¹Ja pärast sündis, et Taavet küsis Issandalt, öeldes: 'Kas pean minema mõnesse Juuda linna?' Ja Issand vastas temale: 'Mine!' Ja Taavet küsis: 'Kuhu ma lähen?' Ja ta vastas: 'Hebronisse.'

¹Mokon chic laj David quixpatzß re li Kâcuaß cßaßru tixbânu ut quixye: —¿Ma us tinxic saß junak tenamit cuan xcuênt Judá? chan. Ut li Kâcuaß quichakßoc ut quixye re: —Us tatxic, chan. Ut laj David quixpatzß cuißchic re: —¿Cßaßru tenamitil tinxic cuiß?— Ut li Kâcuaß quixye re: —Ayu saß li tenamit Hebrón, chan.

²Nii läks Taavet sinna, samuti ta mõlemad naised: jisreellanna Ahinoam ja Abigail, karmellase Naabali naine.

²Ut laj David cô saß li tenamit aßan rochbeneb xcaßbichaleb li rixakil. Aßaneb lix Ahinoam, Jezreel xtenamit, ut lix Abigail, Carmel xtenamit, li quicuan chokß rixakil laj Nabal.

³Ja Taavet viis sinna ka oma sõjamehed, kes ta juures olid, igaühe koos tema perega; ja nad elasid Hebroni linnades.

³Ut quixcßameb ajcuiß chirix li cuînk li nequeßtenkßan re joßqueb ajcuiß li rixakileb, ut eb li ralal xcßajol. Ut queßcana chi cuânc saß eb li tenamit li cuanqueb saß xcuênt Hebrón.

⁴Siis tulid Juuda mehed ja võidsid Taaveti seal kuningaks Juuda soole. Kui Taavetile teatati, et need olid Gileadi Jaabesi mehed, kes Sauli maha matsid,

⁴Chirix chic aßan queßcuulac li cuînk li nequeßcßamoc be saß xyânkeb laj Judá ut aran queßxxakab laj David chokß xreyeb laj Judá. Ut queßxye re nak eb li cuanqueb Jabes li cuan saß xcuênt Galaad, aßaneb li queßmukuc re laj Saúl.

⁵siis läkitas Taavet käskjalad Gileadi Jaabesi meeste juurde ja ütles neile: 'Issand õnnistagu teid, et osutasite seda armastust oma isandale Saulile ja matsite ta maha!

⁵Ut laj David quixtaklaheb lix takl riqßuineb laj Jabes li cuan xcuênt Galaad ut quixye reheb: —Aß taxak li Dios chi-osobtesînk êre riqßuin li usilal xebânu re li rey Saúl nak xemuk.

⁶Osutagu nüüd Issand teile heldust ja truudust! Minagi tahan selle eeskujul teile head teha, sellepärast et te seda tegite.

⁶Aß taxak li Kâcuaß chi-uxtânânk êru lâex ut aß taxak li usilal chicuânk êriqßuin. Joßcan ajcuiß lâin tinbânu usilal êre riqßuin li usilal li xebânu.

⁷Ja nüüd olgu teie käed tugevad ja olge vahvad! Teie isand Saul on küll surnud, aga Juuda sugu on ju mind võidnud enesele kuningaks!'

⁷Checacuubresihak lê chßôl usta ac xcam li rey Saúl. Ut tinye ajcuiß êre nak lâin xineßxxakab chokß xreyeb laj Judá, chan laj David.

⁸Kuid Abner, Neeri poeg, kes oli Sauli väepealik, võttis Sauli poja Iisboseti ja viis Mahanaimi

⁸Laj Abner, li ralal laj Ner, aßan li nataklan saß xbêneb lix soldados laj Saúl. Laj Abner cô saß li naßajej Mahanaim. Quixcßam chirix laj Is-boset li ralal laj Saúl nak cô.

⁹ning tõstis tema kuningaks Gileadile, aaserlastele, Jisreelile, Efraimile, Benjaminile ja kogu Iisraelile.

⁹Ut quixxakab laj Is-boset chokß xreyeb li cuanqueb Galaad, ut eb li cuanqueb Gesuri, joß eb ajcuiß li cuanqueb Jezreel. Ut quixxakab ajcuiß chokß xreyeb li ralal xcßajol laj Efraín ut eb li ralal xcßajol laj Benjamín. Quixxakab chokß xreyeb chixjunileb li cuanqueb saß li naßajej Israel.

¹⁰Sauli poeg Iisboset oli Iisraeli kuningaks saades nelikümmend aastat vana ja ta valitses kaks aastat; ainult Juuda sugu käis Taaveti järel.

¹⁰Caßcßâl chihab cuan re laj Is-boset nak qui-oc chokß rey aran Israel. Cuib chihab quicuan chokß rey. Caßaj cuiß eb li ralal xcßajol laj Judá queßoquen chirix laj David.

