¹Aga Issanda viha süttis taas põlema Iisraeli vastu ja ta kihutas Taavetit nende vastu, öeldes: 'Mine loe ära Iisrael ja Juuda!'

¹Quichal cuißchic xjoskßil li Kâcuaß Dios saß xbêneb laj Israel. Joßcan nak quixqßue xjoskßil laj David saß xbêneb. Quiyeheß re laj David nak târajlaheb chixjunileb laj Israel ut eb laj Judá.

²Siis ütles kuningas Joabile, sõjaväepealikule, kes oli tema juures: 'Käi nüüd läbi kõik Iisraeli suguharud Daanist kuni Beer-Sebani, ja loe ära rahvas, et ma saaksin teada rahva arvu!'

²Joßcan nak li rey David quixye re laj Joab li kßaxal nim xcuanquil saß xbêneb li soldados: —Tatxic âcuochbeneb chixjunileb li nequeßtaklan saß xbêneb li soldados. Têrajla chixjunileb li cuanqueb saß li naßajej Israel. Naticla chak saß li tenamit Dan ut nacuulac toj saß li tenamit Beerseba. Nacuaj xnaubal jarubeb li cristian, chan.

³Aga Joab ütles kuningale: 'Issand, su Jumal, andku rahvale lisa sajakordselt enam, kui neid on, ja mu isand kuningas saagu seda näha oma silmaga! Aga miks mu isand kuningas peab seda vajalikuks?'

³Laj Joab quixye re: —At rey, aß taxak li Dios chiqßuehok re chi tâmc chi nabal eb laj Israel. Ut tâcuileb taxak chixjunileb. Abanan nacuaj xpatzßbal âcue cßaßut nak nasahoß âchßôl chirajlanquileb laj Israel, chan.

⁴Kuid kuninga sõna Joabile ja väepealikuile jäi kindlaks, ja Joab ja väepealikud läksid kuninga eest Iisraeli rahvast lugema.

⁴Abanan li rey quixpuersi laj Joab ut eb li nequeßtaklan saß xbêneb li soldados chixbânunquil. Joßcan nak queßel riqßuin li rey ut queßcôeb chirajlanquileb chixjunileb laj Israel.

⁵Nad läksid üle Jordani ja jäid leeri Aroeri, paremale poole linna, mis on keset orgu Gaadi ja Jaaseri suunas.

⁵Queßnumeß junpacßal li nimaß Jordán ut queßxyîb lix muhebâleb saß li sur re li tenamit Aroer. Li tenamit aßan cuan saß xyi li ru takßa saß xjayal li cuib chi tenamit Gad ut Jazer.

⁶Siis tulid nad Gileadi ja alumisele Hodsimaale; seejärel tulid nad Daani, Jaani ja ringiga Siidoni juurde.

⁶Chirix aßan queßcôeb saß eb li tenamit Galaad ut Hodsi saß lix naßajeb laj hititas. Nak queßel aran queßcôeb saß li tenamit Dan-jaán. Ut chirix aßan queßcôeb Sidón ut saß eb li naßajej li cuanqueb chi xjun sutam.

⁷Siis tulid nad Tüürose kindlusesse ja kõigisse hiivlaste ja kaananlaste linnadesse ning läksid Juuda Lõunamaale Beer-Sebasse.

⁷Mokon chic, queßcôeb saß li tenamit Tiro, li kßaxal cau rib chi pletic. Ut queßcôeb saß chixjunileb lix tenamiteb laj heveo ut eb laj cananeo. Ut queßcôeb saß li tenamit Beerseba, li cuan saß xcuênt Judá ut queßcuulac toj Neguev.

⁸Ja nõnda käisid nad läbi kogu maa ning tulid Jeruusalemma üheksa kuu ja kahekümne päeva pärast.

⁸Nak ac xeßnumeß rajlanquil chixjunileb li tenamit, queßsukßi cuißchic Jerusalén. Belêb po riqßuin junmay cutan queßxnumsi chixbeninquil xsaß chixjunil li tenamit.

⁹Ja Joab andis äraloetud rahva arvu kuningale: Iisraelis oli kaheksasada tuhat vahvat meest, mõõgatõmbajat; ja Juuda mehi oli viissada tuhat meest.

⁹Ut laj Joab quixye re li rey David jarubeb li cristian. Cuakxakib ciento mil chi cuînk cuanqueb Israel cauheb rib chi pletic. Ut ôb ciento mil chi cuînk cuanqueb Judá.

¹⁰Aga Taaveti südametunnistus vaevas teda pärast seda, kui ta oli rahva ära lugenud, ja Taavet ütles Issandale: 'Seda tehes olen ma teinud suure patu. Aga nüüd, Issand, anna siiski andeks oma sulase süü, sest ma tegin väga rumalasti!'

