¹Naaman, Süüria kuninga väepealik, oli oma isanda silmis suur mees ja kõrgesti austatud, sest tema läbi oli Issand andnud Süüriale võidu. See vapper mees oli aga pidalitõbine.

¹Quicuan jun li cuînk aj Naamán xcßabaß. Laj Naamán, aßan li nataklan saß xbêneb li soldado re li tenamit Siria. Lix reyeb laj Siria quixqßue xlokßal laj Naamán xban nak saß xcßabaß aßan li Kâcuaß quixqßueheb laj Siria chi numtâc saß xbêneb li xicß nequeßiloc reheb. Laj Naamán naxnau pletic chi us ut cau rib. Abanan cuan lix yajel. Saklep rix.

²Kord olid süürlased käinud röövretkel ja toonud Iisraelimaalt vangina kaasa väikese tüdruku, kes teenis Naamani naist.

²Jun sut nak queßcôeb chi pletic riqßuineb laj Israel, eb laj Siria queßxchap jun li chßina xkaßal ut queßxcßam saß xtenamiteb. Li xkaßal aßan qui-oc chokß xmôs li rixakil laj Naamán.

³See tütarlaps ütles oma emandale: 'Ah, kui mu isand ometi oleks selle prohveti juures, kes on Samaarias! Küll see teeks tema pidalitõvest terveks!'

³Saß jun li cutan li xkaßal quixye re lix patrón: —Us raj cui li kâcuaß Naamán tâxic riqßuin li profeta cuan Samaria. Li profeta aßan tixqßuirtesi raj lix yajel, chan.

⁴Siis läks Naaman ja jutustas oma isandale, öeldes: 'Nõnda ja nõnda rääkis see tütarlaps, kes on Iisraelimaalt.'

⁴Laj Naamán cô riqßuin li rey ut quixye re chixjunil li quixye li xkaßal li queßxcßam chak Israel.

⁵Ja Süüria kuningas ütles: 'Võid minna, aga tule, ma läkitan kirja Iisraeli kuningale!' Ja ta läks ning võttis enesega kaasa kümme talenti hõbedat, kuus tuhat seeklit kulda ja kümme pidurüüd.

⁵Ut li rey quixye re: —Ayu riqßuin lix reyeb laj Israel. Lâin tintakla jun li hu châcuix re tâqßue re li rey aßan, chan. Joßcan ut nak cô laj Naamán. Quixcßam lajêb xcaßcßâl mil chi tumin plata ut cuakib mil chi tumin oro. Ut quixcßam ajcuiß lajêb sumal li châbil tßicr.

⁶Ja ta viis Iisraeli kuningale kirja, milles öeldi: 'Kui nüüd see kiri jõuab sinu kätte, vaata, siis olen ma läkitanud sinu juurde oma sulase Naamani, et sa teeksid ta pidalitõvest terveks.'

⁶Ut quixcßam ajcuiß li hu re lix reyeb laj Israel. Saß li hu naxye chi joßcaßin: Nak tâcuil li hu aßin tânau nak laj Naamán, aßan jun li nacßanjelac chicuu ut nim xcuanquil. Nacuaj nak tâqßuirtesi li saklep chirix, chan.

⁷Aga kui Iisraeli kuningas kirja oli lugenud, siis ta käristas oma riided lõhki ja ütles: 'Kas mina olen Jumal, et ma võin surmata ja teha elavaks? Sest see läkitab minu juurde, et ma teeksin mehe pidalitõvest terveks. Kuid mõistke nüüd ja nähke, et ta otsib minuga tüli!'

⁷Nak lix reyeb laj Israel quiril xsaß li hu, quisach xchßôl ut quixpej li rakß xban xcßaßux ut quixye: —¿Ma lâin ta biß Dios nak tinqßuirtesi li cuînk aßin? ¿Cßaßut nak xtakla chak li cuînk aßin cuiqßuin re tinqßuirtesi? ¿Ma târûk ta biß tincuisi xyußam junak ut tinqßue cuißchic? Qßuehomak retal. Li cuînk aßan yô chixsicßbal xyâlal chanru nak tâpletik cuiqßuin, chan.