¹¹Ja aega, mis Taavet oli Juuda soo kuningaks Hebronis, oli seitse aastat ja kuus kuud.

¹¹Cuukub chihab riqßuin cuakib po quicuan laj David chokß xreyeb li ralal xcßajol laj Judá aran Hebrón.

¹²Kord läksid Abner, Neeri poeg, ja Sauli poja Iisboseti sulased Mahanaimist Gibeoni.

¹²Laj Abner, li ralal laj Ner, qui-el saß li tenamit Mahanaim ut cô saß li tenamit Gabaón rochbeneb li nequeßcßanjelac chiru laj Is-boset li ralal laj Saúl.

¹³Aga Joab, Seruja poeg, ja Taaveti sulased läksid ka välja ja nad kohtusid Gibeoni tiigi juures; ühed asusid siiapoole tiiki ja teised sinnapoole tiiki.

¹³Laj Joab, lix yum lix Sarvia, rochbeneb li nequeßcßanjelac chiru laj David queßcôeb ut queßxcßul ribeb aran Gabaón cuan cuiß li haß. Li jun chßûtal queßxakli saß junpacßal li haß ut li jun chßûtal chic queßxakli saß li jun pacßal chic.

¹⁴Ja Abner ütles Joabile: 'Noored mehed võiksid meie ees hakata mängima sõjamängu!' Ja Joab vastas: 'Hakaku pealegi!'

¹⁴Laj Abner quixye re laj Joab: —Cheßpletik li sâj cuînk re teßkil ani na cauheb rib chi pletic, chan. Ut laj Joab quixye: —Us. Cheßpletik, chan.

¹⁵Siis nad tõusid ja astusid ette: kaksteist meest Benjamini ja Sauli poja Iisboseti poolt ja kaksteist Taaveti sulaseist.

¹⁵Joßcan nak queßnumeß chi ubej cablaju xcomoneb laj Is-boset ut li ralal xcßajol laj Benjamín. Ut queßnumeß ajcuiß chi ubej cablaju xcomoneb lix soldados laj David.

¹⁶Ja nad haarasid üksteist peast ning pistsid oma mõõgad üksteisele külje sisse ja langesid üheskoos. Seepärast nimetatakse seda paika Helkat- Hassurimiks; see on Gibeoni juures.

¹⁶Ut queßxchap xjolomeb chi ribileb rib ut queßxcuj chi chßîchß saß xcßatk xsaßeb chi ribileb rib. Ut jun xiquic nak queßcam saß li hônal aßan. Joßcan nak xeßxqßue chokß xcßabaß li naßajej aßan “Helcat-hazurim”. Li naßajej aßan cuan saß xcuênt Gabaón.

¹⁷Ja sel päeval sündis väga tugev taplus ning Abnerit ja Iisraeli mehi löödi Taaveti sulaste poolt.

¹⁷Chirix chic aßan queßoc chi pletic chi cau. Ut eb lix soldados laj David queßnumta saß xbên laj Abner ut eb lix soldados.

¹⁸Ja seal oli kolm Seruja poega: Joab, Abisai ja Asael; ja Asaelil olid kerged jalad, otsekui gasellil väljal.

¹⁸Cuanqueb saß li plêt aßan laj Joab, laj Abisai ut laj Asael, li oxib chi xyum lix Sarvia. Laj Asael cau naâlinac. Chanchan li quej li cuan saß qßuicheß.

¹⁹Ja Asael ajas Abnerit taga ega põiganud Abneri järelt ei paremale ega vasakule.

¹⁹Laj Asael quirâlina laj Abner. Incßaß quixcanab râlinanquil.

²⁰Siis Abner pöördus ümber ja küsis: 'Kas see oled sina, Asael?' Ja ta vastas: 'Mina.'

²⁰Laj Abner qui-iloc chirix ut quixye: —¿Ma lâat laj Asael? chan. Ut laj Asael quixye re: —Lâin, chan.

²¹Ja Abner ütles temale: 'Pöördu paremale või vasakule, võta kinni mõni noortest meestest ja võta tema varustus!' Aga Asael ei tahtnud lahkuda tema järelt.

²¹Laj Abner quixye re: —Canab cuâlinanquil. Chap junak reheb lin soldados ut cßam chokß âcue li cßaßru cuan riqßuin, chan. Abanan laj Asael incßaß quixcanab râlinanquil.

²²Ja Abner ütles veel kord Asaelile: 'Lahku mu järelt! Miks peaksin sind maha lööma? Kuidas võiksin siis tõsta oma silmi su venna Joabi poole?'

²²Ut laj Abner quixye cuißchic re: —Canab cuâlinanquil. ¿Ma tinâpuersi châcamsinquil? ¿Chanru nak tinrûk chi âtinac riqßuin laj Joab lâ cuas cui tatincamsi? chan.

