¹Kord ütlesid prohvetijüngrid Eliisale: 'Vaata ometi, paik, kus me seal sinu ees istume, on meile kitsas!

¹Saß jun li cutan li jun chßûtal chi profeta queßxye re laj Eliseo: —¡Qßue retal! Li naßajej li cuanco cuiß âcuochben caßchßin ut latzß.

²Mingem nüüd Jordani äärde ja toogem sealt igamees ühe palgi, et saaksime endile valmistada paiga, kus istuda!' Ja ta ütles: 'Minge!'

²Qßue kalesêns chi xic cuan cuiß li nimaß Jordán re nak chikajûnkal takatßan jûnkak kacheß ut takayîb jun li naßajej re tocuânk cuiß, chanqueb. Ut laj Eliseo quixye: —Naru nequexxic, chan.

³Aga üks neist ütles: 'Ole hea ja tule koos oma sulastega!' Ja ta vastas: 'Ma tulen.'

³Jun reheb quixtzßâma chiru nak tâxic rochbeneb. Quixcßul xchßôl laj Eliseo nak tâxic.

⁴Ja ta läks koos nendega. Nad tulid Jordani äärde ja raiusid puid.

⁴Joßcan nak li profeta Eliseo cô chirixeb. Nak queßcuulac cuan cuiß li nimaß Jordán, queßoc chixyocßbal li cheß.

⁵Aga kui üks neist oli palki langetamas, siis kukkus tema kirves vette. Ta kisendas ning ütles: 'Oh häda, mu isand! See oli ju laenatud!'

⁵Nak yô chixtßanbal jun li cheß jun li cuînk, quitobeß lix mâl ut quitßaneß saß li haß. Li cuînk quixjap re ut quixye: —At tzolonel, li mâl aßan xintoßoni. Moco cue ta, chan.

⁶Aga jumalamees küsis: 'Kuhu see kukkus?' Ja kui temale näidati paika, siis ta lõikas kepi ja heitis selle sinna ning sai kirve ujuma.

⁶Li profeta Eliseo quixye re: —¿Bar xtßaneß châcuu? chan. Li cuînk quixcßut chiru bar quitßaneß cuiß li mâl. Li profeta quixyocß jun li rukß cheß, ut quixcut saß li nimaß. Ut li mâl quitakeß chak saß xbên haß.

⁷Ja ta ütles: 'Tõsta see üles!' Ja mees sirutas käe ning võttis selle.

⁷Ut laj Eliseo quixye re li cuînk: —Chap chak lâ mâl, chan. Ut li cuînk quixchap chak lix mâl.

⁸Kui Süüria kuningas oli sõjas Iisraeli vastu, siis ta pidas nõu oma sulastega, öeldes: 'Seal ja seal teatavas paigas ma asun leeri.'

⁸Lix reyeb laj Siria yô chi pletic riqßuineb laj Israel. Quixchßutub ruheb lix soldados ut quixye reheb li nequeßtaklan saß xbêneb bar teßxyîb lix muhebâleb li soldado.

⁹Aga jumalamees läkitas Iisraeli kuningale ütlema: 'Hoia, et sa ei lähe sellest paigast mööda, sest süürlased asuvad sinna!'

⁹Abanan lix profeta li Dios quixtakla xyebal re lix reyeb laj Israel nak incßaß teßnumekß saß li naßajej aßan xban nak yôqueb chi xic aran li soldado aj Siria re teßpletik riqßuineb laj Israel.

¹⁰Siis läkitas Iisraeli kuningas oma mehi sinna paika, millest jumalamees oli temale rääkinud ja teda hoiatanud, et ta hoiduks sealt; ja see ei sündinud mitte üks ega kaks korda.

¹⁰Li rey re Israel quixtaklaheb lix takl saß li naßajej li quixye li profeta li cuanqueb cuiß chi ramoc laj Siria. Quixye reheb nak teßxbânu cuênt. Joßcaßin nak queßxcol ribeb nabal sut chiruheb li soldado aj Siria.

¹¹Ja Süüria kuninga süda muutus sellest rahutuks ja ta kutsus oma sulased ning küsis neilt: 'Kas teate mulle öelda, kes meie omadest hoiab Iisraeli kuninga poole?'

