¹Ja pärast Sauli surma, kui Taavet oli tagasi tulnud amalekke löömast ja Taavet oli viibinud kaks päeva Siklagis,

¹Chirix lix camic laj Saúl, laj David quisukßi Siclag nak ac xnumta saß xbêneb laj Amalec ut aran quicuan cuib cutan.

²vaata, siis tuli kolmandal päeval keegi mees leerist Sauli juurest, riided lõhki käristatud ja mulda pea peal. Ja kui ta jõudis Taaveti juurde, siis ta heitis maha ja kummardas.

²Saß rox li cutan quicuulac jun li sâj cuînk riqßuin laj David. Li cuînk aßan xcomoneb lix soldados laj Saúl. Pejel li rakß ut cuan li poks saß xjolom retalil lix rahil xchßôl. Quixcuikßib rib saß chßochß re xqßuebal xlokßal laj David.

³Ja Taavet küsis temalt: 'Kust sa tuled?' Tema vastas: 'Ma olen Iisraeli leerist pääsenud.'

³Laj David quixye re: —¿Bar xatchal chak? chan. Li cuînk quixye re: —Yal xinêlelic chak saß xyânkeb lix soldados laj Saúl, chan.

⁴Ja Taavet ütles temale: 'Mis seal juhtus? Jutusta ometi mulle!' Ja ta vastas: 'Rahvas põgenes lahingust ja rahvast on paljud ka langenud ja surnud; ka Saul ja tema poeg Joonatan on surnud.'

⁴Laj David quixye re: —Ye cue cßaßru xcßulman.— Li cuînk quixye re: —Eb li soldados aj Israel queßêlelic saß li plêt. Nabaleb li xeßcamsîc. Xeßxcamsi laj Saúl ut xeßxcamsi ajcuiß laj Jonatán li ralal, chan.

⁵Siis küsis Taavet noorelt mehelt, kes temale seda jutustas: 'Kuidas sa tead, et Saul ja tema poeg Joonatan on surnud?'

⁵Laj David quixye re li sâj cuînk li quicßamoc re li esilal: —¿Chanru nak nacanau nak xeßcamsîc laj Saúl ut laj Jonatán? chan re.

⁶Ja noor mees, kes temale seda jutustas, vastas: 'Ma juhtusin kogemata Gilboa mäele, ja vaata, Saul toetas ennast oma piigile; aga vaata, sõjavankrid ja ratsanikud kippusid talle ligi.

⁶Li cuînk quixye re: —Lâin yôquin chi numecß aran saß li tzûl Gilboa nak xcuil nak laj Saúl xakxo aran. Yô chixcûtunquil rib riqßuin lix lâns. Ut eb li soldados li xicß nequeßiloc re yôqueb chi châlc saß xcarruaje ut yôqueb ajcuiß chi châlc chirix cacuây.

⁷Kui ta ümber pöördus ja mind nägi, siis ta hüüdis mind. Ja ma vastasin: Siin ma olen!

⁷Quixsukßisi rib laj Saúl chicuilbal ut quixye cue, “Quim arin.” Ut lâin côin riqßuin ut quinye re, “Cueßquin. ¿Cßaßru tâcuaj tinbânu?” chanquin re.

⁸Ta küsis minult: Kes sa oled? Ja ma vastasin talle: Mina olen amalek.

⁸Quixye cue, “¿Anihat lâat?” chan. Ut lâin quinye re, “Lâin xcomoneb laj Amalec” chanquin re.

⁹Siis ta ütles mulle: Astu nüüd minu juurde ja surma mind, sest mind on tabanud nõrkushoog, kuigi mul on hing alles täiesti sees!

⁹Ut aßan quixye cue, “Hilon chak cuiqßuin ut chinâcamsi. Toj yoßyôquin, abanan kßaxal ra cuanquin,” chan laj Saúl.

