¹Kord hüüdis Eliisale keegi naine, üks prohvetijüngrite naisi, öeldes: 'Su sulane, minu mees, on surnud. Ja sa tead, et su sulane kartis Issandat. Nüüd tuleb võlausaldaja mu kahte poega enesele orjaks võtma.'

¹Cuan jun li ixk quicam xbêlom. Lix bêlom, aßan profeta nak quicuan. Li ixk quicuulac riqßuin li profeta Eliseo ut quixye re: —Kâcuaß, lin bêlom quicam. Lâat nacanau nak aßan quixxucua ru li Dios. Abanan cuan xcßas. Ut li cuînk li cuan cuiß lix cßas yô chixpatzßbal li kacßas. Aßan târaj xcßambaleb lin yum cuib chokß xmôs chokß rêkaj li kacßas, chan.

²Ja Eliisa ütles temale: 'Mis ma pean sulle tegema? Ütle mulle, mis sul kojas on.' Ja ta vastas: 'Su teenijal ei ole kojas midagi muud kui kruus õli.'

²Quichakßoc laj Eliseo ut quixye re: —¿Cßaßru târûk tinbânu re nak tatintenkßa? ¿Cßaßru cuan âcue saß lâ cuochoch? chan. Ut li ixk quixye: —Mâcßaß cuan cue. Jun chßina cuc ajcuiß chi aceite cuan cuiqßuin, chan.

³Siis ta ütles: 'Mine palu enesele külast astjaid, kõigilt oma naabreilt, tühje astjaid ja mitte liiga vähe!

³Laj Eliseo quixye re: —Ayu riqßuineb chixjunileb lâ cuechcabal ut tâtoßoni nabalak li cuc yamyo xsaß.

⁴Siis mine ja sule uks enese ja oma poegade järelt ja vala kõigisse neisse astjaisse; ja mis saab täis, pane kõrvale!'

⁴Tat-oc saß lâ cuochoch ut tâtzßap âcuib aran âcuochbeneb lâ cocßal. Ut tânujobresiheb li cuc li xatoßoni riqßuin li aceite li cuan saß lâ chßina cuc. Ut nak ac xanujtesiheb li junjûnk, tâqßueheb jun pacßal, chan laj Eliseo.

⁵Ja naine läks ta juurest ära ja sulges ukse enese ja oma poegade järelt; nemad tõid temale astjaid ja tema valas õli sisse.

⁵Ut li ixk qui-el riqßuin laj Eliseo ut cô. Quixtzßap rib saß li rochoch rochbeneb lix cocßal. Ut qui-oc chixnujtesinquileb li cuc riqßuin li aceite. Ut lix cocßal yôqueb chixnumsinquil li cuc re tixnujtesi.

⁶Ja kui astjad said täis, siis ta ütles oma pojale: 'Too mulle veel üks astja!' Aga poeg vastas temale: 'Astjat ei ole enam.' Ja õlivool lakkas.

⁶Nak ac xnujtesiheb chixjunil li cuc, quixye re jun reheb lix cocßal: —Cßam chak junak chic li cuc, chan re. Ut li al quixye re: —Mâcßaß chic cuc, chan. Ut saß ajcuiß li hônal aßan quixcanab êlc li aceite saß lix chßina cuc.

⁷Siis ta tuli ja kuulutas seda jumalamehele; ja see ütles: 'Mine müü õli ära ja tasu oma võlg! Sina ja su pojad aga elage ülejäägist!'

⁷Ut li ixk cô cuißchic riqßuin li profeta Eliseo ut quixye re cßaßru quicßulman. Ut laj Eliseo quixye re: —Ayu. Cßayi li aceite ut toj lâ cßas chiru lix tzßak. Ut li joß qßuial chic li tâelaßânk tâcanâk chokß êre re xnumsinquil li cutan junjûnk, chan.

⁸Ja ühel päeval juhtus, et Eliisa läks Suunemisse; seal oli keegi rikas naine ja see peatas teda leiba võtma; nõnda iga kord, kui ta sealt läbi läks, põikas ta sinna leiba võtma.