¹¹Cßajoß nak qui-oc xcßaßux lix reyeb laj Siria. Ut quixbokeb riqßuin chixjunil li nequeßtaklan saß xbêneb lix soldado ut quixye reheb: —¿Ani êre lâex yô chi oquênc chirix lix reyeb laj Israel? chan.

¹²Siis ütles üks tema sulaseist: 'Mitte keegi, mu isand kuningas, vaid prohvet Eliisa, kes on Iisraelis, annab Iisraeli kuningale teada ka need sõnad, mis sa räägid oma magamiskambris.'

¹²Jun saß xyânkeb quixye re: —At rey, mâ jun ke yô chi oquênc chirix li rey aßan. Aran cuan li profeta Eliseo ut aßan naxye re li rey chixjunil li nacacßûb ru, usta nayeman chi mukmu saß lâ cuaribâl, chan.

¹³Siis ta ütles: 'Minge ja vaadake, kus ta on, siis ma läkitan ja lasen ta kinni võtta!' Ja temale anti teada ning öeldi: 'Vaata, ta on Dotanis.'

¹³Lix reyeb laj Siria quixye reheb: —Patzßomak bar cuan li profeta aßan re nak târûk tintakla xchapbal, chan. Ut queßxye re nak li profeta cuan aran Dotán.

¹⁴Siis ta läkitas sinna hobuseid ja sõjavankreid ja suure sõjaväe; ja nad tulid öösel ning piirasid linna.

¹⁴Joßcan nak lix reyeb laj Siria quixtaklaheb lix soldado li nequeßxic chirix cacuây, joß eb ajcuiß li nequeßxic saß carruaje ut eb li nequeßxic chi rokeb. Queßcôeb chiru kßojyîn ut queßxsut li tenamit Dotán.

¹⁵Kui jumalamehe teener hommikul vara üles tõusis ja välja läks, vaata, siis oli linna ümber sõjavägi, hobused ja vankrid. Ja ta teener ütles temale: 'Oh häda, mu isand, mis me nüüd teeme?'

¹⁵Cuulajak chic nak toj ekßela, lix môs lix profeta li Dios quicuacli ut cô chirix cab. Quixqßue retal nak sutsu li tenamit xbaneb li soldado aj Siria. Quirileb lix cacuâyeb ut lix carruaje. Cô saß cab ut quixye re laj Eliseo: —At Kâcuaß, ¿cßaßru takabânu? Osocß ke.—

¹⁶Aga ta vastas: 'Ära karda, sest neid, kes on meiega, on rohkem kui neid, kes on nendega!'

¹⁶Lix profeta li Dios quixye re: —Matxucuac. Kßaxal nabal li teßoquênk chikix lâo chiru li teßoquênk chirix eb aßan, chan.

¹⁷Ja Eliisa palvetas ning ütles: 'Issand, tee ometi ta silmad lahti, et ta näeks!' Ja Issand tegi poisi silmad lahti ja too nägi, ja vaata, mägi oli täis tuliseid hobuseid ja vankreid ümber Eliisa.

¹⁷Chirix aßan li profeta quitijoc ut quixye: —At Kâcuaß, at inDios, chaqßue taxak chiril lâ cuanquilal, chan. Ut li Dios quixsume lix tij. Nak qui-iloc saß li tzûl li môs, quiril nabaleb li cuanqueb chirix cacuây re xam. Ut quiril ajcuiß nabaleb li carruaje re xam. Sutsu li naßajej cuan cuiß laj Eliseo xbaneb.

¹⁸Kui siis süürlased tulid tema juurde, palus Eliisa Issandat ja ütles: 'Löö seda rahvast pimestusega!' Ja Issand lõi neid pimestusega Eliisa sõna peale.

¹⁸Nak ac oqueb re laj Siria chi pletic saß li tenamit Dotán, li profeta quitijoc ut quixye: —At Kâcuaß, at inDios, cheßmutzßokß ta li xnakß ruheb laj Siria, chan. Ut li Kâcuaß quixsume lix tij ut quixqßueheb chi mutzßocß lix nakßeb ru ut incßaß chic queßiloc.

