¹Kuningas Taavet oli jäänud vanaks ja elatanuks, ja kuigi teda kaeti vaipadega, ei saanud ta sooja.

¹Ac tîx chic li rey David. Usta nequeßxqßue nabal li ris saß xbên, abanan incßaß nakßixnoß.

²Siis ütlesid ta sulased temale: 'Otsitagu mu isandale kuningale tütarlaps, kes on neitsi, ja ta seisku kuninga teenistuses ning olgu tema eest hoolitsejaks! Ta magagu su süles, et mu isand kuningas saaks sooja!'

²Joßcan nak eb li nequeßcßanjelac chiru queßxye re: —At rey, tento takasicß junak xkaßal mâjiß cuanjenak riqßuin cuînk. Li xkaßal aßan tâilok âcue ut tâcuârk châcßatk ut tatxkßixna, chanqueb.

³Nad otsisid siis ilusat tütarlast Iisraeli kõigist paigust ja leidsid suunemlanna Abisagi ning tõid ta kuninga juurde.

³Joßcan nak queßxsicß saß chixjunil li naßajej Israel jun li xkaßal chßinaßus toj retal queßxtau lix Abisag saß li tenamit Sunem. Ut queßxcßam riqßuin li rey David.

⁴Tütarlaps oli väga ilus; ta sai kuninga eest hoolitsejaks ja teenis teda; aga kuningas hoidus temast.

⁴Li xkaßal aßan cßajoß xchßinaßusal. Aßan qui-iloc re li rey ut quicßanjelac chiru. Abanan li rey incßaß quicuan riqßuin.

⁵Adonija, Haggiti poeg, aga ülistas iseennast ja ütles: 'Ma tahan saada kuningaks!' Ja ta muretses enesele vankreid ja ratsanikke ning viiskümmend meest, kes jooksid tema ees.

⁵Laj Adonías, li ralal li rey li quicuan riqßuin lix Haguit, quixkßetkßeti rib ut quixye: —Lâin tin-oc chokß rey, chan. Joßcan nak quixcauresiheb lix carruaje ut lix cacuây ut quixsicß ruheb lajêb roxcßâl li cuînk re teßoquênk chirix.

⁶Tema isa ei olnud oma eluajal teda kunagi laitnud, et ta oleks öelnud: 'Mispärast sa teed nõnda?' Adonijagi oli väga ilusa välimusega; ta oli sündinud pärast Absalomi.

⁶Lix yucuaß mâ jun sut quixye re nak incßaß us naxbânu. Laj Adonías cßajoß xchakßal ru. Aßan quiyoßla nak ac xyoßla laj Absalón.

⁷Ta pidas nõu Joabiga, Seruja pojaga, ja preester Ebjatariga; ja need hoidsid Adonija poole.

⁷Laj Adonías quixcßûb ru chiribileb rib riqßuin laj Joab lix yum lix Sarvia ut riqßuin ajcuiß laj Abiatar laj tij nak eb aßan teßoquênk chirix.

⁸Aga preester Saadok ja Benaja, Joojada poeg, samuti prohvet Naatan ja Simei ja Rei ning Taaveti kangelased ei olnud Adonija poolt.

⁸Abanan laj Sadoc laj tij ut laj Benaía li ralal laj Joiada incßaß queßoquen chirix laj Adonías. Ut li profeta Natán ut laj Simei ut laj Rei incßaß queßoquen chirix. Joßcaneb ajcuiß lix soldado laj David, li kßaxal châbileb.

⁹Kord tappis Adonija lambaid ja kitsi, veiseid ja nuumloomi Soheleti kivi juures, mis on Rogeli allika kõrval, ja kutsus kõik oma vennad, kuningapojad, ja kõik Juuda mehed, kuninga sulased,

⁹Saß jun li cutan laj Adonías quixbânu jun li ninkße. Quixcamsi eb li bôyx, li carner, ut eb li cuacax li toj sâjeb li nînkeb xtibeleb. Quixcamsiheb nachß riqßuin li nimla pec Zohelet xcßabaß li cuan nachß riqßuin li haß Rogel. Quixbokeb chixjunileb li ralal li rey re teßxic saß lix ninkße. Ut quixbokeb ajcuiß li nequeßcßanjelac chiru li rey li chalenakeb Judá.

