¹Ja pärast seda sündis järgmine lugu: Absalomil, Taaveti pojal, oli ilus õde, Taamar nimi; ja Amnon, Taaveti poeg, armastas teda.

¹Laj Absalón, li ralal laj David, quicuan jun li ranab, xTamar xcßabaß. Cßajoß xchßinaßusal li xkaßal aßan. Laj Amnón, aßan jun chic li ralal laj David. Laj Amnón cô xchßôl chirix lix Tamar.

²Amnon oli oma õe Taamari pärast nõnda õnnetu, et ta otsekui põdes, sest too oli neitsi ja Amnoni silmis näis olevat võimatu temaga midagi teha.

²Cßajoß nak quixra ru lix Tamar toj retal quiyajer xban xcßoxlanquil ut incßaß naru târil ru. Xban nak lix Tamar mâjiß cuanjenak riqßuin cuînk, laj Amnón quixcßoxla nak mâcßaß târûk tixbânu re.

³Aga Amnonil oli sõber, Joonadab nimi, Taaveti venna Simea poeg; ja Joonadab oli väga tark mees.

³Cuan jun li ramîg laj Amnón. Li ramîg, aßan laj Jonadab, li ralal laj Simea. Ut laj Simea, aßan li ras laj David. Laj Jonadab sêb xchßôl chixbânunquil li incßaß us.

⁴Ja see küsis temalt: 'Mispärast sa, kuningapoeg, oled igal hommikul nõnda norus? Kas sa ei tahaks mulle rääkida?' Ja Amnon vastas temale: 'Ma armastan Taamarit, oma venna Absalomi õde.'

⁴Laj Jonadab quixye re laj Amnón: —Lâat ralalat li rey David. Ye cue cßaßut nak rajlal cutan yôcat chi bakocß, chan. Ut laj Amnón quixye re: —Lâin xcô inchßôl chirix lix Tamar, li ranab laj Absalón li cuas, chan.

⁵Ja Joonadab ütles temale: 'Heida voodisse ja tee ennast haigeks! Kui su isa tuleb sind vaatama, siis ütle temale: Luba, et mu õde Taamar tuleb ja söödab mind leivaga ja valmistab mu silma ees rooga, nõnda et ma näen ja saan tema käest süüa!'

⁵Laj Jonadab quixye re: —Yoclan saß âcuarib ut bânu âcuib joß nak yajat. Nak tâchâlk lâ yucuaß châcuilbal, tâye re, “Bânu usilal, takla lix Tamar li cuîtzßin chixqßuebal lin tzacaêmk. Lâin nacuaj nak tâchâlk arin re tixyîb intzacaêmk chicuu ut tixqßue cue re tintzaca,” chaßakat re, chan laj Jonadab.

⁶Ja Amnon heitiski maha ning tegi ennast haigeks. Ja kui kuningas tuli teda vaatama, siis ütles Amnon kuningale: 'Luba mu õde Taamar tulla, et ta valmistaks mu silma ees paar kooki ja ma saaksin ta käest süüa!'

⁶Joßcan nak laj Amnón quiyocla ut quixbânu rib joß nak yaj. Li rey David cô chirilbal ut laj Amnón quixye re: —Nintzßâma châcuu nak tâtakla lix Tamar arin re nak tixyîb chicuu cuibak incaxlan cua ut tixqßue cue re tintzaca, chan.

⁷Ja Taavet läkitas sõna Taamarile ta kotta, öeldes: 'Mine ometi oma venna Amnoni kotta ja valmista temale rooga!'

⁷Ut laj David quixye re lix Tamar: —Tatxic saß rochoch laj Amnón lâ cuas ut tâyîb lix tzacaêmk, chan.

⁸Siis läks Taamar oma venna Amnoni kotta, kes oli maha heitnud. Ja ta võttis taigna, sõtkus ning valmistas ta silma ees koogid ja küpsetas need.

⁸Joßcan nak lix Tamar cô saß rochoch laj Amnón ut quiril nak cuan saß xcuarib. Quixcßam li cßaj ut quixyîb li caxlan cua chiru laj Amnón ut quixqßue chi chakßac.

⁹Ja ta võttis panni ning tühjendas Amnoni nähes, aga too ei tahtnud süüa. Ja Amnon ütles: 'Saatke kõik inimesed mu juurest välja!' Ja kõik inimesed läksid ta juurest välja.

