1Kui sellel maal, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärida, leitakse üks tapetu väljal lamamas, ilma et teataks, kes tema on tapnud,
1Mâre têtau junak li camenak saß cßalebâl saß li naßajej li tixqßue êre li Kâcuaß lê Dios ut incßaß tênau ani xcamsin re.
2siis peavad su vanemad ja kohtumõistjad välja minema ja mõõtma kauguse linnadeni, mis on ümber selle tapetu.
2Eb li nequeßcßamoc be saß êyânk rochbeneb laj rakol âtin teßxic ut teßxbis joß najtil cuan li camenak riqßuineb li tenamit.
3Linnas, mis on tapetule ligemal, võtku linna vanemad mullikas, kellega ei ole tööd tehtud, kes ei ole ikkes vedanud,
3Ut eb li nequeßcßamoc be saß li tenamit li cuan chi nachß riqßuin li camenak teßxchap jun li cuacax li toj mâjiß xcßanjelac, li mâ jun sut qßuebil yugo chirix xcux.
4ja selle linna vanemad viigu mullikas alaliselt voolava veega orgu, mida ei harita ega külvata, ja nad murdku seal orus mullika kael!
4Teßxcßam li cuacax saß junak li ru takßa li mâ jun sut quibequeß li chßochß chi moco qui-ux âuc aran. Saß li naßajej aßan teßxtok xcux li cuacax.
5Ja preestrid, Leevi pojad, astugu ette, sest Issand, su Jumal, on valinud nemad, et nad teeniksid teda ja õnnistaksid Issanda nimel: nende sõna kohaselt lahendatagu iga riid ja vägivald!
5Teßchâlk eb laj tij, li ralal xcßajol laj Leví, xban nak aßaneb li sicßbil ruheb xban li Dios chi cßanjelac chiru ut chixtzßâmanquil nak li Dios târosobtesiheb li tenamit. Aßaneb li teßrakok re li plêt ut li cuechßînc.
6Ja kõik tapetule ligemal oleva linna vanemad pesku oma käsi mullika kohal, kelle kael orus murti.
6Ut chixjunileb li nequeßcßamoc be saß li tenamit, li cuanqueb nachß riqßuin li naßajej li queßxtau cuiß li camenak, teßxchßaj li rukß saß xbên li cuacax li quitokeß xcux saß li ru takßa.
7Ja nad tunnistagu ning öelgu: 'Meie käed ei ole valanud seda verd ja meie silmad ei ole seda näinud.
7Ut teßxye, “Mâcuaß lâo xocamsin re li cuînk aßan, chi moco xkil li ani xbânun re.
8Anna andeks oma rahvale Iisraelile, kelle sa oled lunastanud, Issand! Ära pane süütut verd oma Iisraeli rahva keskele!' Siis lepitatakse neile see veresüü.
8At Kâcuaß, chacuy xmâqueb lâ tenamit Israel li cacuisiheb chak Egipto. Mâqßue taxak saß kabên lix camic li cuînk aßin li mâcßaß xmâc. Ut riqßuin li teßxbânu tojbil chic rix lix camic li cuînk.”
9Nõnda kõrvalda sina süüta veri enese keskelt, sest sa pead tegema, mis õige on Issanda silmis!
9Ut xban nak lâex xebânu li us chiru li Kâcuaß incßaß tâtenebâk saß êbên lix camic li cuînk li mâcßaß xmâc.
10Kui sa lähed sõtta oma vaenlaste vastu ja Issand, su Jumal, annab nad sinu kätte ja sina võtad neist vange
10Nak texxic chi pletic riqßuineb li xicß nequeßiloc êre ut nak li Kâcuaß lê Dios tixkßaxtesi saß êrukß li tenamit, cuanqueb li têcßam chi prêxil.
11ja näed vangide hulgas ühte ilusa välimusega naist, armud temasse ja tahad teda võtta enesele naiseks,
11Cui junak cuînk saß êyânk târil jun li ixk chßinaßus saß xyânkeb li queßcßameß chi prêxil ut tixra ru, naru tixcßam chokß rixakil.
12siis vii ta oma kotta; ta ajagu oma pea paljaks ja lõigaku sõrmeküüned!
12Tixcßam li ixk saß rochoch ut tixye re nak tixjo li rismal xjolom ut tixset li rixißij.
13Ta võtku vangirüü seljast ja jäägu su kotta; ta nutku oma isa ja ema ühe kuu päevad ja pärast seda võid sa minna tema juurde ja teda naida, ja ta saagu su naiseks!
13Li ixk tixjal li rakß li quirocsi saß li jalan tenamit ut tâcuânk saß li rochoch li cuînk. Ut chiru jun po târahokß xchßôl xban xcamic lix naß xyucuaß. Chirix li jun po li cuînk naru tâcuânk riqßuin. Aßanak chic li rixakil, ut aßanak chic lix bêlom.