²³Aga kui Asael ei tahtnud lahkuda, siis lõi Abner talle piigipäraga kõhtu, nõnda et piik tuli tagant välja; Asael kukkus maha ja suri kohapeal. Ja kõik, kes jõudsid sinna paika, kus Asael oli maha langenud ja surnud, jäid seisma.

²³Abanan laj Asael incßaß quixcanab râlinanquil. Joßcan nak laj Abner quixcuj lix lâns saß xcßatk xsaß laj Asael ut li lâns qui-el jun pacßal. Ut laj Asael quitßaneß saß chßochß ut quicam. Chixjunileb li yôqueb chi numecß saß li naßajej li cuan cuiß li camenak nequeßxakli chirilbal.

²⁴Aga Joab ja Abisai ajasid Abnerit taga ja nad jõudsid päikeseloojakul Amma künkani, mis on Giiahi kohal Gibeoni kõrbe suunas.

²⁴Ut laj Joab ut laj Abisai queßrâlina laj Abner. Ac ecuu chic nak queßcuulac saß li tzûl Amma, li cuan chiru li tenamit Gía chire li be li naxic saß li chaki chßochß li cuan aran Gabaón.

²⁵Siis kogunesid benjaminlased Abneri järele üheks jõuguks ja jäid peatuma ühe künka harjale.

²⁵Eb li ralal xcßajol laj Benjamín queßxchßutub ribeb riqßuin laj Abner re nak teßpletik rochben. Ut queßxakli saß xbên li tzûl.

²⁶Ja Abner hüüdis Joabile ning ütles: 'Kas siis mõõk peab igavesti sööma? Kas sa ei mõista, et lõpp on kibe? Kas sa ei ütlegi rahvale, et nad loobuksid taga ajamast oma vendi?'

²⁶Laj Abner quixjap re chixyebal re laj Joab: —¿Ma tento nak junelic yôko chixcamsinquil kib? ¿Ma incßaß nacanau nak junes raylal tixqßue saß kabên? Lâo kacomon kib chikajunilo. ¿Ma incßaß tâye reheb lâ soldados nak teßxcanab kâlinanquil? chan.

²⁷Ja Joab vastas: 'Nii tõesti kui Jumal elab: kui sa ei oleks rääkinud, siis oleks rahvas alles hommikul loobunud taga ajamast oma vendi.'

²⁷Laj Joab quixye re: —Saß xcßabaß li yoßyôquil Dios, lâin ninye âcue, cui ta incßaß xat-âtinac chak, eb lin soldados incßaß raj xeßxcanab êrâlinanquil toj chalen nak tâsakêuk cuulaj, chan.

²⁸Ja Joab puhus sarve; siis peatus kogu rahvas ega ajanud enam Iisraeli taga. Ja nad ei sõdinud enam.

²⁸Ut laj Joab quixyâbasi lix trompeta re xyebal reheb lix soldados nak teßxcanab râlinanquileb laj Abner. Joßcan nak queßxcanab pletic.

²⁹Siis käisid Abner ja tema mehed kogu selle öö mööda lagendikku ning läksid üle Jordani; ja nad käisid kogu ennelõunase aja ning jõudsid Mahanaimi.

²⁹Laj Abner rochbeneb lix soldados, queßbêc saß li ru takßa Arabá chixjunil li kßojyîn. Queßnumeß jun pacßal li nimaß Jordán ut queßnumeß ajcuiß Bitrón toj retal queßcuulac Mahanaim.

³⁰Ja Joab, lõpetanud Abneri tagaajamise, kogus kokku kõik oma rahva; Taaveti sulaseist oli puudu üheksateist meest ja Asael.

³⁰Laj Joab quixcanab râlinanquileb. Quixchßutub chixjunileb lix soldados ut quixqßue retal nak queßcamsîc belêlaju lix soldados. Joßcan ajcuiß laj Asael queßxcamsi.

³¹Aga Taaveti sulased olid benjaminlastest ja Abneri meestest surnuks löönud kolmsada kuuskümmend meest.

³¹Ut eb lix soldados laj David queßxcamsiheb oxib ciento riqßuin oxcßâl lix soldados laj Abner, xcomoneb li ralal xcßajol laj Benjamín.Laj Joab queßxxoc li camenak Asael ut queßxmuk aran Belén saß li naßajej li quimukeß cuiß lix yucuaß. Chirix chic aßan queßbêc chiru li kßojyîn. Yô chi sakêuc nak queßcuulac Hebrón.

³²Ja nad tõstsid Asaeli üles ning matsid tema ta isa hauda, mis oli Petlemmas. Ja Joab ja tema mehed käisid kogu öö ning jõudsid koiduajaks Hebronisse.

³²Laj Joab queßxxoc li camenak Asael ut queßxmuk aran Belén saß li naßajej li quimukeß cuiß lix yucuaß. Chirix chic aßan queßbêc chiru li kßojyîn. Yô chi sakêuc nak queßcuulac Hebrón.