¹Joosija oli kuningaks saades kaheksa aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kolmkümmend üks aastat; ta ema nimi oli Jediida, Adaja tütar Boskatist.

¹Cuakxakib chihab cuan re laj Josías nak qui-oc chokß rey. Junlaju xcaßcßâl chihab quicuan saß xcuanquil aran Jerusalén. Lix naß xJedida xcßabaß. Ut lix Jedida, aßan xrabin laj Adaía. Boscat xtenamit.

²Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, ja käis kõigiti oma isa Taaveti teed, kaldumata paremale või vasakule.

²Laj Josías châbil xnaßleb nak quicuan chokß rey. Quixbânu li tîquilal chiru li Kâcuaß Dios. Quixbânu li us chi anchal xchßôl joß quixbânu laj David lix xeßtônil yucuaß ut incßaß quixcanab xbânunquil li us.

³Ja see sündis kuningas Joosija kaheksateistkümnendal aastal, kui kuningas läkitas kirjutaja Saafani, Mesullami poja, Issanda kotta, öeldes:

³Yô cuakxaklaju chihab roquic chokß rey laj Josías nak quixtakla laj Safán laj tzßîb saß lix templo li Kâcuaß. Laj Safán, aßan li ralal laj Azalía ut laj Azalía, aßan li ralal laj Mesulam. Li rey Josías quixye re laj Safán:

⁴'Mine ülempreester Hilkija juurde, et ta võtaks kokku Issanda kotta toodud raha, mis lävehoidjad rahvalt on kogunud,

⁴—Ayu riqßuin laj Hilcías li xbênil aj tij. Tâye re nak tixchßutub chixjunil li tumin li nequeßxqßue li tenamit reheb li nequeßcßacßalen saß li oquebâl re li templo.

⁵ja et see antaks tööjuhatajate kätte, kelle hooleks on Issanda koda, et nad annaksid seda Issanda kojas töötegijaile lagunenud koja kohendamiseks:

⁵Tâye re laj Hilcías nak tixqßue li tumin reheb li cuînk li nequeßjolomin re li xyîbanquil li templo. Li tumin aßan tâcßanjelak chiruheb re xtojbal li yôqueb chi cßanjelac.

⁶puuseppadele ja ehitustöölistele ja müürseppadele, ja puude ning tahutud kivide ostmiseks, et koda kohendada.

⁶Teßxqßue xtojbal eb laj pechß, ut eb laj tzßac ut eb li nequeßjolomin re li cßanjel. Ut chiru ajcuiß li tumin aßan teßxtoj li cheß ut li pec li tâcßanjelak re xyîbanquil li templo.

⁷Aga nendega ärgu peetagu arvet nende kätte antava raha osas, vaid nad talitagu ustavalt!'

⁷Eb li cuînk li yôqueb chi jolomînc re li cßanjel châbileb xnaßleb. Joßcan nak incßaß têbir rix li joß qßuial teßxsach, chan laj Josías.

⁸Ja ülempreester Hilkija ütles kirjutaja Saafanile: 'Ma leidsin Issanda kojast Seaduse raamatu.' Ja Hilkija andis raamatu Saafanile ning tema luges seda.

⁸Saß jun li cutan laj Hilcías li xbênil aj tij quixye re laj Safán: —Lâin xintau saß lix templo li Kâcuaß li hu li tzßîbanbil cuiß lix chakßrab li Dios, chan. Laj Hilcías quixqßue li hu re laj Safán ut laj Safán quiril xsaß.

⁹Siis tuli kirjutaja Saafan kuninga juurde ja tõi kuningale sõna ning ütles: 'Su sulased on raha, mis kojas leidus, toonud ja andnud tööjuhatajate kätte, kelle hooleks on Issanda koda.'

⁹Chirix aßan laj Safán laj tzßîb quixcßam li hu ut cô riqßuin li rey Josías ut quixye re: —Eb laj cßanjel châcuu queßxchßutub li tumin li cuan saß li templo ut queßxqßue reheb li nequeßjolomin re li cßanjel, chan.

¹⁰Ja kirjutaja Saafan teatas kuningale ning ütles: 'Preester Hilkija andis mulle raamatu.' Ja Saafan luges sellest kuningale ette.

¹⁰Ut laj Safán quixye ajcuiß re li rey: —Laj Hilcías laj tij quixqßue cue li hu aßin, chan ut laj Safán quiril xsaß li hu chiru li rey.

¹¹Aga kui kuningas kuulis Seaduse raamatu sõna, siis ta käristas oma riided lõhki.

¹¹Nak li rey Josías quirabi li chakßrab li tzßîbanbil saß li hu aßan, quixpej li rakß.

¹²Ja kuningas andis käsu preester Hilkijale ja Ahikamile, Saafani pojale, ja Akborile, Miikaja pojale, ja kirjutaja Saafanile ja kuninga sulasele Asajale, öeldes:

¹²Ut quixtaklaheb laj Hilcías laj tij ut laj Ahicam li ralal laj Safán, ut laj Acbor li ralal laj Micaías ut laj Safán laj tzßîb joß ajcuiß laj Asaías laj cßanjel chiru li rey.

¹³'Minge küsitlege Issandat minu ning rahva ja kogu Juuda nimel selle leitud raamatu sõnade pärast, sest suur on Issanda viha, mis on süttinud põlema meie vastu, sellepärast et meie vanemad ei ole võtnud kuulda selle raamatu sõnu, et teha kõige selle järgi, mis meie jaoks on kirjutatud!'