⁹Quixcßam li xartin ut quixqßue li caxlan cua re. Abanan laj Amnón incßaß quixcuaß. Quixye re: —Tâye reheb chixjunileb nak teßêlk arin, chan. Ut chixjunileb queßel aran.

¹⁰Siis ütles Amnon Taamarile: 'Too roog kambrisse, et ma saaksin sinu käest süüa!' Ja Taamar võttis koogid, mis ta oli valmistanud, ja viis kambrisse oma vennale Amnonile.

¹⁰Ut laj Amnón quixye re lix Tamar: —Cßam chak li tzacaêmk arin saß incuarib ut tâqßue cue re tincuaß.— Ut lix Tamar quixchap li caxlan cua ut cô cuan cuiß lix cuarib laj Amnón li ras.

¹¹Aga kui ta ulatas temale, et ta sööks, siis haaras Amnon temast kinni ja ütles temale: 'Tule maga minu juures, mu õde!'

¹¹Lix Tamar quixqßue li tzacaêmk re, abanan laj Amnón quixchap lix Tamar ut quixye re: —At cuanab, yoclan cuiqßuin, chan.

¹²Aga too ütles temale: 'Ei, mu vend, ära naera mind ära! Sest Iisraelis ei tohi nõnda teha! Ära tee seda häbitegu!

¹²Lix Tamar quixye re: —At cuas, incßaß. Minâpuersi chixbânunquil li incßaß us aßin. Lâo aj Israel incßaß nakabânu chi joßcan.

¹³Ja mina, kuhu ma peaksin viima oma häbi? Sina ise oled siis ka nagu üks jõledaist Iisraelis! Aga räägi nüüd ometi kuningaga, sest ta ei keela mind sulle!'

¹³Cui tinbânu li mâc aßin, ¿chanru tincanâk lâin? Xutânal tinêlk lâin. Ut lâat tatcanâk joß jun cuînk incßaß us xnaßleb arin Israel. Nintzßâma châcuu nak tat-âtinak riqßuin li rey. Aßan tinixkßaxtesi chokß âcuixakil, chan.

¹⁴Aga Amnon ei tahtnud kuulata tema häält, vaid sai tema üle võimuse, naeris tema ära ja magas tema juures.

¹⁴Abanan laj Amnón incßaß qui-abin chiru. Aßan kßaxal cau rib chiru lix Tamar. Quixchap chi puêrs ut quicuan riqßuin.

¹⁵Seejärel aga vihkas Amnon teda üpris suure vihaga, nõnda et viha, millega ta vihkas, oli suurem kui armastus, millega ta oli teda armastanud. Ja Amnon ütles temale: 'Tõuse üles, mine ära!'

¹⁵Laj Amnón xbên cua quixra lix Tamar. Abanan nak ac xchap lix Tamar chi puêrs, kßaxal cuißchic xicß quiril. Quixye re: —Cuaclin ut elen arin, chan.

¹⁶Aga ta vastas temale: 'Kui sa mind välja ajad, siis on see kuritegu suurem kui too teine, mis sa mulle tegid!' Kuid Amnon ei tahtnud teda kuulata,

¹⁶Ut lix Tamar quixye re: —Incßaß. Cui tinâcuâlina anakcuan, aßan kßaxal cuißchic yibru chiru li xabânu cue, chan. Abanan laj Amnón incßaß quirabi li cßaßru quixye.

¹⁷vaid kutsus oma poisi, kes teda teenis, ja ütles: 'Aja ta ometi välja minu juurest ja sule uks tema taga!'

¹⁷Quixbok lix môs ut quixye re: —Isi li ixk arin, ut tzßap chi us li puerta, chan.

¹⁸Taamaril oli seljas pikk kirju rüü, sest kuninga tütred, kes olid neitsid, kandsid seesuguseid ülekuubi; ja Amnoni teener saatis ta välja ning sulges ukse tema taga.

¹⁸Li môs quirisi chirix cab ut quixtzßap chi us li puerta. Lix Tamar cuan jun lix châbil akß chirix xcomon li nequeßrocsi eb lix rabin li rey, li toj mâjiß cuanjenakeb cuînk riqßuin.

¹⁹Siis Taamar pani enesele tuhka pea peale ja käristas lõhki kirju rüü, mis tal seljas oli, pani oma käe enesele pea peale ning läks ja kisendas lakkamata.

¹⁹Lix Tamar quixqßue li cha saß xjolom. Quixpej li rakß. Quixtzßap li ru riqßuin li rukß ut yô chi yâbac nak cô.

