¹Sõda Sauli soo ja Taaveti soo vahel kujunes pikaks; aga Taavet läks üha vägevamaks, Sauli sugu seevastu üha nõrgemaks.

¹Najt queßpletic lix soldados laj Saúl riqßuineb lix soldados laj David. Yôqueb chi cacuûc ribeb lix soldados laj David ut incßaß chic cau ribeb lix soldados laj Saúl.

²Ja Taavetile sündisid Hebronis pojad: tema esmasündinu oli Amnon, kelle ema oli jisreellanna Ahinoam;

²Aßaneb aßin li ralal laj David li queßyoßla nak cuan Hebrón: li xbên ralal, aßan laj Amnón. Lix naß, aßan lix Ahinoam li chalenak Jezreel.

³tema teine poeg oli Kileab, kelle ema Abigail oli olnud karmellase Naabali naine; kolmas oli Absalom, Gesuri kuninga Talmai tütre Maaka poeg;

³Li xcab, aßan laj Quileab. Lix naß, aßan lix Abigail li quicuan chokß rixakil laj Nabal aran Carmel. Li rox, aßan laj Absalón. Lix naß, aßan lix Maaca lix rabin laj Talmai li quicuan chokß rey aran Gesur.

⁴neljas oli Adonija, Haggiti poeg; viies oli Sefatja, Abitali poeg;

⁴Li xcâ, aßan laj Adonías. Lix naß, aßan lix Haguit. Ut li roß, aßan laj Sefatías. Lix naß, aßan lix Abital.

⁵kuues oli Jitream, Taaveti naise Egla poeg; need sündisid Taavetile Hebronis.

⁵Li xcuak li ralal laj David, aßan laj Itream. Lix naß, aßan lix Egla, jun chic li rixakil laj David. Aßaneb aßin li ralal laj David li queßyoßla aran Hebrón.

⁶Niikaua kui oli sõda Sauli soo ja Taaveti soo vahel, võimutses Abner Sauli kojas.

⁶Nak yôqueb chi pletic li soldados li nequeßoquen chirix li ralal laj Saúl riqßuineb li soldados li nequeßoquen chirix laj David, yô chi nimânc xcuanquil laj Abner saß xyânkeb li nequeßoquen chirix li ralal laj Saúl.

⁷Saulil oli olnud liignaine, Rispa nimi, Ajja tütar. Ja Iisboset küsis Abnerilt: 'Mispärast sa lähed mu isa liignaise juurde?'

⁷Quicuan jun li ixk riqßuin laj Saúl, xRizpa xcßabaß. Aßan lix rabin laj Aja. Saß jun li cutan laj Is-boset quixye re laj Abner: —¿Cßaßut nak xachßic âcuib riqßuin li ixk li quicuan riqßuin lin yucuaß camenak? chan.

⁸Aga Abner vihastas väga Iisboseti sõnade pärast ja ütles: 'Kas ma olen mõni Juuda koerapea? Veel tänapäevalgi ma teen head su isa Sauli soole, tema vendadele ja sõpradele, ja ma ei ole andnud sind Taaveti kätte. Aga nüüd sa heidad mulle ette patusüüd selle naisega!

⁸Cßajoß nak quijoskßoß laj Abner nak quirabi li quixye. Ut quixye re laj Is-boset: —¿Ma lâin ta biß tzßiß? ¿Ma yôquin ta biß chi cßanjelac chiruheb li ralal xcßajol laj Judá? Lâin tîc inchßôl chi cßanjelac chiru laj Saúl lâ yucuaß ut eb li rechßalal ut eb li ramîg. Incßaß xatinkßaxtesi saß rukß laj David. ¿Cßaßut nak nacaye nak yôquin chi mâcobc riqßuin li ixk aßin?

⁹Jumal tehku Abneriga ükskõik mida, kui ma ei tee Taaveti heaks, mida Issand temale on vandega tõotanud:

⁹Aß taxak li Kâcuaß chiqßuehok cue chixtojbal inmâc cui incßaß tintenkßa laj David joß quixyechißi li Kâcuaß re.

¹⁰kuningriik võetakse Sauli soolt ja Taaveti aujärg püstitatakse Iisraelile ja Juudale Daanist kuni Beer-Sebani!'

¹⁰Li Kâcuaß quixye nak târisi xcuanquileb li ralal xcßajol laj Saúl ut tixqßue re laj David. Laj David tâoc chokß xreyeb li cuanqueb saß li naßajej Israel, joß ajcuiß chokß xreyeb li cuanqueb saß li naßajej Judá. Tâtaklânk saß chixjunil li naßajej li naticla aran Dan toj Beerseba, chan laj Abner.

¹¹Siis ei julgenud Iisboset Abnerile enam sõnagi kosta, sest ta kartis teda.