¹⁰aga prohvet Naatanit, Benajat, ihukaitsjaid ja oma venda Saalomoni ta ei kutsunud.

¹⁰Abanan incßaß quixbok li profeta Natán, chi moco laj Benaía. Ut incßaß quixbokeb lix soldados laj David, li kßaxal châbileb. Chi moco quixbok laj Salomón li rîtzßin.

¹¹Siis rääkis Naatan Batsebaga, Saalomoni emaga, öeldes: 'Kas sa ei ole kuulnud, et Haggiti poeg Adonija on saanud kuningaks, ilma et meie isand Taavet seda teaks?

¹¹Laj Natán quiâtinac riqßuin lix Betsabé lix naß laj Salomón ut quixye re: —¿Ma xacuabi nak laj Adonías lix yum lix Haguit quixxakab rib chokß rey chi incßaß naxnau li rey David?

¹²Aga tule nüüd, küllap ma annan sulle nõu, et saaksid päästa oma hinge ja oma poja Saalomoni hinge!

¹²Anakcuan bânu li cßaßru tinye âcue re nak tâcol âcuib lâat ut tâcol ajcuiß rix lix yußam lâ yum laj Salomón.

¹³Tule, mine kuningas Taaveti juurde ja küsi temalt: Eks sina, mu isand kuningas, ole vandunud oma teenijale ja öelnud: Sinu poeg Saalomon saab pärast mind kuningaks ja tema istub minu aujärjele? Mispärast on siis Adonija saanud kuningaks?

¹³Tatxic anakcuan riqßuin li rey David ut tâye re, “At inrey, ¿ma incßaß xabânu li juramento ut xaye nak lin yum laj Salomón tâoc chokß rey chokß âcuêkaj? ¿Cßaßut nak laj Adonías x-oc chokß rey anakcuan?” chaßkat re.

¹⁴Vaata, kui sa seal alles kuningaga kõneled, tulen mina sinu järel sisse ja kinnitan su sõnu.'

¹⁴Ut nak toj yôkat chi âtinac riqßuin li rey, lâin tin-oc ut tinye re nak yâl li cßaßru yôcat chixyebal, chan.

¹⁵Ja Batseba läks kuninga juurde kambrisse; kuningas oli nüüd väga vana ja suunemlanna Abisag teenis kuningat.

¹⁵Joßcan nak lix Betsabé qui-oc saß xcuaribâl li rey. Ac tîx chic li rey ut lix Abisag, Sunam xtenamit, aßan li yô chi iloc re.

¹⁶Ja Batseba põlvitas ning kummardas kuninga ees. Ja kuningas küsis: 'Mida sa soovid?'

¹⁶Lix Betsabé quixcuikßib rib re xqßuebal xlokßal li rey. Ut li rey David quixye re: —¿Cßaß raj ru tâcuaj? chan re.

¹⁷Ja ta vastas temale: 'Mu isand, sa oled Issanda, oma Jumala juures vandunud oma teenijale: Sinu poeg Saalomon saab pärast mind kuningaks ja istub mu aujärjele.

¹⁷Lix Betsabé quixye re: —At rey, xabânu li juramento saß xcßabaß li Kâcuaß ut xaye cue nak lin yum laj Salomón tâoc chokß rey chokß âcuêkaj. Ut xaye nak aßan tâcßojlâk saß lâ cßojaribâl.

¹⁸Aga vaata, nüüd on Adonija saanud kuningaks ja sina, mu isand kuningas, ei tea sellest midagi.

¹⁸Abanan laj Adonías ac x-oc chokß rey chi incßaß nacanau, at rey.

¹⁹Ta on tapnud palju härgi, nuumloomi, lambaid ja kitsi ning on kutsunud kõik kuningapojad, preester Ebjatari ja väepealik Joabi; aga su sulast Saalomoni ei ole ta kutsunud.

