¹Ja Taavet kogus taas kokku kõik Iisraeli valitud mehed, kolmkümmend tuhat.

¹Laj David quixchßutubeb cuißchic lajêb xcaßcßâl mil chi soldados aj Israel, li sicßbileb ru.

²Ja Taavet võttis kätte ning läks koos kogu rahvaga, kes oli tema juures, Juuda Baalasse, et tuua sealt Jumala laegas, mille juures hüütakse appi nime, vägede Issanda nime, kes istub keerubite peal.

²Ut quixcßameb aran Baala li cuan saß xcuênt Judá re nak teßxcßam lix Lokßlaj Câx li Dios, li nequeßxyâba cuiß xcßabaß li nimajcual Dios li nahilan saß xyânkeb li querubines.

³Ja nad vedasid Jumala laegast uue vankriga ning tõid selle ära künkal asuvast Abinadabi kojast; Ussa ja Ahjo, Abinadabi pojad, juhtisid seda uut vankrit.

³Queßrisi li Lokßlaj Câx saß rochoch laj Abinadab li cuan saß xbên bol ut queßxqßue saß xbên jun li carrêt toj acß. Laj Uza ut laj Ahío, eb li ralal laj Abinadab, yôqueb chi beresînc re li acß carrêt.

⁴Nõnda tõid nad ära Jumala laeka künkal asuvast Abinadabi kojast, ja Ahjo käis laeka ees.

⁴Ut laj Ahío cßamol be chiru li Lokßlaj Câx nak yôqueb chi xic.

⁵Ja Taavet ja kogu Iisraeli sugu tantsisid Issanda ees igasugu küpressipuust mänguriistadega: kannelde, naablite, trummide, käristite ja simblitega.

⁵Laj David ut chixjunileb laj Israel yôqueb chi xajoc ut yôqueb chi bichânc chi anchaleb xchßôl re xqßuebal xlokßal li Kâcuaß ut yôqueb chi cuajbac. Cuanqueb x-arpa, cuanqueb xsalterios, cuanqueb xtambor, ut cuanqueb xxôlb ut yôqueb ajcuiß chixtßochbal li sursûquil chßîchß.

⁶Aga kui nad jõudsid Naakoni rehealuse juurde, pani Ussa oma käe Jumala laeka külge ja haaras sellest kinni, sest veised tahtsid ümber ajada.

⁶Nak queßcuulac saß li naßajej li narisi cuiß rix lix trigo laj Nacón, eb li bôyx queßxtich rokeb. Ut laj Uza quixchap lix Lokßlaj Câx li Dios re nak incßaß tâtßanekß.

⁷Siis Issanda viha süttis põlema Ussa vastu ning Jumal lõi tema eksimuse pärast sinna maha ja ta suri seal Jumala laeka juures.

⁷Cßajoß nak quijoskßoß li Dios riqßuin laj Uza, ut quixcamsi xban nak quixchßeß li Lokßlaj Câx riqßuin rukß. Ut aran chixcßatk li Lokßlaj Câx quicana chi camenak laj Uza.

⁸Aga Taavet vihastas, et Issand oli Ussa lõhki rebinud; ja ta pani sellele paigale nimeks Perets-Ussa, nagu see on tänapäevani.

⁸Cßajoß nak quirahoß xchßôl laj David xban nak li Kâcuaß quixrak xyußam laj Uza. Li naßajej aßan Pérez-uza queßxqßue chokß xcßabaß toj chalen anakcuan.

⁹Ja Taavet kartis sel päeval Issandat ning ütles: 'Kuidas võib Issanda laegas tulla minu juurde?'

⁹Laj David qui-oc xxiu saß li cutan aßan xban li cßaßru quixbânu li Kâcuaß ut quixye: —Mâmin târûk tincßam cuiqßuin lix Lokßlaj Câx li Kâcuaß, chan.

¹⁰Ja Taavet ei tahtnud lasta Issanda laegast tuua enese juurde Taaveti linna, vaid laskis sel pöörduda gatlase Oobed-Edomi kotta.

¹⁰Ut incßaß chic quixcßam li Lokßlaj Câx toj Jerusalén saß lix tenamit laj David. Quixtakla ban xcanabanquil saß rochoch laj Obed-edom saß li tenamit Gat.

¹¹Ja Issanda laegas jäi gatlase Oobed-Edomi kotta kolmeks kuuks; ja Issand õnnistas Oobed-Edomit ja kogu ta koda.

¹¹Li Lokßlaj Câx quicuan aran oxib po. Ut li Kâcuaß quirosobtesi laj Obed-edom joß eb ajcuiß chixjunileb li cuanqueb saß li rochoch.

¹²Kui kuningas Taavetile jutustati ja öeldi: 'Issand on õnnistanud Oobed-Edomi koda ja kõike, mis tal on, Jumala laeka pärast', siis Taavet läks ja tõi rõõmsa meelega Jumala laeka Oobed-Edomi kojast üles Taaveti linna.

¹²Quiyeheß resil re li rey David chanru nak li Kâcuaß quirosobtesi laj Obed-edom joß ajcuiß chixjunil li cßaßru cuan re saß xcßabaß li Lokßlaj Câx. Joßcan nak cô chirisinquil li Lokßlaj Câx saß rochoch laj Obed-edom re tixcßam Jerusalén ut kßaxal sa saß xchßôl.

¹³Kui Issanda laeka kandjad olid astunud kuus sammu, siis ohverdas ta härja ja nuumveise.

