¹Siis kuningas läkitas käsu ja kõik Juuda ja Jeruusalemma vanemad koguti tema juurde.

¹Li rey Josías quixtakla xbokbaleb riqßuin chixjunileb li nequeßcßamoc be saß xyânkeb laj Judá ut saß xyânkeb laj Jerusalén.

²Ja kuningas läks Issanda kotta ja koos temaga kõik Juuda mehed ja kõik Jeruusalemma elanikud, preestrid ja prohvetid ja kogu rahvas, niihästi väikesed kui suured, ja ta luges nende kuuldes kõik Issanda kojast leitud Seaduse raamatu sõnad.

²Cô saß lix templo li Dios rochbeneb li cuînk aj Judá ut rochbeneb li cuînk li cuanqueb Jerusalén. Queßcôeb rochben eb laj tij ut eb li profeta. Queßcôeb ajcuiß chixjunileb li tenamit, joß nînk, joß cocß. Ut li rey quiril chiruheb chixjunil li tzßîbanbil saß li hu re li contrato, li hu li queßxtau saß lix templo li Kâcuaß.

³Ja kuningas seisis samba juures ja tegi Issanda ees lepingu, et nad käivad Issanda järel ja peavad tema käske, manitsusi ja määrusi kõigest südamest ja kõigest hingest, et täita selle Seaduse sõnu, mis sellesse raamatusse olid kirjutatud; ja kogu rahvas astus lepingusse.

³Quixakli li rey chixcßatk li rokechal li templo ut quixbânu jun li contrato riqßuin li Kâcuaß. Quixye re li Kâcuaß nak tixbânu lix chakßrab ut chi anchal xchßôl tixbânu li naxtakla li Kâcuaß. Quixye nak chi anchal xchßôl tixqßue xcuanquil li contrato li tzßîbanbil saß li hu. Ut chixjunileb li tenamit queßxye nak teßxbânu li cßaßru tzßîbanbil saß li contrato.

⁴Siis käskis kuningas ülempreester Hilkijat ning alamaid preestreid ja lävehoidjaid, et nad viiksid Issanda templist välja kõik asjad, mis olid tehtud Baalile ja Aðerale ja kõigile taevavägedele; ja ta põletas need väljaspool Jeruusalemma Kidroni väljadel ning viis nende tuha Peetelisse.

⁴Li rey Josías quixtakla laj Hilcías li xbênil aj tij, joßqueb ajcuiß li xcaßbil aj tij ut eb li nequeßcßacßalen re li templo. Quixye reheb nak teßrisi saß lix templo li Kâcuaß chixjunil li quicßanjelac re xlokßoninquil laj Baal ut lix Asera. Teßrisi ajcuiß chixjunil li quicßanjelac re xlokßoninquil li sakße, li po ut eb li chahim. Ut li rey Josías quixcßat chixjunil chire li tenamit Jerusalén saß li cßalebâl Cedrón ut quixtakla lix chahil aran Bet-el.

⁵Ja ta kõrvaldas ebajumalapreestrid, keda Juuda kuningad olid seadnud suitsutama ohvriküngastel Juuda linnades ja Jeruusalemma ümbruses; ka need, kes suitsutasid Baalile, päikesele, kuule, tähtedele ja kõigile taevavägedele.

⁵Quirisiheb laj tij li queßcßanjelac chiruheb li jalanil dios, li queßxakabâc xbaneb li rey junxil chixcßatbal li incienso saß eb li naßajej li najt xteram li cuanqueb Judá ut Jerusalén. Ut quirisiheb ajcuiß li queßcßatoc incienso re xlokßoninquileb laj Baal, li sakße ut li po joß eb ajcuiß li chahim.

⁶Ja ta viis Issanda kojast välja viljakustulba, väljapoole Jeruusalemma Kidroni orgu, ja põletas selle Kidroni orus, pihustas põrmuks ja viskas põrmu lihtrahva haudade peale.

⁶Quixtakla ajcuiß risinquil saß lix templo li Kâcuaß lix jalam ûch lix Asera. Queßrisi Jerusalén ut queßxcßam toj saß li ru takßa re Cedrón ut aran queßxcßat. Ut lix chahil queßxcut saß xbêneb lix muklebâl li tenamit.

⁷Ja ta kiskus maha pordumeeste kojad, mis olid Issanda koja juures, kus naised kudusid telke Aðerale.