¹⁹Xcamsiheb nabaleb li bôyx ut li carner, ut li cuacax li toj sâjeb li nînkeb xtibel. Quixbokeb lâ cualal saß lix ninkße. Ut quixbokeb ajcuiß laj Abiatar laj tij ut laj Joab li nataklan saß xbêneb li soldados. Abanan incßaß quixbok lâ cualal laj Salomón.

²⁰Sinu poole, mu isand kuningas, vaatavad nüüd kogu Iisraeli silmad, et sa neile teada annaksid, kes istub mu isanda kuninga aujärjele pärast teda.

²⁰At rey, chixjunileb laj Israel yôqueb chiroybeninquil nak lâat tâye ani tâoc chokß rey chokß âcuêkaj.

²¹Muidu juhtub, et kui mu isand kuningas läheb magama oma vanemate juurde, siis jääme süüdlasteks, mina ja mu poeg Saalomon.'

²¹Cui lâat incßaß tâye ani tâoc chokß rey, teßxcamsi laj Salomón ut tineßxcamsi ajcuiß lâin, chan.

²²Ja vaata, kui ta alles kuningaga rääkis, tuli prohvet Naatan.

²²Toj yô ajcuiß chi âtinac lix Betsabé nak quicuulac li profeta Natán riqßuin li rey.

²³Ja kuningale anti teada ning öeldi: 'Vaata, prohvet Naatan on siin.' Ja tema tuli kuninga ette ning kummardas silmili maha kuninga ees.

²³Queßxye re li rey: —Li profeta Natán xchal chi âtinac âcuiqßuin, chanqueb. Nak qui-oc cuan cuiß li rey, laj Natán quixcuikßib rib chiru li rey.

²⁴Ja Naatan ütles: 'Mu isand kuningas! Sa oled muidugi öelnud: Adonija saab pärast mind kuningaks ja istub minu aujärjele?

²⁴Ut quixye re: —At rey, ¿ma lâat xatyehoc re nak tâoc laj Adonías chokß rey? ¿Ma aßan chic li tâcßojlâk saß lâ cßojaribâl?

²⁵Sest ta läks täna ja tappis palju härgi, nuumloomi, lambaid ja kitsi ning kutsus kõik kuningapojad ja väepealikud ja preester Ebjatari; vaata, nad söövad ja joovad tema ees ning ütlevad: 'Elagu kuningas Adonija!'

²⁵Anakcuan laj Adonías xcô ut xmayeja nabaleb li bôyx, li carner ut li cuacax toj sâj, li nînkeb xtibeleb. Xbokeb lâ cualal, ut laj Joab li nataklan saß xbêneb li soldados, ut laj Abiatar laj tij. Anakcuan yôqueb chi ninkßeîc rochben ut yôqueb chixjapbal reheb chixyebal, “Chicuânk taxak xyußam laj Adonías li karey,” chanqueb.

²⁶Aga mind, su sulast, ja preester Saadokit ja Benajat, Joojada poega, ja su sulast Saalomoni ei ole ta kutsunud.

²⁶Abanan laj Adonías incßaß xinixbok lâin. Ut incßaß xbok laj Sadoc laj tij, chi moco laj Benaía li ralal laj Joiada. Ut incßaß ajcuiß xbok laj Salomón lâ cualal.

²⁷Kas see on sündinud mu isanda kuninga poolt, ilma et sa oleksid oma sulastele teada andnud, kes istub mu isanda kuninga aujärjele pärast teda?'

²⁷At rey, ¿ma xaye nak teßxbânu aßin ut incßaß xaye ke lâo li nococßanjelac châcuu? ¿Ma incßaß xaye ke ani tâcßojlâk saß lâ cßojaribâl chok âcuêkaj lâat? chan.

²⁸Siis kostis kuningas Taavet ja ütles: 'Kutsuge mu juurde Batseba!' Ja too tuli kuninga ette ning seisis kuninga ees.

²⁸Ut li rey David quixye: —Bok chak cuißchic lix Betsabé, chan. Ut lix Betsabé qui-oc cuißchic riqßuin li rey ut quixakli chiru.