⁸Aga kui jumalamees Eliisa kuulis, et Iisraeli kuningas oli oma riided lõhki käristanud, siis ta läkitas kuningale ütlema: 'Miks sa oled oma riided lõhki käristanud? Tulgu ta ometi minu juurde, siis ta saab teada, et Iisraelis on prohvet!'

⁸Laj Eliseo, lix profeta li Dios, quirabi resil nak li rey quixpej li rakß xban li hu li quitaklâc riqßuin. Joßcan nak quixtakla xyebal re li rey: —¿Cßaßut nak xapej lâ cuakß? Takla laj Naamán cuiqßuin. Aßan tixqßue retal nak cuan jun xprofeta li Dios arin Israel, chan.

⁹Siis tuli Naaman oma hobuste ja vankritega ja peatus Eliisa koja ukse ees.

⁹Laj Naamán cô rochben lix carruaje ut eb lix cacuây ut quixakli saß li oquebâl re li rochoch laj Eliseo.

¹⁰Ja Eliisa läkitas käskjala temale ütlema: 'Mine ja pese ennast Jordanis seitse korda, siis paraneb su ihu ja sa saad puhtaks!'

¹⁰Ut li profeta quixtakla jun lix takl re tixye re laj Naamán nak tâxic chi atînc cuukub sut saß li nimaß Jordán re nak tâqßuirâk lix tibel.

¹¹Aga Naaman sai vihaseks ja läks ära ning ütles: 'Vaata, ma mõtlesin, et ta tuleb kindlasti ise välja mu juurde ja seisab siin ning hüüab Issanda, oma Jumala nime, viipab oma käega tema asupaiga poole ja parandab nõnda pidalitõve.

¹¹Laj Naamán quisukßi chi yô xjoskßil. Ut quixye: —Saß inchßôl lâin nak laj Eliseo tâêlk chak chincßulbal. Xxakli raj chicuu ut quixyâba raj xcßabaß li Kâcuaß lix Dios. Xtochß raj riqßuin rukß lin tibel re tinqßuirâk.

¹²Eks ole Damaskuse jõed Abana ja Parpar paremad kui kõik Iisraeli veed? Kas ma nendes ei või ennast pesta ja puhtaks saada?' Ja ta pöördus ning läks ära vihasena.

¹²¿Ma mâcßaß ta biß nimaß aran Damasco? Cuanqueb li nimaß Abana ut Farfar. Eb li nimaß aßan kßaxal us chiru li nimaß arin Israel. Lâin xin-atin raj saß li nimaß aßan ut quinqßuira raj, chan. Ut cßajoß xjoskßil nak cô.

¹³Aga tema sulased astusid ligi ja rääkisid temaga ning ütlesid: 'Kui prohvet oleks nõudnud sinult midagi suurt, kas sa siis oleksid jätnud tegemata? Seda enam siis nüüd, kui ta sulle ütles: Pese ennast, siis sa saad puhtaks!'

¹³Abanan eb li môs queßjiloc riqßuin laj Naamán ut queßxye: —Chacuy li kamâc, kacuaß. Cui ta li profeta xye âcue nak tâbânu junak cßaßru chßaßaj xbânunquil, ¿ma incßaß raj xabânu? Aßan moco chßaßaj ta xbânunquil. ¿Cßaßut nak incßaß tâsub âcuib saß li haß re nak tatqßuirâk? chanqueb.

¹⁴Siis ta läks alla ja kastis ennast seitse korda Jordanisse, jumalamehe sõna peale: tema ihu paranes väikese poisi ihu sarnaseks ja ta sai puhtaks.

¹⁴Joßcan nak laj Naamán cô saß li nimaß Jordán ut quixsub rib cuukub sut saß li nimaß joß quiyeheß re xban lix profeta li Dios. Ut quiqßuira. Lix tibel kßun kßun quicana joß xtibel junak sâj al.