⁷Ut quixtakla ajcuiß xjucßbal saß li templo lix naßajeb li nequeßxcßayi ribeb re xlokßoninquil lix dioseb. Aßan lix naßajeb li nequeßquemoc re li tßicr li nacßanjelac re xlokßoninquil li yîbanbil dios xAsera.

⁸Ja ta laskis Juuda linnadest tulla kõik preestrid ning rüvetas ohvrikünkad, kus preestrid olid suitsutanud, Gebast kuni Beer-Sebani; ta kiskus maha ohvrikünkad väravate juurest, mis olid linnapealik Joosua värava suus vasakul pool, kui sisse minna linna väravast.

⁸Quixtakla xcßambal Jerusalén chixjunileb laj tij li cuanqueb Judá ut quixtakla xpoßbaleb chixjunileb li naßajej najt xteram li queßxcßat cuiß li incienso eb laj tij. Naticla saß li naßajej Geba ut nacuulac toj saß li naßajej Beerseba. Quixtakla xjucßbal eb li artal li cuanqueb saß li oquebâl re laj Josué, li quitaklan saß li tenamit. Eb li artal aßan queßcuan saß xtzße li oquebâl re li tenamit.

⁹Ohvriküngaste preestrid aga ei tohtinud Jeruusalemmas minna Issanda altari juurde, vaid nad sõid hapnemata leiba oma vendade keskel.

⁹Eb laj tij aßan incßaß queßru chi cßanjelac saß li templo, abanan queßxcuaß li caxlan cua li mâcßaß xchßamal rochbeneb laj tij li queßcßanjelac saß li templo.

¹⁰Ta rüvetas põletuspaiga Ben-Hinnomi orus, et ükski ei saaks lasta oma poega või tütart tulest läbi käia Moolokile.

¹⁰Li rey Josías quixtakla xpoßbal li naßajej Tofet li cuan saß li ru takßa saß lix chßochß laj Ben-hinom. Quixpoß li naßajej aßan re nak mâ ani chic tixcßat li ralal malaj ut lix rabin chokß xmayej chiru li yîbanbil dios Moloc.

¹¹Ta kõrvaldas need hobused, kelle Juuda kuningad olid pühendanud päikesele, Issanda koja sissekäigu kõrvalt, ülemteener Netan-Meleki kambri juurest, mis oli Parvarimis; ja ta põletas tules päikesevankri.

¹¹Ut quixtakla ajcuiß risinquileb li cacuây li queßxkßaxtesiheb lix reyeb laj Judá re xlokßoninquil li sakße. Eb li cacuây aßin queßcuan saß li nebâl re li templo nachß riqßuin li oquebâl ut nachß ajcuiß riqßuin lix naßaj laj Natán-melec li eunuco li nim xcuanquil. Ut quixcßateb ajcuiß li carruaje li queßcßanjelac re xlokßoninquil li sakße.

¹²Altarid, mis Juuda kuningad olid teinud ning mis olid Aahase ülaruumi katusel, ja altarid, mis Manasse oli teinud Issanda koja kumbagi õue, kiskus kuningas maha, lõhkus sealt ja viskas nende rusud Kidroni orgu.

¹²Ut quixjucß ajcuiß eb li artal li queßcuan saß xbên cab nachß riqßuin li naßajej li quicuan cuiß laj Acaz, li queßyîbâc xbaneb lix reyeb laj Judá. Ut quixtakla ajcuiß xjucßbal li cuib chi artal li queßyîbâc xban laj Manasés li queßcuan saß li cuib chi nebâl re lix templo li Kâcuaß. Queßrisi aran ut queßxjor ut li xcßaj quicuteß saß li nimaß Cedrón.

¹³Ja kuningas rüvetas need ohvrikünkad, mis olid ida pool Jeruusalemma, lõuna pool Hävitusemäge, mis Iisraeli kuningas Saalomon oli ehitanud Astartele, siidonlaste jäledusele, ja Kemosele, moabide jäledusele, ja Milkomile, ammonlaste vastikule ebajumalale.

¹³Ut quixtakla ajcuiß xpoßbal eb li artal li quixyîb laj Salomón lix reyeb laj Israel. Eb li artal aßan queßcuan saß li este re Jerusalén ut saß li sur re li tzûl Olivos. Eb li artal aßan queßyîbâc re xlokßoninquileb li jalanil dios li kßaxal yibeb ru. Aßaneb lix Astoret lix dioseb laj Sidón, laj Quemos lix dioseb laj Moab ut laj Milcom lix dioseb li ralal xcßajol laj Amón.