²⁹Ja kuningas vandus ning ütles: 'Nii tõesti kui elab Issand, kes mu hinge igast hädast on päästnud:

²⁹Ut li rey David quixye re: —Saß xcßabaß li yoßyôquil Dios li quicoloc cue chiru li raylal,

³⁰nõnda nagu ma sulle olen vandunud Issanda, Iisraeli Jumala juures ja olen öelnud: Saalomon, sinu poeg, saab pärast mind kuningaks ja istub minu asemel mu aujärjele - nõnda ma teengi täna!'

³⁰lâin ninye âcue nak tinbânu joß xinye âcue saß xcßabaß li kaDios lâo aj Israel. Laj Salomón lâ yum tâoc chokß rey chokß cuêkaj lâin ut aßan chic tâcßojlâk saß lin cßojaribâl chi taklânc. Anakcuan ajcuiß tinbânu aßin, chan.

³¹Siis Batseba kummardas silmili maha, heitis kuninga ette ja ütles: 'Mu isand, kuningas Taavet, elagu igavesti!'

³¹Ut lix Betsabé quixcuikßib rib saß chßochß ut quixye: —Chicuânk taxak âyußam chi junelic, at rey David, chan.

³²Ja kuningas Taavet ütles: 'Kutsuge mu juurde preester Saadok, prohvet Naatan ja Joojada poeg Benaja!' Ja need tulid kuninga ette.

³²Li rey David quixye reheb: —Bokomakeb chak laj Sadoc laj tij, ut li profeta Natán joß ajcuiß laj Benaía li ralal laj Joiada, chan. Ut eb aßan queßcuulac riqßuin li rey.

³³Ja kuningas ütles neile: 'Võtke enestega kaasa oma isanda sulased ja pange mu poeg Saalomon minu muula selga ning viige ta alla Giihoni äärde!

³³Ut li rey David quixye reheb: —Cßamomakeb chêrix eb li nequeßcßanjelac chicuu. Ut qßuehomak laj Salomón chirix lin mûl. Texxic toj saß li naßajej cuan cuiß li yußam haß Gihón.

³⁴Seal võidku preester Saadok ja prohvet Naatan ta Iisraeli kuningaks! Ja puhuge sarve ning ütelge: 'Elagu kuningas Saalomon!'

³⁴Nak ac cuânkex aran, li profeta Natán ut laj Sadoc laj tij teßxqßue li aceite saß xjolom laj Salomón ut teßxxakab chokß xreyeb laj Israel. Têyâbasi li trompeta ut têye, “¡Chicuânk taxak xyußam li karey Salomón!” chaßkex.

³⁵Tulge siis tema järel üles, ja tema tulgu ning istugu mu aujärjele ja olgu minu asemel kuningas! Mina olen käskinud teda olla Iisraeli ja Juuda vürstiks.'

³⁵Nak acak xexakab chokß rey, texchâlk chirix laj Salomón nak tâchâlk cuißchic arin chi cßojlâc saß lin cßojaribâl ut aßan chic tâoc chokß rey xban nak aßan li sicßbil ru inban tâoc chokß xreyeb laj Israel ut eb laj Judá, chan.

³⁶Siis kostis Benaja, Joojada poeg, kuningale ja ütles: 'Aamen! Nõnda öelgu ka Issand, mu isanda kuninga Jumal!

³⁶Laj Benaía li ralal laj Joiada quixye: —¡Joßcan taxak! Ut aß taxak li Kâcuaß, li nacalokßoni lâat at rey, chixakabânk xcuanquil lâ cuâtin.

³⁷Nõnda nagu Issand on olnud mu isandaga, kuningaga, nõnda olgu ta Saalomoniga ja ta tehku tema aujärg suuremaks, kui on mu isanda, kuningas Taaveti aujärg!'

³⁷Joß nak quicuan âcuiqßuin, at rey, joßcan taxak nak chicuânk riqßuin laj Salomón. Ut kßaxal taxak nimak xcuanquil laj Salomón chiru lâ cuanquil lâat, chan.