²⁰Ja Absalom, tema vend, ütles talle: 'Kas su vend Amnon oli sinu juures? Aga nüüd, mu õde, vaiki, ta on ju sinu vend! Ära võta seda asja südamesse!' Ja nõnda jäi Taamar hüljatuna oma venna Absalomi kotta.

²⁰Nak laj Absalón quiril lix Tamar, quixye re: —¿Ma xatxchap chi puêrs laj Amnón? Matyâbac, at cuanab. Laj Amnón, aßan lâ cuas. Mâ ani aj iqßuin tâserakßi li cßaßru xbânu âcue, chan. Joßcan nak lix Tamar quicana saß rochoch laj Absalón ut kßaxal ra saß xchßôl.

²¹Kui kuningas Taavet kuulis sellest kõigest, siis ta vihastas väga.

²¹Nak quirabi li cßaßru quicßulman li rey David, cßajoß nak quijoskßoß.

²²Ja Absalom ei rääkinud Amnoniga ei halba ega head, sest Absalom vihkas Amnonit, sellepärast et too oli tema õe Taamari ära naernud.

²²Laj Absalón xicß chic quiril laj Amnón xban nak quixchap chi puêrs lix Tamar, li ranab. Abanan chi tîc mâcßaß quixye re.

²³Aga kahe aasta pärast juhtus, et Absalomil olid lambaniitjad Baal-Haasoris, mis on Efraimi juures; ja Absalom kutsus sinna kõik kuningapojad.

²³Nak ac xnumeß chic cuib chihab, yôqueb chixbesbal rix lix carner laj Absalón aran Baal-hazor, nachß riqßuin li tenamit Efraín. Laj Absalón quixbok chixjunileb li ralal li rey re nak teßxic chi cuaßac riqßuin.

²⁴Ja Absalom tuli kuninga juurde ning ütles: 'Vaata nüüd, su sulasel on lambaniitjad; tulgu ometi kuningas koos sulastega oma sulase juurde!'

²⁴Cô riqßuin li rey David ut quixye: —At rey, yôqueb chixbesbal rixeb lin carner. Nintzßâma châcuu nak lâat, âcuochbeneb li nequeßcßanjelac châcuu, texxic cuiqßuin re tâsahokß saß êchßôl cuochben, chan.

²⁵Aga kuningas vastas Absalomile: 'Ei, mu poeg, me ei lähe ometi mitte kõik, et me ei oleks sulle koormaks.' Absalom käis temale peale, aga ta ei tahtnud minna, vaid andis oma õnnistuse.

²⁵Li rey quixye: —At cualal, incßaß toxic chikajunilo xban nak kßaxal nabalo. Kßaxal terto tâêlk chokß âcue, chan. Usta laj Absalón quixpuersi ru re tâxic, abanan li rey incßaß cô. Abanan quixtzßâma chiru li Dios nak târosobtesi laj Absalón.

²⁶Ent Absalom ütles: 'Kui mitte, siis tulgu ometi mu vend Amnon meiega!' Ja kuningas küsis temalt: 'Mispärast peaks tema minema koos sinuga?'

²⁶Ut laj Absalón quixye re: —Cui incßaß târûk tatxic lâat, chixicak laj Amnón li cuas, chan. Ut li rey quixye re: —¿Cßaßut nak tâcuaj nak tâxic laj Amnón? chan.

²⁷Aga kui Absalom käis temale peale, siis ta laskis Amnoni ja kõik kuningapojad minna koos temaga.

²⁷Laj Absalón quirelaji ru li rey nak tâxic laj Amnón toj retal nak li rey quixtaklaheb laj Amnón ut chixjunileb li ralal.

²⁸Ja Absalom käskis oma poisse, öeldes: 'Pidage nüüd silmas, millal Amnoni süda on veinirõõmus ja mina teile ütlen: 'Lööge Amnon maha!', siis surmake ta kartmata! Eks ole nõnda, et mina olen teid käskinud? Olge julged ja vahvad mehed!'

²⁸Laj Absalón quixye reheb lix môs: —Qßuehomak retal nak tâcalâk chi us laj Amnón. Nak tinye êre, têcamsi. Mexcßoxlac chixcamsinquil xban nak lâin yôquin chi taklânc êre. Cacuubresihomak êchßôl chixbânunquil li ninye êre, chan.

²⁹Ja Absalomi poisid talitasid Amnoniga, nõnda nagu Absalom oli käskinud. Siis kõik kuningapojad tõusid üles, istusid igaüks oma muula selga ja põgenesid.