¹³Quixye reheb: —Ayukex ut patzßomak re li Kâcuaß chicuix lâin ut chirixeb li tenamit ut chirixeb laj Judá. Patzßomak cßaßru takabânu riqßuin li cßaßru tzßîbanbil saß li hu aßin. Li Kâcuaß yô xjoskßil saß kabên xban nak eb li kaxeßtônil yucuaß incßaß queßxbânu li cßaßru tzßîbanbil saß li hu aßin, chan li rey Josías.

¹⁴Siis läksid preester Hilkija, Ahikam, Akbor, Saafan ja Asaja naisprohvet Hulda juurde, kes oli riietehoidja Sallumi, Tikva poja Harhase pojapoja naine ja elas Jeruusalemmas teises linnaosas; ja nad rääkisid temaga.

¹⁴Laj Hilcías laj tij, rochbeneb laj Ahicam, laj Acbor, laj Safán ut laj Asaías queßcôeb riqßuin lix Hulda chi patzßoc. Lix Hulda, aßan jun xprofeta li Dios. Aßan rixakil laj Salum. Laj Salum, aßan li ralal laj Ticva. Laj Ticva, aßan li ralal laj Harhas. Laj Salum, aßan li na-iloc re li akßej li nacßanjelac saß li templo. Lix Hulda cuan rochoch Jerusalén saß li naßajej li quiyîbâc mokon. Eb li cuînk queßâtinac riqßuin.

¹⁵Ja tema ütles neile: 'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Öelge sellele mehele, kes teid minu juurde läkitas:

¹⁵Lix Hulda quixye reheb li cuînk: —Joßcaßin xye li Kâcuaß lix Dioseb laj Israel. Ye re li ani xtaklan chak êre,

¹⁶Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma saadan sellele paigale ja selle elanikele õnnetuse kõigi selle raamatu sõnade kohaselt, mida Juuda kuningas luges,

¹⁶Joßcaßin xye li Kâcuaß Dios. Lâin tintakla chak raylal saß xbên li tenamit Jerusalén ut saß xbêneb chixjunileb li cuanqueb aran. Tinbânu chixjunil li tzßîbanbil retalil saß li hu li quiril xsaß lix reyeb laj Judá.

¹⁷sellepärast et nad jätsid mind maha ja suitsutasid teistele jumalatele, et mind vihastada oma kõiksugu kätetöödega; mu viha on süttinud põlema selle paiga vastu ega kustu mitte.

¹⁷Xinteneb li raylal aßin saß xbêneb xban nak xineßxtzßektâna ut xeßxcßat li incienso chiruheb li jalanil dios. Xeßxchikß injoskßil nak xeßxyîb riqßuin rukßeb li jalanil dios ut xeßxlokßoni. Yô injoskßil saß xbêneb laj Jerusalén. Incßaß tânumekß lin joskßil cui incßaß tinbânu li cßaßru xinye,” chan li Dios.

¹⁸Aga Juuda kuningale, kes teid läkitas Issandat küsitlema, öelge nõnda: Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal, sõnadest, mis sa oled kuulnud:

¹⁸Joßcaßin têye re lix reyeb laj Judá li xtaklan chak êre chixsicßbal cßaßru nacuaj. Aßan aßin li naxye li Kâcuaß lix Dios eb laj Israel, “Lâat xaqßue xcuanquil li tzßîbanbil saß li hu.

¹⁹Et su süda pehmenes ja sa alandasid ennast Issanda ees, kui sa kuulsid, mis ma olen rääkinud selle paiga ja selle elanike kohta, et need saavad jubeduseks ja needesõnaks, ja et sa käristasid oma riided lõhki ning nutsid minu ees, siis olen ka mina sind kuulnud, ütleb Issand.

¹⁹Xyotßeß âchßôl ut xacubsi âcuib chicuu nak xacuabi nak tintakla raylal saß xbên Jerusalén joß eb ajcuiß li tenamit. Xacuabi nak xinye nak tinsach ruheb ut tinpoß lix naßajeb. Xapej lâ cuakß xban xrahil âchßôl ut xatyâbac chicuu. Lâin xcuabi li cßaßru xaye.Lâin incßaß tinqßueheb chixtojbal xmâqueb nak toj yoßyôkat. Lâat incßaß tâcuil li raylal li tintakla saß xbêneb. Tatcâmk ut toxâtauheb lâ xeßtônil yucuaß. Ut tatmukekß saß xyâlal,” chan li Dios.— Ut eb li takl queßsukßi riqßuin li rey Josías ut queßxye re li cßaßru quixye li Dios.

²⁰Sellepärast, vaata, ma koristan sind su vanemate juurde ja sind koristatakse rahus oma hauda ja sinu silmad ei saa näha kogu seda õnnetust, mille ma saadan sellele paigale.' Ja nad tõid kuningale sõna tagasi.

²⁰Lâin incßaß tinqßueheb chixtojbal xmâqueb nak toj yoßyôkat. Lâat incßaß tâcuil li raylal li tintakla saß xbêneb. Tatcâmk ut toxâtauheb lâ xeßtônil yucuaß. Ut tatmukekß saß xyâlal,” chan li Dios.— Ut eb li takl queßsukßi riqßuin li rey Josías ut queßxye re li cßaßru quixye li Dios.