³⁸Siis läksid preester Saadok, prohvet Naatan ja Benaja, Joojada poeg, ning kreedid ja pleedid ja panid Saalomoni kuningas Taaveti muula selga ning viisid ta Giihoni äärde.

³⁸Queßcôeb laj Sadoc laj tij rochbeneb li profeta Natán ut laj Benaía li ralal laj Joiada, joßqueb ajcuiß laj cereteo ut eb laj peleteo. Queßxqßue laj Salomón chirix li mûl li nabêc cuiß li rey David. Queßxcßam saß li naßajej cuan cuiß li yußam haß Gihón.

³⁹Ja preester Saadok võttis telgist õlisarve ning võidis Saalomoni; nad puhusid sarve ja kogu rahvas hüüdis: 'Elagu kuningas Saalomon!'

³⁹Nak queßcuulac aran laj Sadoc laj tij quixchap li xucub li cuan aceite chi saß li cuan saß li tabernáculo. Quixqßue li aceite saß xjolom laj Salomón, ut quixkßaxtesi saß rukß li Dios re tâoc chokß rey. Chirix aßan queßxyâbasi lix xucub li carner. Ut chixjunileb li tenamit queßxjap reheb chixyebal: —Chicuânk taxak xyußam li karey Salomón, chanqueb.

⁴⁰Ja kogu rahvas läks tema järel üles, rahvas puhus vilet ja kõik olid väga rõõmsad, nõnda et maa lõhkes nende kärast.

⁴⁰Ut chixjunileb li tenamit queßcôeb chirix. Yôqueb chixyâbasinquil lix xôlb. Ut li chßochß qui-ecßan saß xnaßaj xban nak japjôqueb re xban xsahil xchßôleb.

⁴¹Aga Adonija ja kõik kutsutud, kes olid ta juures, kuulsid seda just siis, kui nad söömise olid lõpetanud. Ja kui Joab kuulis sarvehäält, siis ta küsis: 'Mispärast kostab linnast niisugune kära?'

⁴¹Nak yôqueb chi rakecß chi cuaßac laj Adonías ut eb li cuanqueb rochben queßrabi li chokînc. Laj Joab quirabi xyâb li trompeta ut quixye: —¿Cßaßut nak yôqueb chi chokînc eb li tenamit? chan.

⁴²Kui ta alles rääkis, vaata, siis tuli Joonatan, preester Ebjatari poeg, ja Adonija ütles: 'Tule sisse, sest sa oled tubli mees ja tood häid sõnumeid!'

⁴²Toj yô ajcuiß chi âtinac nak laj Jonatán li ralal laj Abiatar laj tij quicuulac. Laj Adonías quixye re: —Ocan. Lâat châbilat. Ninnau nak châbil esilal xatchal chixyebal ke, chan.

⁴³Aga Joonatan kostis ja ütles Adonijale: 'Vastupidi! Meie isand, kuningas Taavet, on tõstnud Saalomoni kuningaks.

⁴³Laj Jonatán quixye re laj Adonías: —Li rey David xxakab laj Salomón chokß rey chokß rêkaj.

⁴⁴Kuningas läkitas koos temaga preester Saadoki ja prohvet Naatani ja Benaja, Joojada poja, ning kreedid ja pleedid, ja nad panid ta kuninga muula selga.

⁴⁴Ut quixtakla laj Sadoc laj tij ut li profeta Natán chirochbeninquil joß eb ajcuiß laj Benaía li ralal laj Joiada ut eb laj cereteo ut eb laj peleteo. Ut queßxqßue laj Salomón chirix lix mûl li rey David.

⁴⁵Siis võidsid preester Saadok ja prohvet Naatan ta Giihoni ääres kuningaks, ja nad tulid sealt rõõmustades üles ning kogu linn oli liikvel. See oligi kära, mida te kuulsite.

⁴⁵Laj Sadoc laj tij ut li profeta Natán queßxqßue li aceite saß xjolom laj Salomón ut queßxxakab chokß rey aran cuan cuiß li yußam haß Gihón. Ut queßsukßi chi sa saß xchßôleb. Aßan aßin li chokînc li yôquex chirabinquil.

⁴⁶Saalomon istubki juba kuninglikul aujärjel.