¹⁰Siis ma astusin ta juurde ja surmasin tema, sest ma teadsin, et kui ta kukub, siis ta ei jää elama. Ja ma võtsin laubaehte, mis tal peas oli, ja käevõru, mis tal käsivarre ümber oli, ja tõin need siia oma isandale.'

¹⁰Joßcan nak quinnachßoc riqßuin ut quincamsi xban nak quinqßue retal nak incßaß chic tâcuânk xyußam xban nak ac xtßaneß saß rukßeb li xicß nequeßiloc re. Chirix aßan quinxoc lix corona li cuan saß xjolom ut quinxoc ajcuiß li chßîchß li cuan saß xtel ut quincßam chak chokß âcue, at kâcuaß David, chan li sâj cuînk.

¹¹Siis Taavet haaras kinni oma riietest ja käristas need lõhki, nõndasamuti tegid ka kõik mehed, kes ta juures olid.

¹¹Laj David, joß eb ajcuiß chixjunileb li cuînk li cuanqueb rochben, queßxpej li rakßeb xban xrahil xchßôleb.

¹²Ja nad kaeblesid, nutsid ja paastusid õhtuni Sauli ja tema poja Joonatani pärast, ja Issanda rahva ja Iisraeli soo pärast, sellepärast et need olid langenud mõõga läbi.

¹²Queßyâbac xban xrahil xchßôleb ut queßxbânu x-ayûn toj qui-ecuu xban nak queßcamsîc laj Saúl ut laj Jonatán ut xban ajcuiß nak kßaxal nabaleb laj Israel, lix tenamit li Dios, queßcamsîc saß li plêt.

¹³Ja Taavet küsis noorelt mehelt, kes oli temale seda jutustanud: 'Kust sa pärit oled?' Ja see vastas: 'Mina olen võõrsil elava amaleki mehe poeg.'

¹³Ut laj David quiâtinac riqßuin li cuînk li quiyehoc re nak quicamsîc laj Saúl. Quixye re: —¿Bar âtenamit? chan. Li cuînk quixye: —Lâin saß jalan tenamit xinchal chak. Lâin xcomoneb laj Amalec, chan.

¹⁴Ja Taavet ütles talle: 'Kuidas sa siis ei kartnud sirutada oma kätt Issanda võitu hukkamiseks?'

¹⁴Laj David quixye ajcuiß re: —¿Ma incßaß xatxucuac chixcamsinquil li rey? ¿Cßaßut nak xacamsi li rey li sicßbil ru xban li Dios? chan.

¹⁵Ja Taavet kutsus ühe noore mehe ning ütles: 'Tule siia ja mine talle kallale!' Ja see lõi ta maha, nõnda et ta suri.

¹⁵Ut laj David quixbok jun li cuînk riqßuin ut quixye re: —Camsi li cuînk aßin, chan. Ut aßan quixcamsi li cuînk aj Amalec.

¹⁶Ja Taavet ütles temale: 'Sinu veri tulgu su pea peale, sest su oma suu on tunnistanud sinu vastu, öeldes: Mina olen tapnud Issanda võitu.'

¹⁶Ut laj David quixye re li cuînk aj Amalec: —Xmâc nak xaye nak xacamsi li rey li sicßbil ru xban li Dios, joßcan nak xatcamsîc lâat, chan.

¹⁷Ja Taavet laulis Sauli ja tema poja Joonatani pärast seda nutulaulu

¹⁷Laj David quixbicha jun li bich re rahil chßôlej chirix lix camiqueb laj Saúl ut laj Jonatán, li ralal.

¹⁸ning ütles, et Juuda poegadele tuleks õpetada 'Ammulaulu'. Vaata, see on kirja pandud Õiglase raamatus:

¹⁸Ut quixye nak chixjunileb li ralal xcßajol laj Judá teßxtzol. Li bich aßin tzßîbanbil saß li hu li quixtzßîba laj Jaser. Aßan aßin li bich:

¹⁹'Sinu hiilgus, Iisrael, on maha löödud su küngastel! Kuidas küll on kangelased langenud!