¹⁰Nak ac queßajlâc chixjunileb laj Israel, quiyotßeß xchßôl laj David. Quitijoc ut quixye re li Dios: —At Kâcuaß, nimla mâc li xinbânu lâin. Nintzßâma châcuu nak tâcuy tâsach taxak lin mâc. Xmâcßaßil innaßleb xinbânu cuiß, chan.

¹¹Ja kui Taavet hommikul tõusis, oli Issanda sõna tulnud prohvet Gaadile, Taaveti nägijale; ta oli öelnud:

¹¹Cuulajak chic, nak ac xcuacli laj David, li Kâcuaß quiâtinac riqßuin li profeta Gad, li naqßuehoc xnaßleb laj David.

¹²'Mine ja ütle Taavetile: Nõnda ütleb Issand: Ma annan sulle kolm võimalust, vali enesele neist üks, mis ma sinule peaksin tegema!'

¹²Quixye re: —Tatxic riqßuin laj David ut tâye re, “Joßcaßin xye li Kâcuaß. Tinye âcue oxib pây ru li raylal naru tinbânu. Tâsicß ru li bar cuan tâcuaj lâat tinbânu”, chan li Dios.

¹³Ja Gaad tuli Taaveti juurde, kuulutas seda ning ütles temale: 'Kas peaks su maale tulema seitsmeks aastaks nälg? Või kas tahaksid kolm kuud põgeneda oma vaenlaste eest, kes sind taga ajavad? Või peaks su maal olema kolm päeva katk? Mõtle nüüd järele ja vaata, mida ma vastan temale, kes mind läkitas!'

¹³Laj Gad cô riqßuin laj David ut quixye re: —¿Cßaßru tâcuaj tixbânu li Kâcuaß? ¿Ma tâcuaj nak tâcuânk cuukub chihab li cueßej saß lâ tenamit? ¿Malaj ut tâcuaj nak tatêlelik oxibak po chiruheb li xicß nequeßiloc âcue? ¿Malaj ut tâcuaj nak teßcâmk li tenamit xban li caki yajel chiru oxib cutan? Cßoxla chi us cßaßru tâcuaj ut ye cue cßaßru tinye re li Kâcuaß, chan laj Gad.

¹⁴Ja Taavet ütles Gaadile: 'Mul on väga kitsas käes. Langegem siiski Issanda kätte, sest tema halastus on suur, aga inimeste kätte ma ei tahaks langeda!'

¹⁴Laj David quixye: —Kßaxal ra saß inchßôl ut incßaß nintau cßaßru tinbânu. Abanan takacanab kib saß rukß li Dios xban nak nim li rusilal. Incßaß nakaj nak totßanekß saß rukßeb li xicß nequeßiloc ke, chan laj David.

¹⁵Siis saatis Issand Iisraelisse katku, alates hommikust kuni määratud ajani; ja rahvast suri Daanist kuni Beer-Sebani seitsekümmend tuhat meest.

¹⁵Joßcan nak li Kâcuaß quixtakla li caki yajel saß xbêneb laj Israel saß li ekßela aßan toj quicuulac li hônal li quixye li Kâcuaß. Queßcam lajêb xcâcßâl mil chi cuînk. Quixtiquib chak saß li tenamit Dan ut quicuulac toj saß li tenamit Beerseba.

¹⁶Aga kui ingel sirutas oma käe Jeruusalemma kohale, et seda hävitada, siis kahetses Issand seda kurja ja ütles inglile, kes tegi rahva hulgas hävitustööd: 'Küllalt! Lase nüüd oma käsi alla!' Ja Issanda ingel oli siis jebuuslase Arauna rehealuse juures.

¹⁶Oc raj re chixsachbal ru li tenamit Jerusalén lix ángel li Dios, abanan quiyotßeß xchßôl li Dios chirilbal li raylal yôqueb chixcßulbal. Ut li Dios quixye re li ángel li yô chi camsînc reheb: —Tzßakal li xabânu. Mârahobtesiheb chic, chan. Saß li hônal aßan lix ángel li Dios cuan chire li naßajej li narisi cuiß rix li trigo laj Arauna laj jebuseo.

¹⁷Ja Taavet kõneles Issandaga, nähes inglit rahvast maha löövat, ja ütles: 'Vaata, mina tegin pattu ja mina olen süüdi. Aga mida on need lambad teinud? Olgu seepärast su käsi minu ja mu isakoja vastu!'