¹⁵Siis ta läks tagasi jumalamehe juurde, tema ja kogu ta saatjaskond; ta tuli ja astus tema ette ning ütles: 'Vaata, nüüd ma tean, et kogu maailmas ei ole Jumalat mujal kui ainult Iisraelis. Võta siis nüüd see tänuand oma sulase käest!'

¹⁵Laj Naamán qui-el saß li nimaß ut cô cuißchic saß rochoch li profeta Eliseo rochben chixjunileb lix môs. Ut laj Naamán quixye re laj Eliseo: —Anakcuan xinqßue retal nak mâcßaß chic junak Dios saß chixjunil li ruchichßochß. Caßaj cuiß arin Israel. Joßcan nak nintzßâma châcuu nak tâcßul junak lâ mâtan tinsi âcue, chan laj Naamán.

¹⁶Aga Eliisa vastas: 'Nii tõesti kui elab Issand, kelle ees ma seisan, ma ei võta mitte.' Ja Naaman käis temale peale, et ta võtaks, kuid ta keeldus.

¹⁶Laj Eliseo quixye re: —Saß xcßabaß li yoßyôquil Dios li nincßanjela ru, lâin ninye âcue nak incßaß tincßul li cßaßru yôcat chixyechißinquil cue, chan. Laj Naamán quixpuersi raj chixcßulbal, abanan laj Eliseo incßaß quixcßul.

¹⁷Ja Naaman ütles: 'Kui mitte, siis lase ometi anda oma sulasele nii palju mulda, kui muulapaar jaksab kanda, sest su sulane ei taha enam ohverdada põletus- ja tapaohvreid muile jumalaile kui ainult Issandale!

¹⁷Ut laj Naamán quixye re: —Nintzßâma junak usilal châcuu. Si chokß cue cuib îk li chßochß aßin re teßxcßam lin bûr saß lin tenamit xban nak chalen anakcuan incßaß chic tinmayejak chiru jalanil dios chi moco tincßat inmayej chiru. Caßaj cuiß chiru li Kâcuaß li tzßakal Dios tinmayejak.

¹⁸Selle asja pärast aga andku Issand andeks su sulasele: kui mu isand läheb Rimmoni templisse, et seal kummardada minu käele nõjatudes, ja minagi kummardan Rimmoni templis, siis andku Issand andeks su sulasele selle pärast, kui ma pean kummardama Rimmoni templis!'

¹⁸Chixcuyak taxak inmâc li Kâcuaß Dios nak tinxic chirix lin rey nak tâxic chi lokßonînc saß lix templo laj Rimón lix Dios. Aß taxak li Dios chicuyuk inmâc cui tincuikßib cuib nak yôquin chixtenkßanquil li rey, chan.

¹⁹Ja Eliisa ütles temale: 'Mine rahuga!' Aga kui ta oli läinud tema juurest tüki maad eemale,

¹⁹Li profeta Eliseo quixye re: —Naru tatxic chi cßojcßo âchßôl, chan. Ut laj Naamán qui-el riqßuin. Toj mâjiß ajcuiß najt nabêc,

²⁰siis mõtles Geehasi, jumalamehe Eliisa teener: 'Vaata, mu isand keeldus võtmast selle süürlase Naamani käest, mis ta oli toonud. Nii tõesti kui Issand elab, ma jooksen temale järele ja võtan ta käest midagi.'

²⁰nak laj Giezi lix môs li profeta Eliseo quixye saß xchßôl: —Lin patrón xcanab chi xic laj Naamán laj Siria chi mâcßaß xcßul. Incßaß xcßul li cßaßru xcßam chak re tixsi re. Saß xcßabaß li Kâcuaß Dios, tinxic chi junpât re nak tixsi bayak cue, chan.

²¹Ja Geehasi tõttas Naamanile järele. Kui Naaman nägi teda enesele järele jooksvat, siis astus ta vankrist temale vastu ja küsis: 'Kas kõik on hästi?'