¹¹Mâ jun li âtin quisumen cuiß laj Is-boset xban nak quixucuac chiru.

¹²Ja Abner läkitas käskjalad enese poolt Taaveti juurde küsima: 'Kelle päralt on maa?', et ütelda: 'Tee minuga leping, ja vaata, siis on sinuga minu käsi, mis pöörab kogu Iisraeli sinu poole!'

¹²Ut laj Abner quixtakla resil riqßuin laj David ut quixye re: —¿Ma jalan ta biß aj e li naßajej aßin? Bânu junak contrato cuiqßuin ut lâin tatintenkßa re nak chixjunileb li cuanqueb arin Israel teßoquênk châcuix, chan.

¹³Ja tema vastas: 'Hea küll, ma teen sinuga lepingu. Aga ma nõuan sinult ühte asja ja ütlen: Sina ei saa näha mu palet, kui sa ei ole toonud mu ette Sauli tütart Miikalit, enne kui sa tuled vaatama mu palet.'

¹³Laj David quixye re: —Us. Lâin tinbânu li contrato âcuiqßuin. Abanan, tento nak tâcßam chak cuiqßuin lix Mical lix rabin laj Saúl. Incßaß tatchâlk chicuilbal cui incßaß nacacßam chak lix Mical châcuix, chan.

¹⁴Siis Taavet läkitas käskjalad Sauli pojale Iisbosetile ütlema: 'Anna mu naine Miikal, kelle ma enesele kihlasin saja vilisti eesnaha eest!'

¹⁴Ut laj David quixtaklaheb lix takl riqßuin laj Is-boset, li ralal laj Saúl re teßxye re: —Kßaxtesi cuißchic cue lix Mical, li cuixakil xban nak lâin ac xintoj rix riqßuin jun ciento rußuj xtzßejcualeb li cuînk aj filisteo, chan.

¹⁵Ja Iisboset läkitas naise järele ning võttis tema ära ta mehelt Paltielilt, Laisi pojalt.

¹⁵Joßcan nak laj Is-boset quixtakla xmakßbal lix Mical chiru laj Paltiel lix bêlom. Aßan li ralal laj Lais.

¹⁶Aga ta mees tuli koos temaga ja käis nuttes ta järel Bahuurimini. Siis ütles Abner temale: 'Mine tagasi!' Ja ta läks tagasi.

¹⁶Laj Paltiel quixtâke lix Mical toj Bahurim ut yô chi yâbac. Abanan laj Abner quixye re laj Paltiel nak tâsukßîk saß rochoch. Joßcan nak quisukßi.

¹⁷Ja Abner rääkis Iisraeli vanematega, öeldes: 'Te olete juba ammu tahtnud saada Taavetit enestele kuningaks.

¹⁷Mokon chic laj Abner cô chi âtinac riqßuineb li nequeßcßamoc be aran Israel. Quixye: —Junxil nequex-oc chi xyebal nak laj David tâoc chokß êrey.

¹⁸Tehke seda siis nüüd, sest Issand on kõnelnud Taaveti kohta, öeldes: Oma sulase Taaveti käega ma päästan oma Iisraeli rahva vilistite käest ja kõigi ta vaenlaste käest.'

¹⁸Anakcuan naru têxakab chokß êrey xban nak li Kâcuaß quixye re laj David chi joßcaßin, “Lâin tatintenkßa chixcolbaleb lin tenamit Israel chiruheb laj filisteo ut chiruheb ajcuiß chixjunileb li xicß nequeßiloc reheb,” chan.

¹⁹Ja Abner rääkis seda ka benjaminlaste kuuldes; seejärel läks Abner ka Hebronisse kõnelema Taaveti kõrvu kõike, mis Iisraeli silmis ja kogu Benjamini soo silmis hea oli.

¹⁹Ut quiâtinac ajcuiß riqßuineb li ralal xcßajol laj Benjamín ut cô Hebrón chixyebal re laj David li cßaßru queßxcßoxla nak us reheb li ralal xcßajol laj Israel ut reheb ajcuiß li ralal xcßajol laj Benjamín.

²⁰Kui Abner tuli Taaveti juurde Hebronisse ja koos temaga kakskümmend meest, siis tegi Taavet võõruspeo Abnerile ja meestele, kes olid koos temaga.

²⁰Laj Abner quicuulac aran Hebrón riqßuin laj David rochbeneb junmay chi cuînk. Ut laj David quixbânu jun li ninkße re xcßulbal laj Abner ut eb li rochben.

²¹Ja Abner ütles Taavetile: 'Ma võtan kätte ja lähen ning kogun oma isanda kuninga juurde kogu Iisraeli, et nad teeksid sinuga lepingu ja et sa saaksid valitseda kõige üle, mida su hing himustab.' Siis laskis Taavet Abneri minna, ja ta läks rahus.

