¹Ja Jooram, Ahabi poeg, sai Samaarias Iisraeli kuningaks Juuda kuninga Joosafati kaheksateistkümnendal aastal ja ta valitses kaksteist aastat.

¹Nak yô cuakxaklaju chihab roquic laj Josafat chokß xreyeb laj Judá, laj Joram li ralal laj Acab qui-oc chokß xreyeb laj Israel aran Samaria. Cablaju chihab quicuan saß xcuanquil.

²Tema tegi kurja Issanda silmis, aga mitte nõnda nagu ta isa ja ema, sest ta kõrvaldas Baali samba, mille ta isa oli teinud.

²Laj Joram quixbânu li mâusilal chiru li Kâcuaß, abanan incßaß quinumta lix mâusilal joß lix mâusilal lix naß xyucuaß. Laj Joram quixjor li pec li nequeßxlokßoni cuiß laj Baal, li quixyîb lix yucuaß junxil.

³Ometi püsis ta Nebati poja Jerobeami pattudes, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema; neist ta ei loobunud.

³Abanan laj Joram quixbânu li mâusilal joß quixbânu laj Jeroboam li ralal laj Nabat, li quicßamoc xbeheb laj Israel chi mâcobc. Ut laj Joram incßaß quixcanab xbânunquil li mâusilal.

⁴Moabi kuningas Meesa oli lambakasvataja ja tema andis maksuna Iisraeli kuningale sada tuhat lambatalle ja saja tuhande jäära villad.

⁴Laj Mesa, lix reyeb laj Moab, aßan aj qßuiresihom carner. Ut rajlal chihab tento nak naxqßue jun ciento mil chi carner toj sâj re lix reyeb laj Israel. Ut naxqßue ajcuiß jun ciento mil li carner li mâjiß besbileb rix.

⁵Aga kui Ahab suri, siis Moabi kuningas taganes Iisraeli kuningast.

⁵Abanan nak quicam li rey Acab, laj Mesa lix reyeb laj Moab incßaß chic quiraj xqßuebal li carner li tento xqßuebal re lix reyeb laj Israel.

⁶Siis läks kuningas Jooram päevapealt Samaariast välja ja luges üle kogu Iisraeli.

⁶Joßcan nak li rey Joram qui-el aran Samaria ut quixchßutubeb ru li soldados li cuanqueb saß xcuênt Israel.

⁷Ja ta läks ning läkitas teate Juuda kuningale Joosafatile: 'Moabi kuningas on minust taganenud. Kas tuled koos minuga sõdima Moabi vastu?' Ja too vastas: 'Tulen. Ma olen nagu sina, minu rahvas nagu sinu rahvas, minu hobused nagu sinu hobused.'

⁷Quixtakla resil riqßuin lix reyeb laj Judá. Quixye re: —Lix reyeb laj Moab quixkßetkßeti rib chicuu. ¿Ma tâcuaj tinâtenkßa chi pletic riqßuin? chan. Ut lix reyeb laj Judá quixye re: —Tatintenkßa chi pletic riqßuineb laj Moab. Eb lin soldado ut eb lin cacuây cuanqueb châtenkßanquil.

⁸Ja ta küsis: 'Missugust teed me läheme?' Ja Jooram vastas: 'Edomi kõrbe teed.'

⁸¿Bar cuan li be takacßam nak toxic chi pletic riqßuineb? chan. Ut laj Joram quixye: —Takacßam li be li nanumeß saß li chaki chßochß aran Edom, chan.

⁹Nii läksid Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas ja Edomi kuningas. Aga kui nad olid käinud seitsme päeva tee, siis ei olnud vett sõjaväel ega loomadel, kes nende kannul käisid.

⁹Joßcan nak queßcôeb chi pletic li rey Joram rochbeneb lix reyeb laj Judá ut lix reyeb laj Edom. Xban nak toj saß li chaki chßochß queßxqßue chak kßôt, joßcan nak queßbay cuukub cutan aran. Ut qui-osoß rucßaheb li soldado, joß ajcuiß rucßaheb li xul.

¹⁰Ja Iisraeli kuningas ütles: 'Oh häda! Küllap on Issand kutsunud need kolm kuningat, et neid Moabi kätte anda.'

¹⁰Li rey Joram, lix reyeb laj Israel, quixye: —Lâo li oxibo chi rey to-osokß. Li Kâcuaß xoxkßaxtesi saß rukß lix reyeb laj Moab, chan.