²¹Joßcan nak laj Giezi quiâlinac chirix laj Naamán. Laj Naamán quiril nak yô chi âlinac chirix. Quixxakab lix carruaje ut quicube saß chßochß chixcßulbal ut quixye re: —¿Cßaßru xecßul? ¿Ma us cuanquex? chan.

²²Ta vastas: 'Hästi. Mu isand läkitas mind ütlema: Vaata, just nüüd tuli mu juurde Efraimi mäestikust kaks noort meest prohvetijüngreist. Anna neile talent hõbedat ja kaks pidurüüd!'

²²Laj Giezi quixye re: —Mâcßaß nakacßul. Lin patrón xinixtakla chixyebal âcue nak xeßcuulac riqßuin cuibeb li profeta sâjeb. Xeßchal chak saß lix naßajeb li ralal xcßajol laj Efraín, li tzûl ru. Naxtzßâma châcuu nak tâqßue reheb oxib mil li tumin plata ut cuib sumal li tßicr, chan.

²³Ja Naaman ütles: 'Ole hea, võta kaks talenti!' Ja ta käis temale peale ning sidus kaks talenti hõbedat kahte kukrusse ja andis need koos kahe pidurüüga oma kahe teenri kätte, et nad kannaksid neid Geehasi ees.

²³Laj Naamán quixye re: —Cßul cuakib mil chi tumin plata, chan. Ut quixpuersi laj Giezi chixcßulbal. Quixqßue li plata saß cuib li bôls ut quixqßue ajcuiß cuib sumal li châbil tßicr. Ut laj Naamán quixtakla cuib lix môs chixcanabanquil. Queßcôeb chi ubej chiru laj Giezi.

²⁴Aga kui Geehasi jõudis künkale, siis ta võttis need nende käest ja pani kotta hoiule; siis saatis ta mehed minema ja need läksid ära.

²⁴Nak queßcuulac saß xbên li bol, laj Giezi quixchap li cuib bôls chi tumin joß ajcuiß li tßicr ut quixcßam saß rochoch chi mukmu. Ut quixsukßisiheb cuißchic lix môs laj Naamán.

²⁵Ja ta läks sisse ning astus oma isanda juurde. Ja Eliisa küsis temalt: 'Kust sa tuled, Geehasi?' Ja ta vastas: 'Su sulane pole käinud ei siin ega seal.'

²⁵Chirix aßan laj Giezi cô cuißchic riqßuin lix patrón ut lix patrón quixye re: —¿Bar xatcuulac chak? chan. Laj Giezi quixye: —Mâ bar nincuulac, chan.

²⁶Aga Eliisa ütles: 'Kas mu süda ei käinud koos sinuga, kui mees pöördus oma vankrist sulle vastu? Kas nüüd on aeg võtta hõbedat ja hankida riideid, õlipuuaedu ja viinamägesid, lambaid, kitsi ja veiseid, sulaseid ja teenijaid?

²⁶Laj Eliseo quixye re: —¿Ma incßaß ta biß ninnau nak laj Naamán x-el saß lix carruaje châcßulbal? Anakcuan mâcuaß xkßehil xcßulbal li tumin ut li châbil tßicr, chi moco lix naßaj li acuîmk uva ut olivo, chi moco li carner ut li cuacax, chi moco li môs.Anakcuan tâletz châcuix lix yajel laj Naamán. Chalen anakcuan saklep chic âcuix joß eb ajcuiß lâ cualal âcßajol saklep chic rixeb, chan. Ut nak cô laj Giezi, saklep chic rix. Sak sak joß li ratzßam que.

²⁷Sellepärast jääb Naamani pidalitõbi igavesti sinu ja su soo külge.' Ja Geehasi läks ta juurest välja, olles pidalitõvest valge nagu lumi.

²⁷Anakcuan tâletz châcuix lix yajel laj Naamán. Chalen anakcuan saklep chic âcuix joß eb ajcuiß lâ cualal âcßajol saklep chic rixeb, chan. Ut nak cô laj Giezi, saklep chic rix. Sak sak joß li ratzßam que.