¹⁷Laj David quiril li ángel li yô chi camsînc reheb li cristian ut quixye re li Dios: —At Kâcuaß, lâin xinbânun re li mâusilal aßin. Lâin cuan inmâc. Eb li cristian aßin mâcßaßeb xmâc. Chanchaneb li carner. Nintzßâma châcuu nak tâqßue li raylal saß inbên lâin ut saß xbêneb li cualal incßajol, chan.

¹⁸Ja Gaad tuli Taaveti juurde selsamal päeval ning ütles temale: 'Mine ja püstita Issandale altar jebuuslase Arauna rehealuse paika!'

¹⁸Saß ajcuiß li cutan aßan laj Gad quicuulac riqßuin laj David ut quixye re: —Tatxic saß li naßajej li narisi cuiß rix lix trigo laj Arauna laj jebuseo. Ut aran tâyîb jun li artal re xlokßoninquil li Kâcuaß, chan.

¹⁹Ja Taavet läks Gaadi sõna peale, nagu Issand oli käskinud.

¹⁹Joßcan nak li rey David cô chixbânunquil li cßaßru quiyeheß re xban laj Gad, joß quitaklâc cuiß xban li Kâcuaß.

²⁰Ja kui Arauna välja vaatas ja nägi kuningat ja tema sulaseid tulevat tema juurde, siis läks Arauna välja, kummardas kuninga ees ja heitis silmili maha.

²⁰Laj Arauna quiril nak li rey David ut eb li nequeßtenkßan re yôqueb chak chi châlc riqßuin. Qui-el ut quixcuikßib rib saß chßochß chiru li rey David.

²¹Ja Arauna küsis: 'Mispärast mu isand kuningas tuleb oma sulase juurde?' Ja Taavet vastas: 'Et osta sinult rehealust ja ehitada Issandale altarit, et nuhtlus võetaks rahva pealt.'

²¹Laj Arauna quixye: —At rey, ¿cßaß raj ru tâcuaj nak xatchal chicuilbal lâin aj cßanjel châcuu? chan. Laj David quixye re: —Lâin tincuaj xlokßbal lâ naßaj li nacacuisi cuiß rix lâ trigo. Tinyîb jun li artal arin re xlokßoninquil li Kâcuaß Dios re nak teßxcanab câmc li tenamit, chan.

²²Ja Arauna ütles Taavetile: 'Võtku ja ohverdagu mu isand kuningas, nagu ta silmis hea on! Näe, siin on veised põletusohvriks, pahmareed ja veiste ikked puudeks.

²²Laj Arauna quixye re: —At rey, bânu joß nacacßoxla nak us xbânunquil. Qßue lâ mayej chiru li Kâcuaß lâ Dios. Naru tâcamsi li cuib chi bôyx aßin chokß re lâ cßatbil mayej. Ut li cheß li naqßueman saß xcuxeb tâcßanjelak re lâ siß joß ajcuiß lix cheßel li naßajej aßin, chan.

²³Selle kõik, kuningas, annetab Arauna kuningale.' Ja Arauna ütles kuningale: 'Issand, su Jumal, olgu sulle armuline!'

²³Laj Arauna quixqßue chixjunil re li rey David ut quixye re: —Chixcßulak taxak li Kâcuaß lâ mayej, chan.

²⁴Aga kuningas ütles Araunale: 'Ei, vaid ma ostan need tõesti sinult täie hinna eest. Ma ei taha ohverdada Issandale, oma Jumalale, põletusohvreid, mis ilma on saadud!' Ja Taavet ostis rehealuse ja veised viiekümne hõbeseekli eest.

²⁴Li rey David quixye re: —Incßaß tincßul yal chi joßcan. Incßaß naru tinmayeja chiru li Kâcuaß li incßaß xintoj rix lâin, chan. Joßcan nak quixlokß li naßajej li narisi cuiß rix lix trigo laj Arauna, joß eb ajcuiß lix bôyx. Lajêb roxcßâl chi tumin plata quixqßue re.Quixyîb lix artal laj David saß li naßajej aßan. Quixqßue lix cßatbil mayej. Ut quixqßue lix mayej re xcßambaleb rib saß usilal riqßuin li Kâcuaß. Li Kâcuaß quirabi li cßaßru queßxtzßâma chiru ut quirisi li caki yajel saß xbêneb laj Israel.

²⁵Ja Taavet ehitas sinna altari Issandale ning ohverdas põletus- ja tänuohvreid. Ja Issand kuulis maa palvet ning Iisraelilt võeti nuhtlus.

²⁵Quixyîb lix artal laj David saß li naßajej aßan. Quixqßue lix cßatbil mayej. Ut quixqßue lix mayej re xcßambaleb rib saß usilal riqßuin li Kâcuaß. Li Kâcuaß quirabi li cßaßru queßxtzßâma chiru ut quirisi li caki yajel saß xbêneb laj Israel.