcuaß ninyehoc re aßin.

³⁴Sest ma kaitsen seda linna, et seda päästa iseenese pärast ja oma sulase Taaveti pärast.'

³⁴Lâin tin-ilok re li tenamit ut lâin ajcuiß tincolok re. Tinbânu aßin saß incßabaß lâin ut saß xcßabaß laj David li quicßanjelac chicuu,” chan li Kâcuaß.—

³⁵Ja sel ööl sündis, et Issanda ingel läks välja ning lõi maha Assuri leeris sada kaheksakümmend viis tuhat; ja kui hommikul vara üles tõusti, vaata, siis olid need kõik surnud.

³⁵Saß ajcuiß li kßojyîn aßan jun x-ángel li Dios quicuulac saß xmuhebâleb laj Asiria ut quixcamsi jun ciento riqßuin ôb roxcßâl mil chi soldado aj Asiria. Joß cuulajak chic nak quisakêu ac camenakeb chic chixjunil.

³⁶Siis Assuri kuningas Sanherib asus teele, läks tagasi koju ja jäi Niinevesse.

³⁶Ut laj Senaquerib lix reyeb laj Asiria, quirisi lix muhebâleb. Quisukßi Nínive saß xnaßaj ut aran quicana.Saß jun li cutan laj Senaquerib yô chixlokßoninquil lix dios Nisroc xcßabaß saß lix templo. Queßcuulac laj Adramelec ut laj Sarezer, li cuib chi ralal. Queßxcamsi chi chßîchß ut queßêlelic. Queßcôeb saß li naßajej Ararat. Ut aß chic laj Esar-hadón li ralal qui-oc chokß rey chokß rêkaj laj Senaquerib.

³⁷Aga kord, kui ta kummardas oma jumala Nisroki templis, lõid Adrammelek ja Sareser tema mõõgaga maha ning põgenesid ise Araratimaale. Ja tema poeg Eesar-Haddon sai tema asemel kuningaks.

³⁷Saß jun li cutan laj Senaquerib yô chixlokßoninquil lix dios Nisroc xcßabaß saß lix templo. Queßcuulac laj Adramelec ut laj Sarezer, li cuib chi ralal. Queßxcamsi chi chßîchß ut queßêlelic. Queßcôeb saß li naßajej Ararat. Ut aß chic laj Esar-hadón li ralal qui-oc chokß rey chokß rêkaj laj Senaquerib.