¹⁹Ja Eliisa ütles neile: 'See ei ole õige tee ega õige linn. Tulge mu järel ja ma viin teid mehe juurde, keda te otsite!' Ja ta viis nad Samaariasse.

¹⁹Nak incßaß chic queßiloc, li profeta cô riqßuineb ut quixye: —Mâcuaß aßin li be li yôquex chi xic cuiß, chi moco aßin li tenamit li yôquex chixsicßbal. Chinêtâke. Lâin tincßamok be chêru re nak têtau li cuînk li yôquex chixsicßbal, chan. Ut li profeta quixcßameb saß li tenamit Samaria.

²⁰Ja kui nad jõudsid Samaariasse, siis ütles Eliisa: 'Issand, tee nende silmad lahti, et nad näeksid!' Ja Issand tegi nende silmad lahti ja nad nägid, ja vaata, nad olid keset Samaariat.

²⁰Nak acak xeßoc saß li tenamit Samaria, laj Eliseo quixye re li Dios: —At Kâcuaß, cheßilok ta cuißchic lix nakß ru eb li cuînk aßin, chan. Ut li Kâcuaß quixqßueheb cuißchic chi iloc. Ut queßxqßue retal nak cuanqueb saß li tenamit Samaria.

²¹Ja kui Iisraeli kuningas neid nägi, siis ta küsis Eliisalt: 'Mu isa, kas ma pean nad maha lööma? Kas pean lööma?'

²¹Ut lix reyeb laj Israel quirileb laj Siria. Quixye re laj Eliseo: —At Kâcuaß, ¿ma tintakla xcamsinquileb? chan.

²²Aga ta vastas: 'Ära löö! Kas sa lööd maha need, keda sa vangi võtad oma mõõga ja ammuga? Pane neile ette leiba ja vett, et nad sööksid ja jooksid ning saaksid minna tagasi oma isanda juurde!'

²²Quichakßoc li profeta ut quixye: —Incßaß tâcamsiheb. ¿Ma nacacamsiheb ta biß li nequeßchapeß chak nak nequexxic chi pletic riqßuin lê chßîchß ut lê tzimaj? Chaqßueheb ban xcua rucßaheb ut tâcanabeb chi sukßîc riqßuin lix reyeb, chan.

²³Siis ta valmistas neile suure pidusöögi ning nad sõid ja jõid; seejärel laskis ta nad minema ja nad läksid oma isanda juurde. Ja Süüria röövjõugud ei tulnud enam Iisraeli maale.

²³Joßcan nak lix reyeb laj Israel quixtakla xyîbanquil li châbil tzacaêmk chokß reheb. Queßcuaßac ut queßucßac. Chirix chic aßan li rey quixtaklaheb cuißchic riqßuin li rey aran Siria. Ut li rey aßan incßaß chic quixtaklaheb lix soldado chixchßißchßißinquileb laj Israel saß lix naßajeb.

²⁴Aga pärast seda sündis, et Ben-Hadad, Süüria kuningas, kogus kõik oma sõjaväe ja läks ning piiras Samaariat.

²⁴Mokon chic laj Ben-adad, lix reyeb laj Siria, quixchßutubeb chixjunileb lix soldados. Queßcôeb chixsutbal li tenamit Samaria re teßoc chi pletic riqßuineb.

²⁵Siis tuli Samaarias suur nälg; ja vaata, nad piirasid seda, kuni eesli pea maksis kaheksakümmend seeklit hõbedat ja kortel tuvisõnnikut viis seeklit hõbedat.

²⁵Ut xban nak sutsu li tenamit qui-osoß lix tzacaêmkeb saß chixjunil li tenamit. Queßxterkßusi xtzßak chixjunil toj retal queßxcßayi xjolom li bûr chi câcßâl chi tumin plata. Ut ôb chi tumin plata xtzßak li mero libra li pim, li “xcßot mucuy” xcßabaß.

²⁶Ja kord, kui Iisraeli kuningas käis müüri peal, hüüdis keegi naine teda ja ütles: 'Aita, mu isand kuningas!'