²⁹Eb lix môs queßxbânu joß quiyeheß reheb xban laj Absalón. Queßxcamsi laj Amnón. Ut eb li ralal li rey queßtakeß chirixeb lix mûl ut queßêlelic.

³⁰Ja nende teel olles sündis, et kuuldus jõudis Taavetini, räägituna nõnda: 'Absalom on löönud maha kõik kuningapojad ja neist ei ole järele jäänud ainsatki.'

³⁰Nak toj mâjiß nequeßcuulac li ralal, quicuulac resil riqßuin laj David nak queßcamsîc chixjunileb li ralal xban laj Absalón. Mâ jun chic quicana chi yoßyo.

³¹Siis kuningas tõusis ja käristas oma riided lõhki ning heitis maa peale maha; ja kõik ta sulased seisid lõhkikäristatud riietega.

³¹Laj David quicuacli ut quixpej li rakß ut quixcut rib saß chßochß xban xrahil xchßôl. Eb lix môs li cuanqueb rochben queßxpej ajcuiß li rakßeb.

³²Aga Joonadab, Taaveti venna Simea poeg, kostis ning ütles: 'Ärgu mõelgu mu isand, et tapetud on kõik noored mehed, kuningapojad, vaid üksnes Amnon on surnud! Sest Absalomi käsul oli see juba määratud päevast, mil ta oma õe Taamari ära naeris.

³²Abanan, laj Jonadab li ralal li ras laj David quixye re: —At rey, incßaß xcamsiheb chixjunileb. Caßaj cuiß laj Amnón xcamsi. Laj Absalón ac cuan saß xchßôl nak tixcamsi laj Amnón chalen nak laj Amnón quixchap chi puêrs lix Tamar li ranab.

³³Ärgu siis nüüd mu isand kuningas võtku seda südamesse, et ta mõtleb: Kõik kuningapojad on surnud, sest üksnes Amnon on surnud!'

³³Mâpâb li cßaßru queßxye âcue. Moco xeßcamsîc ta chixjunileb lâ cualal. Caßaj cuiß laj Amnón quicamsîc, chan.

³⁴Absalom aga põgenes. Ja kui noor mees, kes oli piiluriks, oma silmad üles tõstis ja vaatas, ennäe, siis tuli palju rahvast tema taga olevalt teelt, mäekülje poolt.

³⁴Nak laj Absalón yô chi êlelic, jun li soldado li yô chi cßacßalênc quixqßue retal nak nabaleb yôqueb chak chi cubec saß li tzûl saß li be li naxic Horonaim.

³⁵Siis ütles Joonadab kuningale: 'Ennäe, kuningapojad tulevad! On sündinud nõnda, nagu su sulane rääkis.'

³⁵Laj Jonadab quixye re laj David: —Aßaneb lâ cualal li yôqueb chi châlc joß xinye âcue, chan.

³⁶Ja kui ta rääkimise oli lõpetanud, vaata, siis tulid kuningapojad, kes tõstsid häält ja nutsid. Ka kuningas ja kõik ta sulased nutsid väga kibedasti.

³⁶Tojeß ajcuiß târakekß chi âtinac laj Jonadab nak queßcuulac li ralal laj David ut japjôqueb re chi yâbac. Cßajoß nak queßyâbac laj David ut eb li nequeßcßanjelac chiru.

³⁷Aga Absalom oli põgenenud ja läinud Gesuri kuninga Talmai, Ammihudi poja juurde. Ja Taavet leinas oma poega kõik need päevad.

³⁷Laj Absalón quiêlelic ut cô Gesur riqßuin li rey Talmai li ralal laj Amiud. Ut laj David rajlal cutan nayâbac xban xcamic laj Amnón li ralal.

³⁸Kui Absalom oli põgenenud ja jõudnud Gesurisse, siis jäi ta sinna kolmeks aastaks.

³⁸Nak quiêlelic laj Absalón, cô aran Gesur ut aran quicuan oxib chihab.Nak ac xnumeß xrahil xchßôl laj David chirix li ralal li quicam, quiraj cuißchic rilbal ru laj Absalón.

³⁹Ja kuningas Taavet loobus Absalomi vastu välja minemast, sest ta harjus sellega, et Amnon oli surnud.

³⁹Nak ac xnumeß xrahil xchßôl laj David chirix li ralal li quicam, quiraj cuißchic rilbal ru laj Absalón.