¹Siis tulid kõik Iisraeli suguharud Taaveti juurde Hebronisse ja rääkisid ning ütlesid: 'Vaata, me oleme sinu luu ja liha.

¹Queßcôeb Hebrón chixjunileb li xtêpaleb laj Israel re nak teßâtinak riqßuin laj David. Ut queßxye re: —Lâat moco jalanat ta kiqßuin. Lâo kechßalal kib chi kibil kib, chanqueb.

²Juba varem, kui Saul oli veel meie kuningas, olid sina Iisraeli väljaviijaks ja tagasitoojaks. Sinule on Issand öelnud: Sina pead hoidma mu rahvast Iisraeli kui karjane ja sina pead olema Iisraeli vürst!'

²Chalen nak toj cuânk laj Saúl chokß karey, lâat catcßamoc be chiruheb li soldados aj Israel saß eb li plêt. Ut li Kâcuaß quixye nak lâat tat-ilok reheb lix tenamit ut lâatak lix reyeb, chanqueb.

³Ja kõik Iisraeli vanemad tulid kuninga juurde Hebronisse ning kuningas Taavet tegi Hebronis Issanda ees nendega lepingu; siis nad võidsid Taaveti Iisraeli kuningaks.

³Joßcan nak chixjunileb li nequeßtaklan saß xyânkeb laj Israel queßcuulac riqßuin li rey David aran Hebrón. Laj David quixbânu jun li contrato riqßuineb saß xcßabaß li Kâcuaß. Ut queßxqßue li aceite saß xjolom ut queßxxakab chokß xreyeb laj Israel.

⁴Taavet oli kuningaks saades kolmkümmend aastat vana; ta valitses nelikümmend aastat.

⁴Lajêb xcaßcßâl chihab cuan re laj David nak qui-oc chokß rey. Ut caßcßâl chihab quicuan chokß rey.

⁵Hebronis valitses ta Juuda üle seitse aastat ja kuus kuud; ja Jeruusalemmas valitses ta kolmkümmend kolm aastat kogu Iisraeli ja Juuda üle.

⁵Cuukub chihab riqßuin cuakib po quicuan Hebrón chokß xreyeb laj Judá. Ut oxlaju xcaßcßâl chihab quicuan Jerusalén chokß xreyeb chixjunileb laj Israel joß eb ajcuiß laj Judá.

⁶Kui kuningas läks oma meestega Jeruusalemma selle maa elanike jebuuslaste vastu, ütlesid need Taavetile: 'Siia sisse sa ei pääse, sest pimedad ja lonkurid kihutavad su tagasi!' See pidi tähendama, et Taavet sinna ei pääse.

⁶Cô ut li rey David aran Jerusalén rochbeneb li cuînk li nequeßtenkßan re. Côeb chi pletic riqßuineb laj jebuseo li cuanqueb aran. Eb laj jebuseo queßxye re laj David: —Lâat incßaß tatrûk chi oc arin xban nak lâat incßaß tâcuy usta yal riqßuineb li mutzß ut eb li yêk rok tatpletik, chanqueb. Queßxye chi joßcan re xhobbal xban nak queßxcßoxla nak laj David incßaß tixcuy pletic riqßuin li tenamit aßan.

⁷Aga Taavet vallutas Siioni linnuse, mis nüüd on Taaveti linn.

⁷Usta ac cauresinbil chi us li tenamit, abanan laj David quinumta saß xbêneb ut qui-oc saß li naßajej Sión. Toj chalen anakcuan “Xtenamit laj David” nayeheß re li naßajej aßan.

⁸Ja Taavet oli sel päeval öelnud: 'Igaüks, kes lööb jebuuslasi, tabagu veejuhtmes neid 'lonkureid ja pimedaid', keda Taaveti hing vihkab.' Sellepärast öeldakse: 'Pime ja lonkaja ei pääse kotta.'

⁸Saß li cutan aßan laj David quixye: —Li ani târaj tânumtâk saß xbêneb laj jebuseo, tento tâoc chak cuan cuiß li rok li haß ut tixcamsiheb laj jebuseo, li chanchaneb mutzß ut chanchan yêk rokeb, li kßaxal xicß nequeßcuil, chan laj David. (Chalen aßan cuan jun li âtin naxye, “Chi moco li mutzß chi moco li yêk rok teßoc saß lix templo li Kâcuaß.”)

⁹Ja Taavet asus linnusesse ning nimetas selle Taaveti linnaks. Ja Taavet ehitas ümberringi linna, kantsist alates siselinna suunas.

⁹Ut nak ac xrêchani lix nimal ru tenamit, laj David quicana chi cuânc aran Sión ut quixqßue chokß xcßabaß “Xtenamit laj David”. Ut quixyîb li tzßac chi xjun sutam lix tenamit. Naticla chak li tzßac cuan cuiß jun li cab najt xteram Milo xcßabaß ut nacuulac toj saß li tenamit.

¹⁰Ja Taavet läks üha vägevamaks, sest Issand, vägede Jumal, oli temaga.

¹⁰Us yô chi êlc chiru laj David li cßaßru naxbânu ut yô chi nimânc xcuanquil xban nak li nimajcual Dios cuan riqßuin ut aßan yô chi tenkßânc re.

¹¹Ja Hiiram, Tüürose kuningas, läkitas Taaveti juurde saadikud seedripuudega, samuti puuseppi ja müürseppi; ja nemad ehitasid Taavetile koja.

¹¹Laj Hiram, li rey re li tenamit Tiro, quixtaklaheb lix takl riqßuin laj David. Quixtakla ajcuiß li châbil cheß chacalteß ut quixtaklaheb laj pechß ut laj tzßac. Queßxyîb chi châbil li rochoch laj David.