⁸Saß jun li cutan li profeta Eliseo quinumeß saß li tenamit Sunem. Ut aran cuan jun li ixk nim xcuanquil. Li ixk aßan quirelaji ru laj Eliseo re tâxic chi cuaßac saß rochoch. Joßcan nak rajlal nak nanumeß saß li tenamit aßan, laj Eliseo naxic saß li rochoch li ixk chi cuaßac.

⁹Ja naine ütles oma mehele: 'Vaata, ma tean, et see, kes alati meilt mööda läheb, on püha jumalamees.

⁹Ut li ixk quixye re lix bêlom, —Lâin ninqßue retal nak li cuînk li nanumeß rajlal chi cuaßac kiqßuin, aßan jun xsantil profeta li Dios.

¹⁰Tehkem ometi pisike müürikamber ja pangem temale sinna ase, laud, iste ja lambijalg; ja kui ta tuleb meie juurde, siis ta võib minna sinna.'

¹⁰Lâin nintzßâma châcuu nak takayîb junak xnaßaj takekß saß xbên li cab. Ut takaqßue junak cuarib chi saß, ut junak mêx, junak silla ut junak lámpara. Ut aran tâhilânk li profeta nak tâcßulûnk, chan li ixk.

¹¹Ja ühel päeval juhtus, et ta tuli sinna, läks müürikambrisse ja magas seal.

¹¹Quicuulac xkßehil nak quinumeß cuißchic aran laj Eliseo. Qui-oc saß li cab aßan ut aran quicana chi cuârc.

¹²Ja ta ütles oma teenrile Geehasile: 'Kutsu see suunemlanna!' Ja see kutsus tema ning naine astus ta ette.

¹²Quixye re laj Giezi lix môs nak tâxic chixbokbal li ixk. Ut li ixk cô riqßuin.

¹³Siis ta ütles teenrile: 'Ütle ometi temale: Vaata, sa oled meie pärast kõike seda vaeva näinud. Mida saaks teha sinu heaks? Kas on tarvis su eest midagi rääkida kuninga või väepealikuga?' Aga naine vastas: 'Ma elan ju oma rahva keskel.'

¹³Laj Eliseo quixye re laj Giezi: —Patzß re li ixk cßaßru târûk takabânu re takatenkßa chokß rêkaj li usilal naxbânu ke. ¿Ma tinâtinak riqßuin li rey malaj ut li nataklan saß xbêneb li soldado re nak teßxbânu usilal re? chan laj Eliseo. Laj Giezi quixbânu li quitaklâc cuiß xban laj Eliseo ut li ixk quixye re: —Lâin us cuanquin arin saß xyânkeb li cuech tenamitil, chan.

¹⁴Eliisa küsis: 'Mida siis saaks teha tema heaks?' Ja Geehasi vastas: 'Vaata, tal pole poega ja ta mees on vana.'

¹⁴Ut li profeta Eliseo quixye cuißchic re laj Giezi: —¿Cßaßru târûk tinbânu re xtenkßanquil? chan. Laj Giezi quixye re: —Li ixk aßan mâ jun xcocßal cuan ut lix bêlom, aßan ac tîx chic, chan.

¹⁵Siis ta ütles: 'Kutsu tema!' Ja Geehasi kutsus ta, ja naine astus uksele.

¹⁵Li profeta Eliseo quixye re: —Bok chak li ixk, chan. Quicuulac ut li ixk ut quixakli chire li oquebâl.

¹⁶Ja Eliisa ütles: 'Aasta pärast selsamal ajal sa kaisutad poega.' Aga ta vastas: 'Ei, mu isand! Sina, jumalamees, ära peta oma teenijat!'

¹⁶Ut laj Eliseo quixye re: —Joßcaßin saß jun chihab lâat ac cuan chic junak âcßulaßal têlom yôkat chixkßalunquil, chan. Ut li ixk quixye re: —Kâcuaß, lâat xprofeta li Dios. Bânu usilal, minâbalakßi, chan.

¹⁷Ent naine jäi lapseootele ja tõi aasta pärast selsamal ajal poja ilmale, nagu Eliisa temale oli öelnud.

¹⁷Abanan quicßulman joß quixye li profeta Eliseo. Saß li chihab jun chic quiyoßla jun xcßulaßal têlom li ixk aßan.