¹¹Aga Joosafat ütles: 'Kas ei ole siin mõnda Issanda prohvetit, kelle läbi me saaksime küsida Issandalt?' Siis kostis keegi Iisraeli kuninga sulastest ja ütles: 'Siin on Eliisa, Saafati poeg, kes valas vett Eelija käte peale.'

¹¹Abanan li rey Josafat quixye: —¿Ma mâcßaß junak xprofeta li Dios arin re nak tixtzßâma chiru li Dios cßaßru us takabânu? chan. Jun li cuînk li nataklan saß xbêneb lix soldado laj Israel quixye: —Cuan arin laj Eliseo, li ralal laj Safat. Laj Eliseo quicßanjelac chiru li profeta Elías, chan.

¹²Joosafat ütles: 'Temal on Issanda sõna.' Siis läksid Iisraeli kuningas ja Joosafat ja Edomi kuningas tema juurde.

¹²Li rey Josafat quixye: —Laj Eliseo tixye ke cßaßru tixye li Dios, chan. Joßcan nak li oxib chi rey queßcôeb chi âtinac riqßuin li profeta.

¹³Aga Eliisa ütles Iisraeli kuningale: 'Mis on mul sinuga tegemist? Mine oma isa ja ema prohvetite juurde!' Ent Iisraeli kuningas ütles temale: 'Ei, Issand on kutsunud need kolm kuningat, et neid Moabi kätte anda.'

¹³Abanan laj Eliseo quixye re lix reyeb laj Israel: —¿Cßaß aj e nak texintenkßa lâin? Ayukex. Patzßomak ênaßleb riqßuineb li profeta li queßcßanjelac chiru lê naß êyucuaß, chan. Li rey Joram quixye re: —Incßaß naru toxic riqßuineb aßan. Aß li Kâcuaß Dios, aßan xchßutuban ku lâo li oxib chi rey re toxkßaxtesi saß rukßeb laj Moab, chan.

¹⁴Siis ütles Eliisa: 'Nii tõesti kui elab vägede Issand, kelle ees ma seisan, kui ma ei peaks lugu Joosafatist, Juuda kuningast, siis ma ei vaatakski su poole ega näekski sind.

¹⁴Li profeta Eliseo quixye re: —Saß xcßabaß li yoßyôquil Dios li nincßanjela ru, lâin ninye êre cui ta incßaß ninqßue saß xnakß cuu li rey Josafat li cuan êrochben incßaß raj tinâtinak êriqßuin chi moco texintenkßa.

¹⁵Nüüd aga tooge mulle üks mängumees!' Ja kui mängumees kannelt lõi, siis sündis, et Issanda käsi tuli tema peale

¹⁵Anakcuan cßamomak chak cuiqßuin junak cuînk nachßeßoc arpa, chan. Ut nak li cuînk yô chi cuajbac, li Kâcuaß quiâtinac riqßuin laj Eliseo ut quixye re cßaßru teßxbânu.

¹⁶ja ta ütles: 'Nõnda ütleb Issand: Tehke siia orgu auk augu kõrvale!

¹⁶Ut laj Eliseo quixye reheb: —Aßan aßin li naxye li Kâcuaß êre: Têbec nabal li rok haß saß li ru takßa aßin.

¹⁷Sest Issand ütleb nõnda: Te ei saa näha tuult ega vihma, kuid see org tuleb vett täis ja te saate juua, teie ja teie karjad ja veoloomad.

¹⁷Usta incßaß tixqßue hab ut usta incßaß tânumekß li ikß saß li naßajej aßin, abanan li rok haß teßnujak chi haß. Ut lâex tâcuânk chi tzßakal lê haß, joß ajcuiß reheb lê xul.

¹⁸Aga see on Issanda silmis tühine asi - ta annab ka Moabi teie kätte

¹⁸Moco chßaßaj ta chiru li Kâcuaß xbânunquil aßin. Ut tixkßaxtesiheb ajcuiß laj Moab saß êrukß.

¹⁹ja te vallutate kõik kindlustatud linnad ja kõik paremad linnad, te raiute maha kõik head puud, matate kinni kõik veeallikad ja rikute kividega kõik head põllud.'

¹⁹Lâex tex-êchanînk re chixjunileb li tenamit li chßinaßus ut yîbanbil chi châbil. Talajêyocß chixjunil li châbil cheß. Têbutßeb li yußam haß. Ut telajêtûb li pec saß li châbil chßochß re xpoßbal, chan laj Eliseo.