²¹Laj Abner quixye re laj David: —Lâin tinxic chixchßutubanquileb chixjunileb li cuanqueb aran Israel re nak teßxbânu junak li contrato âcuiqßuin. Ut lâatak chic xreyeb joß nacacßoxla nak us xbânunquil, chan. Nak quichakßrabîc xban laj David, laj Abner cô chi sa saß xchßôl.

²²Ja vaata, Taaveti sulased ja Joab tulid rüüsteretkelt ning tõid endaga kaasa palju saaki; Abner ei olnud aga enam Taaveti juures Hebronis, sest Taavet oli lasknud tal minna ja ta oli rahus ära läinud.

²²Chirix chic aßan laj Joab rochbeneb lix soldados laj David queßsukßi chi pletic. Queßxcßam chak nabal li cßaßak re ru queßrêchani saß li plêt. Laj Abner mâ ani chic riqßuin laj David aran Hebrón. Ac quichakßrabîc xban laj David ut cô chi sa saß xchßôl.

²³Kui Joab ja kogu sõjavägi, kes oli koos temaga, jõudis pärale, siis jutustati Joabile ja öeldi: 'Abner, Neeri poeg, tuli kuninga juurde, aga tema laskis tal minna ja ta läks rahus.'

²³Nak quicuulac laj Joab ut li rochben, queßrabi resil nak laj Abner li ralal laj Ner quicuulac chirilbal laj David. Quicßuleß saß xyâlal ut cô cuißchic chi sa saß xchßôl.

²⁴Siis läks Joab kuninga juurde ja ütles: 'Mis sa oled teinud? Vaata, Abner tuli sinu juurde! Mispärast sa lasksid ta minema, et ta võis vabalt ära minna?

²⁴Laj Joab cô riqßuin laj David ut quixye re: —¿Cßaßru xabânu? Laj Abner xcßulun âcuiqßuin. ¿Cßaßut nak xacanab chi xic chi sa saß âchßôl?

²⁵Sa ju tunned Abnerit, Neeri poega! Muidugi tuli ta sind petma ning uurima su minekuid ja tulekuid, et saada teada, mida sa iganes teed.'

²⁵¿Ma incßaß ta biß nacanau nak re âbalakßinquil nak xcßulun arin? Aßan yal xqßuebal retal cßaßru nacabânu xcßulun, chan.

²⁶Ja Joab läks Taaveti juurest välja ning läkitas käskjalad Abnerile järele ja need tõid ta tagasi Sira veehoidla juurest; aga Taavet ei teadnud seda.

²⁶Nak laj Joab qui-el riqßuin laj David, quixtaklaheb lix takl chixsicßbal laj Abner re teßxcßam riqßuin. Queßxtau cuan cuiß li jul haß aran Sira ut queßxcßam riqßuin laj Joab. Abanan laj David incßaß quixnau cßaßru yôqueb.

²⁷Ja kui Abner tuli tagasi Hebronisse, siis Joab viis ta kõrvale, keset väravat, et temaga segamatult rääkida; aga seal pistis Joab temale kõhtu, nõnda et ta suri - Joabi venna Asaeli vere pärast.

²⁷Nak laj Abner quicuulac Hebrón, laj Joab quixcßam chi mukmu saß li oquebâl re tââtinak riqßuin xjunes. Ut quixcuj lix chßîchß saß xcßatk xsaß ut quixcamsi. Quixcamsi re tixtoj rix li mâc li quixbânu nak quixcamsi laj Asael li rîtzßin laj Joab.

²⁸Kui Taavet pärast sellest kuulda sai, ütles ta: 'Mina ja mu kuningriik oleme Issanda ees igavesti süütud Neeri poja Abneri vere pärast.

²⁸Mokon chic laj David quirabi resil li cßaßru quixbânu laj Joab. Quixye: —Li Kâcuaß naxnau nak lâin mâcßaß inmâc. Chi moco eb li cuanqueb rubel incuanquil cuanqueb xmâc nak quicamsîc laj Abner li ralal laj Ner.

²⁹Tulgu see Joabi pea peale ja kogu ta isa soo peale, ja ärgu kadugu Joabi soost voolusega mees, pidalitõbine, karguga käija, mõõga läbi langeja ja leivapuuduses olija!'

²⁹Chicanâk ta li mâc aßin saß xbên laj Joab ut saß xbêneb li ralal xcßajol. Saß xyânkeb li ralal xcßajol junelic tâcuânk li raylal. Tâcuânk li xox li naxyaßali rib, ut li saklep rix. Tâcuânk li yêk rok. Tâcuânk li teßcamsîk saß plêt, malaj ut incßaß tâtzßaklok lix tzacaêmkeb, chan laj David.

³⁰Nõnda tapsid Joab ja tema vend Abisai Abneri, sellepärast et too oli surmanud nende venna Asaeli tapluses Gibeoni juures.