¹⁴Ta purustas sambad ja raius maha viljakustulbad ning täitis nende asemed inimluudega.

¹⁴Quixtakla ajcuiß xpoßbal li pec ut li cheß li quicßanjelac re xlokßoninquil lix Asera. Ut quixcut xbakeleb li camenak saß li naßajej li queßcuan cuiß.

¹⁵Samuti altari, mis oli Peetelis, ohvrikünka, mille oli teinud Nebati poeg Jerobeam, kes saatis Iisraeli pattu tegema - ka selle altari ja ohvrikünka kiskus ta maha; ta põletas ohvrikünka, pihustades selle põrmuks, ja põletas ka viljakustulba.

¹⁵Quixtakla ajcuiß xpoßbal li artal li cuan Bet-el ut li naßajej li najt xteram li quixyîb laj Jeroboam li ralal laj Nabat. Laj Jeroboam, aßan li quicßamoc xbeheb laj Israel chi mâcobc. Queßxcßat li artal li najt xteram ut queßxcßat ajcuiß lix jalam ûch li yîbanbil dios xAsera.

¹⁶Kui Joosija pöördus ja nägi haudu, mis olid seal mäe peal, siis ta läkitas mehi ja laskis võtta luud haudadest ning põletas need altaril, rüvetades seda Issanda sõna kohaselt, nagu oli kuulutanud jumalamees, kes need sõnad hüüdis.

¹⁶Li rey Josías qui-iloc chi xjun sutam li naßajej aßan. Quiril li muklebâl cuan saß li tzûl. Quixtakla risinquileb lix bakel li camenak. Queßrisiheb chak lix bakeleb ut queßxcßat saß xbên li artal aßan re xmuxbal ru, joß quiyeheß reheb xban lix profeta li Dios li quiyehoc resil li cßaßru tâcßulmânk.

¹⁷Ja ta küsis: 'Mis märgikivi see on seal, mida ma näen?' Ja linna mehed vastasid temale: 'See on selle jumalamehe haud, kes tuli Juudast ja kuulutas neid asju, mis sa nüüd tegid altariga Peetelis.'

¹⁷Ut li rey quixye: —¿Cßaßru chi muklebâlil li yôquin chirilbal? chan. Eb li cuînk queßxye re: —Saß li muklebâl aßan mukbil lix profeta li Dios li quichal chak Judá. Li cuînk aßan quixye resil chixjunil li cßaßru tixcßul li artal Bet-el. Ut aßan ajcuiß quiyehoc resil chixjunil li cßaßru yô chi cßulmânc anakcuan, chanqueb.

¹⁸Siis ta ütles: 'Laske ta puhkab, keegi ärgu liigutagu tema luid!' Nõnda päästsid nad tema luud ja prohveti luud, kes oli tulnud Samaariast.

¹⁸Ut li rey quixye reheb: —Mêchßeß li muklebâl aßan. Eb lix bakel li cuînk aßan incßaß teßchßeßekß, chan. Joßcan nak incßaß queßrisi xbakel li profeta aßan chi moco queßrisi xbakel li profeta li quichal Samaria.

¹⁹Ja Joosija kõrvaldas ka Samaaria linnades kõik ohvriküngaste kojad, mis Iisraeli kuningad olid teinud Issanda vihastamiseks, ja ta talitas nendega täiesti samal viisil, nagu ta oli teinud Peetelis.

¹⁹Joß quixbânu aran Bet-el, joßcan ajcuiß quixbânu saß chixjunileb li tenamit li cuanqueb Samaria. Quixtakla xjucßbal chixjunileb li artal saß eb li naßajej najt xteram li queßxyîb lix reyeb laj Israel li queßchikßoc re xjoskßil li Dios.

²⁰Ta tappis altarite peal kõik seal olevad ohvriküngaste preestrid ja põletas nende peal inimluid. Seejärel läks ta tagasi Jeruusalemma.

²⁰Quixtakla xcamsinquileb laj tij li queßcßanjelac saß eb li naßajej li najt xteram. Ut queßxcßat xbakeleb li cristian saß xbêneb li artal. Chirix chic aßan quisukßi cuißchic Jerusalén.

²¹Ja kuningas andis käsu kogu rahvale, öeldes: 'Pidage paasapüha Issanda, oma Jumala auks, nõnda nagu on kirjutatud selles seaduseraamatus!'