¹⁸Ja kui laps oli suuremaks kasvanud, siis juhtus ühel päeval, et ta läks välja oma isa juurde, kes oli viljalõikajate juures,

¹⁸Nak ac nim chic li chßina al cô saß cßalebâl riqßuin lix yucuaß bar yôqueb cuiß chi sicßoc trigo.

¹⁹ja ütles oma isale: 'Mu pea! Mu pea!' Ja isa ütles oma teenrile: 'Kanna ta tema ema juurde!'

¹⁹Nak cuan rochben lix yucuaß saß junpât quixjap re ut quixye: —¡Ra injolom! ¡Ra injolom! chan. Ut li yucuaßbej quixye re lix môs: —Cßam li chßina al riqßuin lix naß, chan.

²⁰Ja see kandis teda ning viis ta tema ema juurde; ja poeg istus ema põlvil kuni keskpäevani, siis ta suri.

²⁰Ut li môs quixkßalu li chßina al ut quixcßam riqßuin lix naß. Lix naß quixkßalu li chßina al, ut quixchunub chi ruch raß toj quicuulac cuaßleb ut quicam.

²¹Ja ema läks üles ja pani ta jumalamehe voodisse, sulges ukse tema järelt ja läks välja.

²¹Li naßbej quixcßam li chßina camenak toj saß xcaß tasalil li cab saß li naßajej li queßxyîb chokß re li profeta ut quixyocob saß li cuarib. Chirix aßan qui-el ut quixtzßap li puerta.

²²Siis kutsus ta oma mehe ja ütles: 'Läkita mulle nüüd keegi poistest ja üks emaeesel, siis ma ruttan jumalamehe juurde ja tulen kohe tagasi!'

²²Quixbok lix bêlom ut quixye re: —Takla junak li môs chicuix ut junak li bûr re tinxic saß junpât riqßuin lix profeta li Dios. Chirix aßan tinsukßîk chak, chan.

²³Aga mees ütles: 'Miks sa täna lähed tema juurde? Ei ole ju noorkuu ega hingamispäev.' Kuid ta vastas: 'Ole mureta!'

²³Lix bêlom quixpatzß re: —¿Cßaßut nak tatxic riqßuin li profeta anakcuan? Anakcuan moco toj xyoßla li po chi moco hilobâl cutan, chan. Li rixakil quixye re: —Matcßoxlac chirix aßan, chan.

²⁴Ja ta saduldas emaeesli ning ütles oma teenrile: 'Aja ühtesoodu ja ära peata mu sõitu muidu, kui ma sulle ütlen!'

²⁴Li ixk quixtakla xyîbanquil rix li bûr ut quitakeß chirix. Quixye re li môs: —Lâat tatcßamok be chi junpât ut mâ bar tatxaklîk toj tinye âcue lâin, chan.

²⁵Ja ta läks ning tuli jumalamehe juurde Karmeli mäele; ja kui jumalamees teda eemalt nägi, siis ta ütles Geehasile, oma teenrile: 'Näe, see on suunemlanna!

²⁵Cô ut li ixk riqßuin lix profeta li Dios saß li tzûl Carmelo. Toj cuan chak chi najt nak qui-ileß xban lix profeta li Dios. Laj Eliseo quixye re laj Giezi lix môs: —Cueß chak li ixk Sunem xtenamit.

²⁶Jookse nüüd temale vastu ja küsi temalt: Kas sinu ja su mehe ja su poja käsi käib hästi?' Ja naine vastas: 'Hästi.'

²⁶Ayu. Cßul chak ut tâpatzß re ma sa saß xchßôl aßan ut ma sa saß xchßôl lix bêlom joß ajcuiß li chßina al, chan laj Eliseo. Li ixk quixye re laj Giezi nak saheb saß xchßôl.

²⁷Ja kui ta tuli jumalamehe juurde mäele, siis ta võttis tema jalgade ümbert kinni; aga Geehasi astus ligi, et teda eemale tõugata, kuid jumalamees ütles: 'Jäta ta rahule, sest ta hing on meeleheitel! Issand on seda varjanud minu eest ega ole mulle avaldanud.'

²⁷Nak li ixk quicuulac saß li tzûl cuan cuiß li profeta Eliseo, quixcuikßib rib chiru, ut quixchap li rok. Laj Giezi quirisi raj, abanan li profeta quixye re: —Canab cuan. ¿Ma incßaß nacacuil nak kßaxal ra saß xchßôl? Ut li Kâcuaß toj mâjiß naxye cue cßaßru xcßul, chan li profeta.