14Aga kui ta sulle enam ei meeldi, siis lase ta minna, kuhu ta tahab; aga sa ei tohi teda raha eest müüa ega orjastada, sest sa oled teda häbistanud.
14Cui li cuînk incßaß cßojcßo xchßôl riqßuin li ixk, naru tixcanab chi xic. Abanan incßaß naru tixcßayi li ixk, chi moco naru tixbânu re joß naxbânu reheb lix lokßbil môs, xban nak li cuînk, aßan li xmux ru li ixk.
15Kui mehel on kaks naist, ühte ta armastab, aga teist ta vihkab, ja nad sünnitavad temale pojad, niihästi see, keda ta armastab, kui ka see, keda ta vihkab, ja esmasündinud poeg on vihatu oma,
15Mâre cuan junak cuînk tâcuânk cuib li rixakil. Naxra li jun, abanan xicß naril li jun chic. Ut mâre cuânk ralal riqßuineb li cuib chi ixk. Abanan mâre riqßuin li ixk li incßaß naxra tâcuânk li xbên ralal.
16siis ei tohi ta päeval, mil ta jaotab oma poegadele pärisosaks seda, mis tal on, pidada esmasündinuks armastatu poega vihatu poja asemel, kes on ju esmasündinu,
16Li cuînk incßaß naru tixsicß ru li ralal li tixra. Nak tixjeqßui li cßaßru cuan re, tento nak tixqßue li mâtan re li xbên alalbej li xcßulub xcßulbal, usta aßan li ralal li cuan riqßuin li ixk li incßaß naxra.
17vaid ta peab vihatu poja tunnistama esmasündinuks, andes temale kaks osa kõigest, mis tal on olemas, sest too on tema mehejõu esimene vili; tolle päralt on esmasünniõigus.
17Tento nak tixqßue cuib sut xqßuial li cßaßak re ru re li xbên alalbej usta aßan mâcuaß li ralal li cuan riqßuin li rixakil li naxra. Tento nak tixqßue re li joß qßuial xcßulub xcßulbal xban nak aßan li xbên alalbej.
18Kui kellelgi on kangekaelne ja tõrges poeg, kes ei kuula oma isa ja ema sõna, ja kuigi nad teda karistavad, ei kuula ta neid ometi,
18Mâre cuânk junak cuînk cuânk junak ralal li incßaß na-abin. Naxkßetkßeti ban rib. Usta nakßuseß, incßaß naxcßul lix kßusbal xbaneb lix naß xyucuaß.
19siis võtku ta isa ja ema ning viigu tema ta linna vanemate juurde ta asukoha väravasse
19Tento nak li naßbej yucuaßbej teßxcßam li al aßan saß li oquebâl re lix tenamiteb ut teßxxakab chiruheb li nequeßcßamoc be saß li tenamit aßan.
20ja nad öelgu tema linna vanemaile: 'See meie poeg on kangekaelne ja tõrges, ta ei kuula meie sõna, ta on kõlvatu ja joodik!'
20Teßxye reheb li nequeßcßamoc be, “Li al aßin naxkßetkßeti rib chiku. Incßaß na-abin chiku ut incßaß naxpâb lix kßusbal. Junes cuaßac naraj ut aj calajenak.”
21Siis visaku kõik ta linna mehed ta kividega surnuks. Nõnda kõrvalda kurjus enese keskelt, ja kogu Iisrael kuulgu seda ning kartku!
21Ut chixjunileb li cuînk li cuanqueb saß li tenamit aßan teßxcuti chi pec toj retal tâcâmk. Chi joßcaßin têrisi li mâusilal saß êyânk. Ut chixjunileb laj Israel teßrabi resil ut teßxucuak xban.
22Ja kui kellegi peal on surma väärt patt ja ta surmatakse ning sa pood ta puusse,
22Cui junak cuînk naxbânu li mâc ut natenebâc câmc saß xbên ut natßuyubâc chiru cheß,incßaß naru têcanab li camenak chi tßuytßu chiru li kßojyîn. Tento nak tâmukekß saß ajcuiß li cutan aßan xban nak tzßektânanbil xban li Dios li ani natßuyubâc chiru cheß. Incßaß naru têmux ru li naßajej li tixqßue êre li Kâcuaß lê Dios.
23siis ei tohi ta laip jääda ööseks puusse, vaid sa pead ta selsamal päeval kindlasti maha matma, sest poodu on Jumalast neetud; ära roojasta oma maad, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärisosaks!
23incßaß naru têcanab li camenak chi tßuytßu chiru li kßojyîn. Tento nak tâmukekß saß ajcuiß li cutan aßan xban nak tzßektânanbil xban li Dios li ani natßuyubâc chiru cheß. Incßaß naru têmux ru li naßajej li tixqßue êre li Kâcuaß lê Dios.