²¹Li rey Josías quixye reheb li tenamit nak teßoc cuißchic chixninkßeinquil li reliqueb aran Egipto. Pascua nayeman re li ninkße aßan. Teßxninkßei re xlokßoninquil li Kâcuaß joß tzßîbanbil retalil saß li contrato.

²²Sest niisugust paasapüha ei olnud peetud alates neist päevist, kui Iisraelile mõistsid kohut kohtumõistjad, ega kõigil Iisraeli kuningate ja Juuda kuningate päevil.

²²Mâ jun sut queßxbânu li ninkße aßin chi tzßakal re ru toj saß eb li cutan aßin chalen nak eb laj rakol âtin queßcßamoc be chiruheb, chi moco queßxbânu nak queßcuan li rey aran Israel ut Judá.

²³Alles kuningas Joosija kaheksateistkümnendal aastal peeti seda paasapüha Issanda auks Jeruusalemmas.

²³Ac yô chic xcuakxaklaju chihab roquic chokß rey laj Josías nak queßxninkßei cuißchic li Pascua aran Jerusalén re xlokßoninquil li Kâcuaß Dios.

²⁴Ja Joosija pühkis ära ka vaimudemanajad ja ennustajad, teeravid ja ebajumalad ja kõik jäledused, mida nähti Juudamaal ja Jeruusalemmas, et täide viia Seaduse sõnu, mis olid kirjutatud raamatus, mille preester Hilkija leidis Issanda kojast.

²⁴Ut laj Josías quirisiheb ajcuiß laj tûl ut eb laj kße li cuanqueb Jerusalén ut saß chixjunil li naßajej Judá. Quirisiheb ajcuiß li yîbanbil dios saß eb li junjûnk chi cab, joß ajcuiß li jalam ûch ut chixjunil li cßaßak re ru li quicßanjelac re xlokßoninquil li jalanil dios. Quixbânu chi joßcan re nak tâtzßaklok ru xbânunquil chixjunil li chakßrab li tzßîbanbil saß li hu li quixtau laj Hilcías laj tij saß lix templo li Kâcuaß.

²⁵Enne teda ei olnud tema sarnast kuningat, kes oleks nõnda pöördunud Issanda poole kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest täiesti Moosese Seaduse kohaselt; ja pärast teda ei ole tõusnud tema sarnast.

²⁵Mâ jun chic rey quicuan joß li rey Josías, chi moco junxil chi moco mokon. Mâ ani chic quixkßaxtesi rib chi tzßakal chiru li Dios joß quixbânu laj Josías. Chi anchal xchßôl, chi anchal râm, ut chi anchal xmetzßêu quicßanjelac chiru li Dios joß tzßîbanbil saß li chakßrab li quiqßueheß re laj Moisés.

²⁶Ometi ei pöördunud Issand oma suurest tulisest vihast, kui viha kord oli süttinud põlema Juuda vastu kõige selle vihastusväärse pärast, millega Manasse teda oli vihastanud.

²⁶Abanan li Kâcuaß toj yô ajcuiß xjoskßil saß xbêneb laj Judá xban li mâusilal li quixbânu laj Manasés nak quixchikß xjoskßil li Dios.

²⁷Ja Issand ütles: 'Ma kõrvaldan ka Juuda oma palge eest, nõnda nagu ma kõrvaldasin Iisraeli, ja ma hülgan Jeruusalemma, selle linna, mille ma olen ära valinud, ja koja, mille kohta ma olen öelnud: 'Seal olgu minu nimi!''

²⁷Joßcan nak li Kâcuaß quixye: —Lâin tinsach ruheb laj Judá joß nak xinsach ruheb laj Israel. Tintzßektâna li tenamit Jerusalén li sicßbil ru inban. Tintzßektâna li templo usta xinye nak aran tinlokßonîk chi junelic, chan li Dios.

²⁸Ja mis veel tuleks öelda Joosijast ja kõigest, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?

²⁸Chixjunil li quixbânu li rey Josías tzßîbanbil retalil saß li hu Crónicas, li tzßîbanbil cuiß retalil li cßaßru quilajeßxbânu lix reyeb laj Judá.

²⁹Tema päevil läks vaarao Neko, Egiptuse kuningas, Assuri kuninga vastu Frati jõe äärde; ja kuningas Joosija läks temale vastu, aga vaarao surmas tema Megiddos, kui ta teda nägi.