²⁸Ja naine ütles: 'Kas ma palusin oma isandalt poega? Kas ma ei öelnud, et ära mind peta?'

²⁸Li ixk quixye re: —¿Ma xintzßâma ta biß incßulaßal âcue? ¿Ma incßaß ta biß xinye âcue nak incßaß tinâbalakßi? chan.

²⁹Siis Eliisa ütles Geehasile: 'Pane vöö vööle, võta minu sau kätte ja mine! Kui sa kohtad kedagi, siis ära tereta teda, ja kui keegi teretab sind, siis ära vasta temale! Ja pane mu sau poisikese silmade peale!'

²⁹Laj Eliseo quixye re laj Giezi: —Yîb âcuib ut tatxic saß rochoch li ixk. Cßam lin xukß. Cui ani tââtinânk âcue, mâsume. Tîc ban tatxic. Ut tâqßue lin xukß saß xnakß ru li chßina al, chan.

³⁰Aga poisikese ema ütles: 'Nii tõesti kui Issand elab, ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei jäta sind!' Siis Eliisa tõusis ja läks tema järele.

³⁰Ut lix naß li chßina al quixye re laj Eliseo: —Saß xcßabaß li nimajcual Dios ut saß âcßabaß lâat lâin ninye âcue nak incßaß tinsukßîk saß cuochoch cui lâat incßaß tatxic chirilbal lin cßulaßal, chan.

³¹Aga Geehasi oli läinud nende ees ja oli pannud saua poisikese silmade peale: kuid ei häält ega märkamist! Ja ta tuli tagasi Eliisale vastu ja jutustas talle, öeldes: 'Poisike ei ärganud.'

³¹Ut laj Eliseo cô rochben li ixk. Laj Giezi ac cô chi ubej. Nak quicuulac quixqßue lix xukß li profeta Eliseo saß xnakß ru li chßina al, abanan li chßina al incßaß quicßulun xchßôl. Joßcan nak laj Giezi cô chixcßulbal laj Eliseo ut quixye re nak li chßina al incßaß qui-aj ru.

³²Ja Eliisa tuli sinna kotta, ja vaata, poisike oli surnud ja pandud tema voodisse.

³²Nak quicuulac saß rochoch li ixk, li profeta Eliseo quixtau li chßina al jiljo saß lix cuarib. Camenak chic.

³³Ta läks sisse ning sulges ukse nende mõlema järelt ja palus Issandat.

³³Quixtzßap li puerta ut quicana xjunes riqßuin li camenak. Ut quitijoc chiru li Kâcuaß Dios.

³⁴Siis ta astus voodisse, heitis lapse peale, pani oma suu tema suu peale, oma silmad tema silmade peale ja oma käed tema käte peale; ja kui ta tema peal lamas, siis soojenes lapse ihu.

³⁴Chirix aßan laj Eliseo quixhupub rib saß xbên li camenak. Quixqßue lix tzßûmal re saß xtzßûmal re li chßina al, joß ajcuiß li xnakß ru ut eb li rukß. Nak huphu saß xbên, li chßina al qui-oc chi kßixnocß.

³⁵Siis ta tuli ja kõndis kojas korra sinna ja tänna, läks üles ja heitis poisi peale; siis aevastas poisike seitse korda ja avas silmad.

³⁵Laj Eliseo quicuacli ut yô chi bêc saß li naßajej li cuan cuiß li chßina al. Aßan quixhupub cuißchic rib saß xbên. Li chßina camenak qui-atßisimac cuukub sut ut chirix aßan quixte li xnakß ru.

³⁶Ja ta kutsus Geehasi ning ütles: 'Kutsu see suunemlanna!' Ja Geehasi kutsus naise ning naine tuli tema juurde. Ja Eliisa ütles: 'Võta oma poeg!'

³⁶Laj Eliseo quixbok laj Giezi ut quixye re nak tixbok lix naß li chßina al. Ut laj Giezi quixbok li ixk. Nak qui-oc li ixk, laj Eliseo quixye re: —Cueß lâ chßina yum, chan.

³⁷Ja naine tuli ja langes tema jalgade ette ning kummardas maani, võttis oma poja ja läks välja.

