¹Aga Eliisa ütles: 'Kuulge Issanda sõna! Nõnda ütleb Issand: Homme sel ajal maksab Samaaria väravas pool külimittu peent jahu ühe seekli ja külimit otri ka ühe seekli.'

¹Laj Eliseo quixye re: —Abihomak li cßaßru naxye li Kâcuaß. Cuulaj saß ajcuiß li hônal aßin chêjunilex târûk texlokßok saß li oquebâl re Samaria. Têlokß cuukub litro li cßaj riqßuin yal jun chi tumin plata ut têlokß ajcuiß oßlaju litro li cebada riqßuin yal jun chi tumin plata, chan.

²Siis kostis pealik, kelle käele kuningas toetus, jumalamehele ja ütles: 'Vaata, isegi kui Issand teeks luugid taevasse, kuidas see küll võiks sündida?' Aga ta vastas: 'Vaata, sa näed seda oma silmaga, kuid ei saa seda süüa.'

²Li cuînk li natenkßan re li rey quixye re laj Eliseo: —Usta li Kâcuaß Dios naxtakla chak saß choxa li cebada chi nabal, mâ jaruj tâcßulmânk joß xaye, chan. Ut laj Eliseo quixye re: —Lâat tâcuil nak tâcßulmânk joß xinye. Abanan lâat incßaß tâtzaca li tzacaêmk aßan, chan.

³Ja värava suus oli neli pidalitõbist meest ja need ütlesid üksteisele: 'Miks me siin istume, seni kui sureme?

³Cuanqueb câhib li cuînk saklep rixeb chire li oquebâl re li tenamit. Queßxye chi ribileb rib: —¿Cßaßut nak cuanco arin roybeninquil kacamic?

⁴Kui me mõtleksime linna minna, siis me sureme seal, sest linnas on nälg; aga kui me jääme siia, siis me sureme samuti. Aga lähme nüüd ja tungime süürlaste leeri: kui nad jätavad meid elama, siis jääme elama; aga kui nad meid surmavad, siis sureme!'

⁴Mâcßaß rajbal nak to-oc saß li tenamit. Tocâmk xban cueßej. Abanan cui tocanâk arin tocâmk ajcuiß. Toxic saß lix naßajeb li soldado aj Siria. Cui eb aßan incßaß toeßxcamsi, us. Cui ut toeßxcamsi tocâmk, chanqueb.

⁵Ja hämarikus võtsid nad kätte, et minna süürlaste leeri; aga kui nad jõudsid süürlaste leeri serva, vaata, siis ei olnud seal ühtegi meest.

⁵Nak ac oc re li kßojyîn queßcôeb saß li naßajej li cuanqueb cuiß lix muhebâleb laj Siria. Nak queßcuulac eb laj Siria mâ aniheb chic saß lix muhebâleb.

⁶Sest Issand oli süürlaste sõjaväge lasknud kuulda vankrite mürinat, hobuste hirnumist ja suure väehulga kära, nõnda et nad ütlesid üksteisele: 'Vaata, Iisraeli kuningas on palganud meie vastu hettide kuningad ja egiptlaste kuningad, et nad tuleksid meile kallale!'

⁶Li Kâcuaß quixqßueheb laj Siria chirabinquil jun li chokînc. Chanchan xyâb li carruaje ut li cacuây nak yôqueb chi châlc nabaleb li soldado. Saß xchßôleb laj Siria nak lix reyeb laj Israel queßxjunaji ribeb riqßuineb laj hiteo ut eb laj Egipto ut yôqueb chi châlc chi pletic riqßuineb.

⁷Seepärast olid nad tõusnud ja hämarikus põgenenud ning olid jätnud maha oma telgid, hobused, eeslid ja leeri, sellisena nagu see oli, ja olid põgenenud, et päästa oma hinge.

⁷Joßcan nak eb laj Siria queßêlelic saß li ecuu aßan. Queßxcanab lix muhebâleb, lix cacuâyeb ut eb lix bûreb. Queßcana lix muhebâleb joß nak cuan ut queßêlelic re nak teßxcol rix lix yußameb.