²⁶Saß jun li cutan lix reyeb laj Israel yô chi numecß saß xbên li tzßac li sutsu cuiß li tenamit. Jun li ixk quixjap re ut quixye: —At rey, chinâtenkßa.

²⁷Ja ta vastas: 'Kui Issand sind ei aita, kust siis mina sulle abi võtan? Kas rehealusest või surutõrrest?'

²⁷Li rey quixye re: —Cui li Kâcuaß Dios incßaß nacatxtenkßa, ¿chanru nak tatintenkßa lâin? ¿Ma cuan ta biß intrigo ut invino re tinsi âcue?

²⁸Ja kuningas küsis temalt: 'Mida sa soovid?' Ja ta vastas: 'See naine ütles mulle: Anna oma poeg, selle me sööme täna, ja homme sööme siis minu poja!

²⁸¿Cßaßru xacßul? chan li rey. Li ixk quixye re: —At rey, li ixk aßin quixye cue, “Kacamsihak lâ cßulaßal re takatiu. Ut cuulaj takacamsi lin cßulaßal lâin” chan cue.

²⁹Ja me keetsime minu poja ning sõime ta. Ja järgmisel päeval ütlesin ma temale: Anna oma poeg meile söömiseks! Aga ta peitis oma poja ära.'

²⁹Takachik lin cßulaßal ut takatiu. Anakcuan lâin xinye re nak takacamsi li re aßan joß xye cue. Abanan li ixk incßaß naraj xqßuebal. Xmuk ban chiku, chan.

³⁰Kui kuningas kuulis naise sõnu, siis ta käristas oma riided lõhki, käies ise müüri peal. Ja rahvas nägi, ja vaata, tal oli riiete all vastu ihu kotiriie.

³⁰Quisach xchßôl li rey nak quirabi li cßaßru quixye. Quixpej li rakß ut yô chi bêc saß xbên li tzßac. Ut eb li tenamit li cuanqueb chi nachß queßril nak kßes ru tßicr li cuan chi saß li rakß.

³¹Ja ta ütles: 'Issand tehku minuga ükskõik mida, kui Eliisale, Saafati pojale, täna pea otsa jääb!'

³¹Li rey quixye: —Aß taxak li Kâcuaß chicamsînk cue cui chiru ajcuiß a cutan aßin incßaß tintakla xsetbal lix cux laj Eliseo li ralal laj Safat.—

³²Eliisa istus oma kojas ja vanemad istusid ta juures. Kuningas oli läkitanud ühe mehe enese eel. Aga enne kui käskjalg jõudis tema juurde, oli Eliisa vanemaile öelnud: 'Kas näete, kuidas see tapja poeg läkitab minu pead võtma? Aga vaadake, kui käskjalg tuleb, siis sulgege uks ja tõrjuge ta uksel! Eks ole tema taga ta isanda jalgade kobin?'

³²Li rey quixtakla lix takl chixcßambal laj Eliseo. Laj Eliseo chunchu saß rochoch rochbeneb laj cßamol be. Toj mâjiß ajcuiß nacuulac lix takl li rey nak laj Eliseo quixye reheb li cuînk: —Laj camsinel xtakla chak lix takl chixsetbal lin cux. Nak tâcßulûnk têtzßap li puerta chiru ut mêrocsi. Yô ajcuiß chak li rey chi châlc chirix, chan.Toj yô ajcuiß chi âtinac li profeta Eliseo nak lix takl li rey quicuulac riqßuin ut quixye re: —Relic chi yâl li Kâcuaß Dios xtakla li raylal aßin saß kabên. ¿Cßaß aj e nak tincuoybeni re nak li Kâcuaß toxtenkßa? chan.

³³Kui ta alles nendega rääkis, vaata, siis tuli käskjalg tema juurde ja ütles: 'Vaata, see õnnetus tuleb Issandalt; kas ma pean veel lootma Issanda peale?'

³³Toj yô ajcuiß chi âtinac li profeta Eliseo nak lix takl li rey quicuulac riqßuin ut quixye re: —Relic chi yâl li Kâcuaß Dios xtakla li raylal aßin saß kabên. ¿Cßaß aj e nak tincuoybeni re nak li Kâcuaß toxtenkßa? chan.