²⁰Ja hommikul, roaohvri ajal, vaata, siis sündis, et Edomi poolt tuli vesi ja maa täitus veega.

²⁰Cuulajak chic saß x-ôril li mayejac, yô chak chi bêc rok li haß saß xjayal Edom ut quinujac chi haß li naßajej aßin.

²¹Kui kõik moabid kuulsid, et kuningad olid tulnud sõdima nende vastu, siis hüüti kokku kõik, kes suutsid vööd vööle panna, ja neist vanemad, ja nad asusid teele.

²¹Eb laj Moab queßrabi resil nak eb li oxib chi rey queßchal chi pletic riqßuineb. Joßcan nak chixjunileb li cuînk, joß tîx joß cocß, li queßxcuy xcßambal lix chßîchß re pletic queßxchßutub ribeb saß li nubâl chi pletic.

²²Aga kui nad hommikul vara üles tõusid ja päike paistis vee peale, siis nägid moabid, et vesi nende ees oli punane nagu veri.

²²Cuulajak chic nak queßcuacli, yô chi iloc li sakße. Ut li haß cak cak quicßutun xban li sakße. Chanchan quicß.

²³Ja nad ütlesid: 'See on veri! Kuningad on isekeskis mõõkadega raiunud ja üksteist maha löönud. Ja nüüd, Moab, saagile!'

²³Saß xchßôleb laj Moab nak tzßakal quicß. Queßxye chi ribileb rib: —Quicß aßan. Eb li oxib chi rey queßxcamsi ribeb. Yoßkeb anakcuan ut takêchani li cßaßru reheb, chanqueb.

²⁴Aga kui nad tulid Iisraeli leeri, siis tõusid Iisraeli lapsed ja lõid moabe ning need põgenesid nende eest; aga nad tungisid edasi ja lõid moabe.

²⁴Nak eb laj Moab queßcuulac cuan cuiß lix muhebâleb laj Israel, eb laj Israel queßxtiquib pletic riqßuineb toj retal queßêlelic laj Moab. Abanan eb laj Israel queßxtâkeheb ut queßxcamsiheb.

²⁵Ja nad kiskusid maha linnad, igamees viskas kive igale heale põllule ja nad täitsid need; ja nad matsid kinni kõik veeallikad ja raiusid maha kõik head puud. Lõpuks jäid alles ainult Kiir-Hareseti müürid, mida lingumehed piirasid ja tabasid.

²⁵Ut queßxsach ruheb lix naßajeb. Nak queßnumeß cuan cuiß li racuîmkeb, eb laj Israel quilajeßxtûb li pec toj retal queßxpoßi chixjunil lix naßajeb li racuîmkeb. Ut queßxbutß eb li yußam haß. Ut quilajeßxtßan eb li châbil cheß. Caßaj cuiß li nimla tenamit Kir-hareset quicana. Eb li cuînk li nequeßcutuc riqßuin rantßin queßxsuti li tenamit aßan, ut queßxcut chi pec toj retal queßxsach ru.

²⁶Kui Moabi kuningas nägi, et taplus käis temale üle jõu, siis võttis ta enesega kaasa seitsesada mõõgatõmbajat meest, et murda läbi Edomi kuninga kohalt; aga nad ei suutnud.

²⁶Nak lix reyeb laj Moab quixqßue retal nak incßaß quirêchani li plêt, quixcßam chirix cuukub ciento li soldado li nequeßpletic riqßuin chßîchß re teßxic chi pletic riqßuin lix reyeb laj Edom. Abanan incßaß ajcuiß queßru.Joßcan nak lix reyeb laj Moab quixchap li xbên ralal li tâoc raj chokß rey chokß rêkaj ut quixmayeja saß xbên li tzßac chokß xmayej re lix dioseb laj Moab. Ut queßjoskßoß laj Israel ut queßsukßi cuißchic saß lix naßajeb.

²⁷Siis ta võttis oma esmasündinud poja, kes pidi saama tema asemel kuningaks, ja ohverdas selle põletusohvriks müüri peal. Siis valdas suur viha Iisraeli ja nad läksid ära tema kallalt ning tulid tagasi oma maale.

²⁷Joßcan nak lix reyeb laj Moab quixchap li xbên ralal li tâoc raj chokß rey chokß rêkaj ut quixmayeja saß xbên li tzßac chokß xmayej re lix dioseb laj Moab. Ut queßjoskßoß laj Israel ut queßsukßi cuißchic saß lix naßajeb.