¹⁹Quisacheß ru lix lokßal li tenamit Israel saß xbêneb li tzûl. Li kßaxal cauheb rib chi pletic queßcamsîc.

²⁰Ärge jutustage seda Gatis, ärge kuulutage Askeloni tänavail, et vilistite tütred ei rõõmutseks, et ümberlõikamatute tütred ei rõkataks!

²⁰Mêye resil aran Gat, chi moco têye resil saß eb li be aran Ascalón, re nak incßaß teßsahokß saß xchßôleb lix rabineb laj filisteo. Mêye resil re nak incßaß teßpiscßok xban xsahileb xchßôl li ixk li incßaß nequeßxpâb li Dios.

²¹Gilboa mäed! Ärgu tulgu teie peale ei kastet ega vihma, te ohvripõllud! Sest seal on rüvetatud kangelaste kilbid, Sauli kilp on õliga võidmata.

²¹Lâex li tzûl li cuanquex Gilboa, incßaß ta chic chitßanekß li hab saß êbên, chi moco li xchußque. Ut incßaß ta chic chiêlk li acuîmk chiru li chßochß xban nak saß êbên lâex xeßsacheß xcuanquileb lix chßîchßeb li cauheb rib chi pletic. Ut saß êbên ajcuiß lâex quisacheß xcuanquil lix chßîchß laj Saúl. Chanchan ta li incßaß sicßbil ru xban li Dios.

²²Mahalöödute verest, kangelaste rasvast ei hoidunud Joonatani amb, Sauli mõõk ei tulnud tühjalt tagasi.

²²Mâ jun sut queßsukßi saß li plêt laj Saúl ut laj Jonatán chi incßaß ta nequeßxcamsi chak nabaleb riqßuineb lix tzimaj ut riqßuin lix chßîchßeb.

²³Saul ja Joonatan, armastatud ja armsad, lahutamatud elus ja surmas! Nad olid kotkastest kiiremad, lõvidest tugevamad.

²³Laj Saúl ut laj Jonatán kßaxal châbileb ut rarôqueb. Laj Saúl ut laj Jonatán incßaß queßxcanab ribeb nak toj yoßyôqueb. Chi moco nak queßcam queßxcanab ribeb. Kßaxal sêbeb joß li xul tßiu xcßabaß. Ut kßaxal cauheb rib joß li cakcoj.

²⁴Iisraeli tütred! Nutke Sauli pärast, kes teid riietas kaunistustega purpurisse, kes kinnitas kuldehteid teie riietele!

²⁴Ex ixk aj Israel, chexyâbak chirix lix camic laj Saúl xban nak aßan natikiban êre riqßuin li châbil tßicr púrpura. Ut aßan ajcuiß naxqßue li oro chokß xsahob ru lê rakß.

²⁵Kuidas küll on kangelased langenud keset taplust, Joonatan maha löödud su küngastel!

²⁵Qßuehomak retal. Xeßcamsîc li cauheb rib chi pletic ut xcamsîc ajcuiß laj Jonatán saß xbên li tzûl.

²⁶Mul on sinu pärast kitsas käes, mu vend Joonatan! Sa olid mulle väga kallis. Naiste armastusest imelisem oli su armastus minu vastu.

²⁶At Jonatán, lâat chanchanat li cuas. Cßajoß xrahil inchßôl xban nak kßaxal rarôcat inban. Kßaxal lokß chokß cue nak xinâra. Kßaxal lokß nak xinraheß âban chiru nak xinraheß xbaneb li ixk.Xeßosoß li cauheb rib chi pletic ut eb lix chßîchß mâcßaß chic nequeßoc cuiß, chan laj David saß lix bich.

²⁷Kuidas küll on kangelased langenud ja võitlusrelvad hävinud!'

²⁷Xeßosoß li cauheb rib chi pletic ut eb lix chßîchß mâcßaß chic nequeßoc cuiß, chan laj David saß lix bich.