¹²Taavet mõistis, et Issand oli kinnitanud tema Iisraeli kuningaks ja et ta oli ülendanud tema kuningriiki oma Iisraeli rahva pärast.

¹²Ut laj David quixtau ru nak li Dios, aßan li quisicßoc ru chokß rey ut chi taklânc saß xyânkeb laj Israel. Ut quixtau ajcuiß xyâlal nak li Dios quixnimobresi xcuanquil xban nak naxraheb lix tenamit Israel.

¹³Ja Taavet võttis veel rohkem liignaisi ja naisi Jeruusalemmast, pärast seda kui ta Hebronist oli tulnud; ja Taavetile sündis veelgi poegi ja tütreid.

¹³Nak qui-el Hebrón, laj David cô Jerusalén ut quixcßam nabal li ixk li yal queßcuan riqßuin chi joßcan. Ut quixcßameb ajcuiß li rixakil. Ut quicuan chic ralal xcßajol riqßuineb.

¹⁴Ja need olid nende nimed, kes temale Jeruusalemmas sündisid: Sammua, Soobab, Naatan ja Saalomon;

¹⁴Aßaneb aßin lix cßabaßeb li ralal li queßyoßla Jerusalén: laj Samúa, laj Sobab, laj Natán, laj Salomón,

¹⁵Jibhar, Elisua, Nefeg ja Jaafia;

¹⁵laj Ibhar, laj Elisúa, laj Nefeg, laj Jafía,

¹⁶Elisama, Eljada ja Elifelet.

¹⁶laj Elisama, laj Eliada, ut laj Elifelet.

¹⁷Aga kui vilistid kuulsid, et Taavet oli võitud Iisraeli kuningaks, siis läksid kõik vilistid Taavetit otsima. Kui Taavet seda kuulis, siis läks ta linnusesse.

¹⁷Eb laj filisteo queßrabi resil nak laj David quixakabâc chokß xreyeb laj Israel. Joßcan nak queßcôeb chi pletic riqßuin. Laj David quirabi resil nak eb laj filisteo ac yôqueb chi châlc chi pletic riqßuin. Joßcan nak cô saß li naßajej li nequeßxcol cuiß ribeb.

¹⁸Ja vilistid tulid ning luusisid Refaimi orus.

¹⁸Eb laj filisteo queßcana saß li ru takßa re Refaim.

¹⁹Taavet küsis siis Issandalt, öeldes: 'Kas pean minema vilistite vastu? Kas sa annad nad minu kätte?' Ja Issand ütles Taavetile: 'Mine, sest ma annan tõesti vilistid su kätte!'

¹⁹Laj David quitijoc ut quixye re li Dios: —¿Ma tinxic chi pletic riqßuineb laj filisteo? ¿Ma tinâtenkßa chi numtâc saß xbêneb? chan. Ut li Kâcuaß quixye re: —Ayu chi pletic riqßuineb. Lâin tinkßaxtesiheb saß âcuukß, chan.

²⁰Siis tuli Taavet Baal-Peratsimi, ja Taavet lõi neid seal ning ütles: 'Issand on murdnud mu vaenlased minu ees, otsekui oleks vesi läbi murdnud!' Seepärast pandi sellele paigale nimeks Baal-Peratsim.

²⁰Joßcan nak laj David cô saß li naßajej Baal-perazim ut quinumta saß xbêneb laj filisteo ut quixye: —Li Kâcuaß quixsach ruheb li xicß nequeßiloc cue. Chanchan nak xeßcßameß xban butß, chan. Joßcan nak queßxqßue Baal-perazim chokß xcßabaß li naßajej aßan.

²¹Nad jätsid sinna oma ebajumalad, ja Taavet ja ta mehed võtsid need kaasa.

²¹Eb laj filisteo queßêlelic chiru laj David ut queßxcanab lix yîbanbil dios nak queßcôeb. Ut laj David ut eb li cuanqueb rochben queßxcßat lix dioseb.

²²Aga vilistid tulid jälle ja luusisid Refaimi orus.

²²Chirix chic aßan, eb laj filisteo queßcôeb cuißchic aran saß li ru takßa re Refaim.

²³Ja Taavet küsis Issandalt, ja tema vastas: 'Ära mine! Piira nad tagant ümber ja tule neile kallale baakapõõsaste poolt!

²³Ut laj David quitijoc cuißchic ut quixpatzß re li Dios cßaßru us tixbânu. Ut li Kâcuaß quixye re: —Incßaß tat-oc chi ubej. Têsut rix lix naßajeb ut texpletik riqßuineb cuanqueb cuiß li cheß bálsamo.

²⁴Kui sa kuuled baakapõõsaste ladvus otsekui astumise kahinat, siis kiirusta, sest siis on Issand su ees välja läinud vilistite leeri lööma!'

²⁴Nak tâcuabi li ecßânc saß rukßeb li cheß chanchan yôqueb chi bêc li soldados, tatxic chi pletic riqßuineb xban nak lâin tinxic chi ubej ut tinsach xcuanquileb lix soldâdeb laj filisteo, chan li Dios.Ut laj David quixbânu joß quixye li Kâcuaß. Quixcamsiheb laj filisteo. Naticla saß li tenamit Geba ut quicuulac toj cuan cuiß li tenamit Gezer.

²⁵Ja Taavet tegi nõnda, nagu Issand teda käskis, ja lõi vilisteid Gebast kuni Geseri teelahkmeni.

²⁵Ut laj David quixbânu joß quixye li Kâcuaß. Quixcamsiheb laj filisteo. Naticla saß li tenamit Geba ut quicuulac toj cuan cuiß li tenamit Gezer.