³⁰Laj Joab ut laj Abisai queßxcamsi laj Abner xban nak aßan li quicamsin re laj Asael, li rîtzßineb saß li plêt aran Gabaón.

³¹Aga Taavet ütles Joabile ja kogu rahvale, kes oli tema juures: 'Käristage oma riided lõhki, pange kotiriided vööks ja leinake Abneri pärast!' Ja kuningas Taavet ise käis surnuraami taga.

³¹Laj David quixye reheb laj Joab ut eb li cuanqueb rochben nak tento nak teßxpej li rakß ut teßxqßue li rakß li kßes ru chirixeb ut chirahokß xchßôleb xban xcamic laj Abner. Nak yôqueb chi xic re teßxmuk li camenak, li rey David yô chi xic chirix li camenak.

³²Ja kui nad matsid Abneri Hebronisse, tõstis kuningas häält ja nuttis Abneri haua juures; ka kogu rahvas nuttis.

³²Queßxmuk li camenak aran Hebrón. Laj David cau quiyâbac chixcßatk li muklebâl ut queßyâbac ajcuiß eb li cristian.

³³Ja kuningas laulis Abneri pärast nutulaulu ning ütles: 'Kas pidi Abner surema jõleda surma?

³³Li rey David quixbicha li bich aßin re rahil chßôlej chirix lix camic laj Abner: —¿Cßaßut nak xatcam, at Abner? ¿Cßaßut nak xatcam chi mâcßaß rajbal?

³⁴Ei olnud su käed seotud ega jalad vaskahelaisse pandud. Nii nagu langetakse kurjategijate ees, nõnda langesid sina.' Ja kogu rahvas nuttis tema pärast veel enam.

³⁴¿Ma bacßbôqueb ta biß lâ cuukß ut ma bacßbôqueb ta biß lâ cuok riqßuin cadena? Lâat xatcamsîc xbaneb li incßaß useb xnaßleb, chan saß lix bich. Ut chixjunileb li cristian queßyâbac.

³⁵Ja kogu rahvas tuli Taavetile leiba pakkuma, sest oli ju alles päev; aga Taavet vandus, öeldes: 'Jumal tehku minuga ükskõik mida, kui ma enne päikeseloojakut maitsen leiba või midagi muud!'

³⁵Queßxye re laj David nak tento nak tâcuaßak. Abanan laj David incßaß quicuaßac ut quixye: —Li Dios taxak chiqßuehok cue chixtojbal inmâc cui tintzaca yalak cßaßru chi tzacaêmkil nak toj mâjiß na-ecuu, chan.

³⁶Kui kogu rahvas sellest teada sai, siis oli see nende meelest hea, nõnda nagu kõik, mis kuningas tegi, oli hea kogu rahva silmis.

³⁶Chixjunileb li tenamit queßxqßue retal li quixbânu li rey David ut queßsahoß saß xchßôleb. Chixjunil li quixbânu li rey David quicuulac chiruheb.

³⁷Ja kogu rahvas ning kogu Iisrael sai sel päeval teada, et kuningal ei olnud osa Neeri poja Abneri surmamises.

³⁷Riqßuin aßin chixjunileb li tenamit li queßoquen chirix laj David, joßqueb ajcuiß li cuanqueb aran Israel queßxqßue retal nak laj David incßaß qui-oquen riqßuin lix camic laj Abner, li ralal laj Ner.

³⁸Ja kuningas ütles oma sulastele: 'Kas te ka teate, et täna langes Iisraelis üks vürst ja suur mees?

³⁸Ut li rey David quixye reheb li nequeßcßanjelac chiru: —¿Ma incßaß nequeqßue retal nak li cuînk li quicamsîc, aßan jun li nataklan ut nim xcuanquil saß xyânkeb li cuanqueb Israel?Usta lâin li rey li sicßbil cuu xban li Dios, abanan nacuecßa nak mâcßaß incuanquil. Eb li cuînk aßin, lix yum lix Sarvia, kßaxal cauheb rib chicuu lâin. Li Kâcuaß chiqßuehok reheb chixtojbal xmâqueb joß xcßulubeb xban li mâusilal queßxbânu, chan laj David.

³⁹Mina olen aga praegu nõder, kuigi võitud kuningas, ja need mehed, Seruja pojad, on minust tugevamad: Issand maksku kätte kurjategijale ta kurjust mööda!'

³⁹Usta lâin li rey li sicßbil cuu xban li Dios, abanan nacuecßa nak mâcßaß incuanquil. Eb li cuînk aßin, lix yum lix Sarvia, kßaxal cauheb rib chicuu lâin. Li Kâcuaß chiqßuehok reheb chixtojbal xmâqueb joß xcßulubeb xban li mâusilal queßxbânu, chan laj David.