⁸Ja kui need pidalitõbised jõudsid leeri serva, siis läksid nad ühte telki ning sõid ja jõid, ja kandsid sealt ära hõbedat, kulda ja riideid, ja läksid ning matsid need maha; siis nad tulid tagasi ja läksid teise telki, kandsid ka sealt ja läksid ning matsid maha.

⁸Eb li cuînk saklep rixeb queßcuulac cuanqueb cuiß lix muhebâleb laj Siria. Queßoc chi saß jun li muhebâl ut queßcuaßac ut queßucßac. Queßxxoc li plata, li oro ut li tßicr li queßxtau saß li muhebâl ut queßcôeb ut queßxmuk. Queßsukßi cuißchic xcaß sut saß li naßajej li xeßcuan cuiß laj Siria ut queßoc saß jun chic li muhebâl. Queßxxoc li cßaßru cuan aran ut queßcôeb cuißchic chixmukbal.

⁹Aga siis ütlesid nad üksteisele: 'Me ei talita õigesti! See päev on hea sõnumi päev. Kui me vaikime ja ootame, kuni hommik koidab, jääme süüdlasteks. Seepärast tulge nüüd, mingem ja kuulutagem seda kuningakojas!'

⁹Chirix aßan queßxye chi ribileb rib: —Incßaß us yôco chixbânunquil. Châbil esilal li xkatau. Tento nak takaye ajcuiß reheb li kech tenamitil. Cui takoybeni toj cuulaj, teßxye nak xomâcob chiruheb. Toxic saß tenamit ut takaye resil saß li rochoch li rey, chanqueb.

¹⁰Ja nad tulid ning hüüdsid linna väravahoidjaid, jutustasid neile ja ütlesid: 'Me läksime süürlaste leeri, ja vaata, seal ei olnud kedagi ja inimese häält ei olnud kuulda, küll aga olid kinniseotud hobused ja eeslid, samuti olid telgid sellised, nagu need olid olnud.'

¹⁰Joßcan nak queßel saß li naßajej li cuanqueb cuiß lix muhebâleb laj Siria ut queßcôeb saß li tenamit Samaria. Nak queßcuulac saß li oquebâl re li tenamit, queßxjap reheb chixbokbaleb li soldado li yôqueb chi cßacßalênc. Queßxye reheb: —Lâo xocuulac chak saß lix muhebâleb laj Siria. Mâ aniheb chic aran. Mâ ani na-ecßan aran. Eb lix cacuây ut eb lix bûr bacßbôqueb. Yîbanbil ajcuiß lix muhebâleb xeßcana, chanqueb.

¹¹Siis väravahoidjad tõstsid kisa ja sellest teatati kuningakojas.

¹¹Eb li soldado li yôqueb chi cßacßalênc re li oquebâl queßxjap reheb chixyebal resil saß li palacio.

¹²Ja kuningas tõusis öösel üles ning ütles oma sulastele: 'Ma ütlen nüüd teile, mida süürlased meile teevad: nemad teavad, et meil on nälg, ja seepärast läksid nad leerist ära, et pugeda väljale peitu, ise mõeldes: Kui nad tulevad linnast välja, siis me võtame nad elusalt kinni ja läheme linna.'

¹²Li rey quicuacli chak saß lix cuaribâl xban nak ac kßojyîn. Quixye reheb: —Lâin tinchßolob xyâlal êre li cßaßru yôqueb chixcßoxlanquil xbânunquil ke eb laj Siria. Eb aßan nequeßxnau nak mâcßaß chic katzacaêmk. Joßcan nak xeßel saß lix muhebâleb ut xeßxmuk ribeb chi nachß. Saß xchßôleb aßan nak toêlk saß li tenamit ut toeßxchap chi yoßyo ut teßoc saß li katenamit, chan.

¹³Aga üks tema sulaseist kostis ning ütles: 'Võetagu ometi viis neist hobuseist, kes siin veel alles on; vaata, nendegi saatus on ju nagu kogu Iisraeli hulgal, kes siia on alles jäänud, või nagu kogu Iisraeli hulgal, kes on hukkunud; läkitagem need, siis saame näha!'