¹³Nak ac xeßxqßue cuakib yoc li yôqueb chi cßamoc re li Lokßlaj Câx, laj David quixmayeja chiru li Kâcuaß jun li bôyx ut jun li carner nim xtibel.

¹⁴Ja Taavet tantsis kõigest väest Issanda ees; Taavet oli riietatud ainult linasesse õlarüüsse.

¹⁴Laj David cuan chirix jun li efod yîbanbil riqßuin li châbil tßicr lino ut yô chi xajoc chi anchal xchßôl re xqßuebal xlokßal li Dios.

¹⁵Ja Taavet ja kogu Iisraeli sugu tõid Issanda laeka üles hõisates ja sarve puhudes.

¹⁵Chi joßcaßin laj David ut chixjunileb li ralal xcßajol laj Israel queßxcßam li Lokßlaj Câx. Yôqueb chixjapbal reheb xban xsahil xchßôleb ut yôqueb chixyâbasinquil lix trompeta.

¹⁶Aga kui Issanda laegas jõudis Taaveti linna, vaatas Sauli tütar Miikal aknast välja ja nähes kuningas Taavetit hüppavat ja kargavat Issanda ees, põlgas ta teda oma südames.

¹⁶Nak yôqueb chirocsinquil li Lokßlaj Câx Jerusalén, saß lix tenamit laj David, lix Mical lix rabin laj Saúl yô chi iloc saß li ventana. Nak quiril nak laj David yô chi xajoc ut yô chi piscßoc re xqßuebal xlokßal li Kâcuaß, xicß quirecßa.

¹⁷Kui Issanda laegas oli viidud ja asetatud ta paika keset telki, mille Taavet oli sellele püstitanud, siis ohverdas Taavet Issanda ees põletus- ja tänuohvreid.

¹⁷Queßxcßam lix Lokßlaj Câx li Kâcuaß ut queßxqßue saß xnaßaj saß xyi li muhebâl li quixyîb laj David. Ut laj David quixcßat li mayejanbil xul chiru li Kâcuaß ut quixqßue xmayej re xcßambal ribeb saß usilal riqßuin li Kâcuaß.

¹⁸Ja kui Taavet oli lõpetanud põletus- ja tänuohvrite ohverdamise, siis ta õnnistas rahvast vägede Issanda nimel.

¹⁸Nak laj David ac xrakeß chixqßuebal li cßatbil mayej ut li mayej re xcßambal ribeb saß usilal riqßuin li Kâcuaß, quixtzßâma chiru li Kâcuaß li nimajcual Dios nak târosobtesiheb lix tenamit.

¹⁹Ja ta jagas kogu rahvale, kõigile Iisraeli hulkadele, niihästi meestele kui naistele, igaühele ühe leivakaku ning datli- ja rosinakoogi. Siis läks kogu rahvas ära, igaüks koju.

¹⁹Ut laj David quixjeqßui li tzacaêmk reheb li tenamit. Quixqßue li caxlan cua, li pombil tib ut li chaki uvas reheb li junjûnk chi aj Israel, joß ixk, joß cuînk. Ut chixjunileb queßcôeb saß rochocheb.

²⁰Ja kui Taavet jõudis koju oma peret õnnistama, siis tuli Miikal, Sauli tütar, Taavetile vastu ja ütles: 'Kuidas küll Iisraeli kuningas on täna ennast austanud, paljastades ennast täna oma sulaste teenijate silme ees nagu alp, kes sel kombel ennast täiesti paljastab!'

²⁰Ut laj David cô saß rochoch chixtzßâmanquil chiru li Dios nak târosobtesiheb li cuanqueb saß li rochoch. Lix Mical qui-el chixcßulbal ut quixhob ut quixye re: —Anakcuan qßuebil chic âlokßal, at rey, riqßuin li cßaßru xabânu chiruheb li ixk, lix môseb li nequeßcßanjelac châcuu. Riqßuin li cßaßru xabânu, xacßutbesi âcuib joß nequeßxbânu li incßaß nequeßxnau xutânac, chan.

²¹Aga Taavet ütles Miikalile: 'Issanda ees, kes mind on valinud sinu isa ja kogu ta soo asemel ja kes käskis mind olla vürstiks Issanda rahvale Iisraelile, jah, Issanda ees olen ma tantsinud.

²¹Laj David quixye re: —Lâin xinxajoc re xqßuebal xlokßal li Kâcuaß li quisicßoc cuu chokß rêkaj lâ yucuaß ut eb li ralal xcßajol. Li Kâcuaß xinixxakab chi taklânc saß xbêneb laj Israel, lix tenamit. Joßcan nak lâin tinxajok cuißchic re xqßuebal xlokßal li Kâcuaß.

²²Ma tahan ennast alandada sellest veelgi rohkem ja olla iseenese silmis alandlik! Aga teenijate juures, kellest sa rääkisid, olen ma auväärne.'

²²Kßaxal cuißchic tincubsi cuib anakcuan chiru xbên cua. Châcuu lâat mâcßaßak inlokßal. Abanan qßuebilak inlokßal xbaneb li môs ixk li yôcat chixyebal, chan.Lix Mical lix rabin laj Saúl, mâ jun lix cocßal quicuan chalen nak quicam.

²³Ja Miikalil, Sauli tütrel, ei olnud last kuni surmani.

²³Lix Mical lix rabin laj Saúl, mâ jun lix cocßal quicuan chalen nak quicam.