²⁹Nak laj Josías cuan chokß xreyeb laj Judá laj Necao lix reyeb laj Egipto cô saß li nimaß Eufrates chi pletic riqßuin lix reyeb laj Asiria. Li rey Josías cô chi pletic riqßuin laj Necao. Nak laj Necao quiril laj Josías, ticto quixcamsi aran Meguido.

³⁰Ja Joosija sulased viisid tema surnuna vankris Megiddost ära, tõid Jeruusalemma ning matsid ta tema oma hauda. Ja maa rahvas võttis Jooahase, Joosija poja ja võidis teda ning tõstis ta kuningaks tema isa asemel.

³⁰Eb li nequeßcßanjelac chiru li rey Josías queßxxoc li camenak ut queßxqßue saß jun carruaje re teßxcßam Jerusalén ut aran queßxmuk. Ut eb li tenamit queßxxakab laj Joacaz li ralal chokß rey chokß rêkaj laj Josías lix yucuaß.

³¹Jooahas oli kuningaks saades kakskümmend kolm aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kolm kuud; ta ema nimi oli Hamutal, Jeremija tütar Libnast.

³¹Oxib xcaßcßâl chihab cuan re laj Joacaz nak qui-oc chokß rey. Oxib po quicuan saß xcuanquil aran Jerusalén. Lix naß, aßan lix Hamutal lix rabin laj Jeremías. Libna xtenamit.

³²Tema tegi kurja Issanda silmis, kõigiti nõnda, nagu ta vanemad olid teinud.

³²Laj Joacaz quixbânu li mâusilal chiru li Kâcuaß joß queßxbânu lix xeßtônil yucuaß li queßcuan chokß rey junxil.

³³Ja vaarao Neko vangistas tema Riblas, Hamatimaal, et ta ei valitseks enam Jeruusalemmas, ja määras maale maksukohustuse: sada talenti hõbedat ja talent kulda.

³³Li rey Necao quixchap laj Joacaz ut quixqßue chi prêxil aran Ribla li cuan saß xcuênt Hamat. Quixbânu chi joßcan re nak laj Joacaz incßaß chic tâtaklânk aran Jerusalén. Ut laj Necao quixpuersiheb laj Judá chi xtojbal numenak cuuklaju xcâcßâl quintal li plata ut caßchßin chic mâ oxib arroba li oro.

³⁴Ja vaarao Neko tõstis kuningaks Eljakimi, Joosija poja, tema isa Joosija asemel, ja muutis tema nime Joojakimiks; aga Jooahase ta võttis kaasa ja too tuli Egiptusesse ning suri seal.

³⁴Ut li rey Necao quixxakab chokß xreyeb laj Judá laj Eliaquim chokß rêkaj laj Josías lix yucuaß. Quixjal xcßabaß laj Eliaquim. Aj Joacim chic quixqßue chokß xcßabaß. Laj Necao quixcßam toj Egipto laj Joacaz ut aran quicam.

³⁵Joojakim andis vaaraole hõbeda ja kulla; aga ta pidi maa maksustama, et anda vaaraole raha ta käsu kohaselt: ta nõudis maa rahvalt, igaühelt vastavalt ta maksustamisele, hõbedat ja kulda vaarao Nekole andmiseks.

³⁵Laj Joacim quixtoj re li rey Necao li plata ut li oro li quixpatzß. Quixpuersiheb li tenamit chixtojbal aßan, aß yal joß qßuial lix naßajeb cuan. Li junjûnk queßxqßue li joß qßuial li queßyeheß re ut laj Joacim quixqßue li plata ut li oro re li rey.

³⁶Joojakim oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas üksteist aastat; ta ema nimi oli Sebidda, Pedaja tütar Ruumast.

³⁶b xcaßcßâl chihab cuan re laj Joacim nak qui-oc chokß xreyeb laj Judá. Junlaju chihab quicuan chokß rey aran Jerusalén. Lix naß, aßan lix Zebuda lix rabin laj Pedaías. Ruma xtenamit.Ut li rey Joacim quixbânu li mâusilal chiru li Dios joß queßxbânu lix xeßtônil yucuaß li queßcuan chokß rey junxil.

³⁷Tema tegi kurja Issanda silmis, kõigiti nõnda, nagu ta vanemad olid teinud.

³⁷Ut li rey Joacim quixbânu li mâusilal chiru li Dios joß queßxbânu lix xeßtônil yucuaß li queßcuan chokß rey junxil.