¹³Jun reheb li nequeßtenkßan re li rey quixye: —Kataklâkeb cuib oxibak li cuînk chirixeb li ôb chi cacuây li xeßcana saß li tenamit chirilbal chi tzßakal cßaßru yôqueb laj Siria. Cui teßcamsîk, cßaßru xjalenquil xban nak juntakßêt ajcuiß takacßul chikajunilo arin saß li tenamit, chan.

¹⁴Siis võeti kaks vankrit hobustega ja kuningas läkitas need Süüria sõjaväele järele, öeldes: 'Minge ja vaadake!'

¹⁴Joßcan nak queßxsicß ru cuib li cacuây ut jun li carruaje. Ut li rey quixtaklaheb li cuînk ut quixye reheb: —Ayukex ut toxêqßue chak retal lix muhebâleb laj Siria, chan.

¹⁵Ja nad läksid neile järele kuni Jordanini, ja vaata, kogu tee oli täis riideid ja riistu, mis süürlased olid rutates maha visanud. Ja käskjalad tulid tagasi ning teatasid kuningale.

¹⁵Queßcôeb ut queßcuulac toj saß li nimaß Jordán. Ut queßxqßue retal nak yalak bar natßanaxin li rakßeb ut li cßaßru reheb laj Siria li queßxtzßek nak yôqueb chi êlelic. Queßsukßi cuißchic riqßuin li rey ut queßxye re cßaßru queßril chak.

¹⁶Siis rahvas läks välja ja riisus süürlaste leeri. Ja seetõttu maksis pool külimittu peent jahu ühe seekli ja külimit otri ühe seekli Issanda sõna kohaselt.

¹⁶Joßcan nak eb laj Israel queßel saß li tenamit ut queßcôeb saß lix muhebâleb laj Siria chixxocbal chixjunil li cßaßru cuan reheb. Quicßulman joß quixye li Kâcuaß. Queßxcßayi cuukub litro li cßaj yal riqßuin jun li tumin plata, ut queßxcßayi ajcuiß oßlaju litro li cebada yal riqßuin jun li tumin plata.

¹⁷Kuningas oli paigutanud selle pealiku, kelle käele ta toetus, värava ülevaatajaks; aga rahvas tallas tema väravas surnuks, nõnda nagu jumalamees oli öelnud, kõneldes siis, kui kuningas tuli tema juurde.

¹⁷Lix reyeb laj Israel quixqßue li soldado li natenkßan re chi cßacßalênc saß li oquebâl re li tenamit. Eb li tenamit queßnumeß saß xbên ut queßxpitzß xsaß ut quicam. Quicßulman joß quixye lix profeta li Kâcuaß nak quicuulac li rey riqßuin.

¹⁸Sest kui jumalamees oli kuningaga rääkinud ja öelnud: 'Homme sel ajal maksab Samaaria väravas külimit otri ühe seekli ja pool külimittu peent jahu ka ühe seekli',

¹⁸Ut quicßulman ajcuiß li cßaßru quixye li profeta nak quixye: Saß ajcuiß li hônal aßin cuulaj cuukub litro li châbil trigo tâcßayîk yal riqßuin jun li tumin plata joß ajcuiß oßlaju litro li cebada.

¹⁹siis oli pealik jumalamehele kostnud ja öelnud: 'Vaata, isegi kui Issand teeks luugid taevasse, kuidas võiks see sündida?' Ent Eliisa oli vastanud: 'Vaata, sa näed seda oma silmaga, kuid ei saa seda süüa.'

¹⁹Li cuînk li natenkßan re li rey quixye: —Usta li Kâcuaß Dios naxtakla chak saß choxa li cebada chi nabal, mâ jaruj tâcßulmânk joß xaye, chan. Ut laj Eliseo quixye re: —Lâat tâcuil nak tâcßulmânk, abanan lâat incßaß tâtzaca li tzacaêmk aßan, chan.Ut li cuînk quixcßul joß quiyeheß re xban nak eb li tenamit queßnumeß saß xbên saß li oquebâl re li tenamit ut quicam.

²⁰Ja nõnda sündiski temaga: rahvas tallas ta väravas surnuks.

²⁰Ut li cuînk quixcßul joß quiyeheß re xban nak eb li tenamit queßnumeß saß xbên saß li oquebâl re li tenamit ut quicam.