⁴⁶Ut laj Salomón ac x-oc saß xcuanquil.

⁴⁷Ka kuninga sulased tulid õnnitlema meie isandat, kuningas Taavetit, öeldes: 'Tehku su Jumal Saalomoni nimi sinu nimest kuulsamaks ja tehku ta tema aujärg sinu aujärjest suuremaks!' Ja kuningas kummardas oma voodis.

⁴⁷Ut eb li nequeßtenkßan re li rey David queßcôeb riqßuin laj David chixqßuebal xsahil xchßôl ut queßxye re, “Aß taxak li Kâcuaß lâ Dios chi-osobtesînk re laj Salomón ut naßnôk taxak ru yalak bar. Kßaxal nimak taxak lix cuanquil chiru lâ cuanquil lâat,” chanqueb. Ut li rey quixxulub rib saß lix cuarib ut quixlokßoni li Kâcuaß.

⁴⁸Kuningas ütles veel nõnda: 'Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, kes täna on andnud mu aujärjele istuja, ja et ma näen seda oma silmaga!'

⁴⁸Li rey David quixye, “Lokßoninbil taxak li Kâcuaß lix Dioseb laj Israel. Anakcuan lâin xcuil nak li Kâcuaß xxakab chokß rey jun reheb li cualal incßajol chokß cuêkaj,” chan laj Jonatán.

⁴⁹Siis värisesid ja tõusid üles kõik need kutsutud, kes olid Adonija juures, ja läksid igaüks oma teed.

⁴⁹Nak queßrabi nak ac x-oc chokß rey laj Salomón, cßajoß nak queßxucuac li bokbileb xban laj Adonías. Nequeßsicsot xbaneb xxiu. Ut yalak bar quilajeßcôeb chixjûnkaleb.

⁵⁰Ja Adonija kartis Saalomoni; ta tõusis üles ja läks ning haaras kinni altari sarvedest.

⁵⁰Quixucuac ajcuiß laj Adonías xban laj Salomón. Joßcan nak cô saß li artal ut quixchap li xucub li cuan saß xxuc.

⁵¹Ja Saalomonile anti teada ning öeldi: 'Vaata, Adonija kardab kuningas Saalomoni, ja näe, ta hoiab kinni altari sarvedest, öeldes: 'Kuningas Saalomon vandugu mulle täna, et ta ei surma mõõgaga oma sulast!''

⁵¹Queßcôeb chixyebal re li rey Salomón: —At rey, laj Adonías yô xxiu châcuu. Cô saß li artal ut quixchap li xucub li cuan saß xxuc ut quixye, “Tixbânu taxak li juramento li rey Salomón ut tixye taxak nak incßaß tinixcamsi,” chanqueb.

⁵²Siis ütles Saalomon: 'Kui ta jääb tubliks meheks, siis ei lange temalt juuksekarvagi maha, aga kui temas leitakse kurja, siis peab ta surema.'

⁵²Laj Salomón quixye reheb: —Cui châbil tixbânu laj Adonías, mâcßaß tixcßul. Abanan cui incßaß us tixbânu, tâcâmk, chan.Ut li rey Salomón quixtaklaheb li cuînk re teßxcßam laj Adonías riqßuin. Queßcôeb li cuînk cuan cuiß li artal ut queßxcßam laj Adonías riqßuin li rey. Laj Adonías quixcuikßib rib chiru li rey Salomón ut laj Salomón quixye re: —Ayu saß lâ cuochoch, chan.

⁵³Ja kuningas Saalomon läkitas talle järele ning laskis ta altarilt alla tuua. Siis ta tuli ning kummardas kuningas Saalomoni ees. Ja Saalomon ütles temale: 'Mine oma kotta!'

⁵³Ut li rey Salomón quixtaklaheb li cuînk re teßxcßam laj Adonías riqßuin. Queßcôeb li cuînk cuan cuiß li artal ut queßxcßam laj Adonías riqßuin li rey. Laj Adonías quixcuikßib rib chiru li rey Salomón ut laj Salomón quixye re: —Ayu saß lâ cuochoch, chan.