³⁷Li naßbej quixcut rib chi rok laj Eliseo. Chirix aßan quixcßam lix chßina yum ut qui-el aran.

³⁸Ja Eliisa läks tagasi Gilgali. Ja maal oli nälg. Ja kui prohvetijüngrid tema ees istusid, ütles ta oma teenrile: 'Pane suur pott tulele ja keeda prohvetijüngritele leent!'

³⁸Chirix aßan laj Eliseo quisukßi Gilgal. Saß eb li cutan aßan yô li cueßej. Jun chßûtal chi profeta queßxchßutub ribeb riqßuin. Laj Eliseo quixye re lix môs: —Qßue li nimla ucßal saß xam ut yîb lix tzacaêmkeb, chan.

³⁹Ja üks neist läks väljale noppima kassinaereid, leidis aga metsiku väänkasvu, noppis sellelt oma kuue täis marju ja tuli ning lõikas need leemepotti, sest nad ei tundnud neid.

³⁹Jun reheb li profeta cô saß cßalebâl chixsicßbal li ichaj re tixchik. Quixtau jun tôn li pim cuan ru. Chanchan cßum. Quixsicß nabal li ru ut quixcßam saß lix tßicr. Quixseti ut quixqßue saß li ucßal, usta incßaß quixnau cßaßru aßan.

⁴⁰Ja meestele kallati süüa; aga kui nad leent sõid, siis kisendasid nad ja ütlesid: 'Jumalamees, surm on potis!' Ja nad ei võinud süüa.

⁴⁰Nak quiyâloß li tzacaêmk queßoc chi tzacânc. Nak queßxyal queßxjap re ut queßxye: —At xprofeta li Dios, li tzacaêmk aßin veneno xsaß, chanqueb. Ut incßaß chic queßxtzaca.

⁴¹Tema aga ütles: 'Tooge jahu!' Ja ta viskas selle potti ning ütles: 'Kallake rahvale ja nad söögu!' Siis ei olnud potis midagi halba.

⁴¹Li profeta Eliseo quixye reheb: —Cßamomak chak caßchßinak li cßaj, chan. Nak queßxqßue re, quixcut saß li ucßal ut quixye re lix môs: —Qßue lix tzacaêmkeb, chan. Ut nak queßxyal queßxqßue retal nak mâcßaß rêcß. Châbil chic.

⁴²Ja keegi mees tuli Baal-Saalisast ning tõi jumalamehele uudseleiba - kakskümmend odraleiba, ja tema leivakotis oli vastvalminud vilja. Eliisa ütles: 'Anna rahvale, et nad süüa saaksid!'

⁴²Saß jun chic li cutan jun li cuînk quicuulac riqßuin laj Eliseo. Chalenak chak saß li tenamit Baal-salisa. Quixcßam junmay li caxlan cua yîbanbil riqßuin li xbên ru li cebada ut quixcßam ajcuiß li xbên ru li trigo. Quixsi re laj Eliseo. Laj Eliseo quixye re lix môs nak tixqßue reheb li tenamit re teßcuaßak.

⁴³Aga tema teener küsis: 'Kuidas ma seda sajale mehele ette annan?' Ja ta vastas: 'Anna rahvale ja nad söögu, sest nõnda ütleb Issand: Sellest saab süüa ja jääb ülegi!'

⁴³Lix môs quixye re: —¿Chanru nak tebinqßue chi cuaßac li jun ciento chi cuînk? ¿Ma tâtzßaklok ta biß aßin? chan. Abanan laj Eliseo quixye re: —Qßueheb chi cuaßac. Li Kâcuaß quixye cue nak teßcuaßak chixjunileb ut toj cuan tâelaßânk, chan.Joßcan nak li môs quixqßue li tzacaêmk reheb. Ut qui-uxman joß quixye li Kâcuaß. Chixjunileb li profetas queßcuaßac ut toj cuan li qui-elaßan.

⁴⁴Ja teener pani selle neile ette ja nad sõid ning jätsid ülegi, Issanda sõna peale.

⁴⁴Joßcan nak li môs quixqßue li tzacaêmk reheb. Ut qui-uxman joß quixye li Kâcuaß. Chixjunileb li profetas queßcuaßac ut toj cuan li qui-elaßan.