¹Ära vaata pealt, kui su venna härg või lammas on ära eksinud, ja ära jäta seda omapead, vaid vii see kohe tagasi oma vennale!

¹Cui junak lê ras êrîtzßin tâsachk lix bôyx malaj ut lix carner ut lâex têril ru, incßaß têcanab chi joßcan. Têchap ut têcßam riqßuin laj êchal re.

²Aga kui su vend ei ole su lähedal või sa ei tunne teda, siis korista see loom enese juurde koju ja see olgu sinu juures, kuni su vend seda nõuab; siis anna see temale tagasi!

²Cui laj êchal re li xul mâcuaß êrechcablal, malaj ut incßaß nequenau ani, têcßam li xul saß lê rochoch ut tâcuânk aran toj nak tâcuulak laj êchal re chixsicßbal. Nak tâcuulak têkßaxtesi re lix xul.

³Ja nõnda talita tema eesliga, ja nõnda talita tema kuuega, ja nõnda talita oma venna iga kadunud asjaga, mis temalt kaob ja mille sa leiad; sa ei tohi ennast kõrvale hoida!

³Joßcan ajcuiß têbânu riqßuin junak li bûr, malaj ut junak tßicr malaj ut li cßaßak chic re ru li têtau chi tzßektzßo. Mêcanab yal chi joßcan.

⁴Ära vaata pealt, kui su venna eesel või härg lamab teel, ja ära hoidu sellest kõrvale, vaid tõsta see kohe üles koos oma vennaga!

⁴Cui têril lix bûr malaj lix bôyx lê ras êrîtzßin tßantßo saß be, mêcanab yal chi joßcan. Têtenkßa ban chi cuaclîc cuißchic.

⁵Naine ärgu kandku mehe riideid ja mees ärgu pangu selga naise kehakatet, sest igaüks, kes seda teeb, on jäle Issandale, su Jumalale.

⁵Junak ixk incßaß naru târocsi li rakß li cuînk, chi moco li cuînk târûk târocsi li rakß li ixk xban nak aßan incßaß nacuulac chiru li Kâcuaß lê Dios.

⁶Kui teel olles juhtub su ette linnupesa mõne puu otsas või maas, poegadega või munadega, ja ema losutab poegade või munade peal, siis ära võta ema koos poegadega,

⁶Cui têtau junak xul chi huphu saß lix soc chire be malaj saß rukß junak li cheß, ut cuan li cocß ral, malaj ut lix mol chi rubel, incßaß naru têchßeß li naßbej.

⁷vaid lase ema kohe lahti ja võta pojad enesele, et su käsi hästi käiks ja sa pikendaksid oma päevi!

⁷Naru têcßam li ral, abanan têrachab li naßbej re nak us tex-êlk riqßuin li cßaßru nequebânu ut re ajcuiß nak tânajtokß rok lê yußam.

⁸Kui sa ehitad uue koja, siis tee oma katusele käsipuu, et sa ei tõmbaks oma koja peale veresüüd, kui keegi sealt alla kukub.

⁸Nak têyîb lê rochoch, tento nak têqßue xramleb nak têyîb re nak incßaß tâcanâk saß êbên li chßaßajquilal cui junak tâtßanekß aran ut nacam.

⁹Ära külva oma viinamäele kahesugust vilja, et mitte kõike ei peetaks pühitsetuks: nii seemet, mille oled külvanud, kui viinamäe saaki!

⁹Mêrau jalanil iyaj saß xnaßaj lê uvas. Cui têrau jalanil iyaj, naru nequesach li ru lê uvas ut têsach ajcuiß li iyaj li têrau.

¹⁰Ära künna härja ja eesliga paaris!

¹⁰Mêqßue chi trabajic junak bôyx rochben junak bûr re têbec cuiß xnaßaj lê racuîmk.

¹¹Ära pane selga riiet, mis on segatud lõimest, villasest ja linasest!

¹¹Mêrocsi li tßicr cui lana rochben lino lix nokßil.

¹²Tee enesele tutid oma kuue nelja hõlmatipu külge, millega sa ennast katad!

¹²Têqßue xmach lê rakß saß xcâ xucûtil.

¹³Kui mees võtab naise ja heidab ta juurde, aga pärast vihkab teda

¹³Mâre junak cuînk tixcßam jun li xkaßal chokß rixakil. Ut nak ac xcuan riqßuin incßaß chic târaj ru.

¹⁴ja heidab temale ette häbistavaid asju ning levitab tema kohta halba kuuldust ja ütleb: 'Ma võtsin selle naise, aga kui ma ühtisin temaga, siis ma ei leidnud teda neitsi olevat',

¹⁴Nak ac xmux ru li xkaßal, li cuînk tâticßtißik ut tixye, “Ac cuanjenak riqßuin cuînk li ixk aßin nak xincßam,” chaßak.

¹⁵siis võtku selle tütarlapse isa ja ema ja toogu tütarlapse neitsipõlve märgid linna vanemate ette väravasse.

¹⁵Tojoßnak lix naß xyucuaß li xkaßal teßxcßam li tßicr retalil nak yâl nak toj mâjiß cuanjenak riqßuin cuînk nak xcßameß xban li cuînk. Ut teßxcßut li tßicr chiruheb li nequeßcßamoc be saß xyânkeb li tenamit.

¹⁶Ja tütarlapse isa öelgu vanemaile: 'Ma andsin oma tütre naiseks sellele mehele, aga tema vihkab teda.

¹⁶Li yucuaßbej tixye reheb, “Lâin xinsumub lin rabin riqßuin li cuînk aßin, abanan xicß chic naril.

¹⁷Ja vaata, ta heidab temale ette häbistavaid asju, öeldes: 'Ma ei leidnud su tütart neitsi olevat.' Aga need on ometi mu tütre neitsipõlve märgid!' Ja nad laotagu riie linna vanemate ette!

¹⁷Anakcuan xmux ru lin rabin ut naxye nak ac cuanjenak riqßuin cuînk nak quixcßam. Abanan arin cuan li tßicr retalil nak yâl nak toj mâjiß cuanjenak riqßuin cuînk.” Ut li naßbej ut li yucuaßbej teßxcßut li tßicr chiruheb li nequeßcßamoc be.

¹⁸Siis võtku linna vanemad see mees ja karistagu teda!

¹⁸Ut eb laj cßamol be teßxchap li cuînk ut teßxqßue chixtojbal xmâc.

¹⁹Nad maksustagu teda saja hõbeseekliga, et ta annaks need tütarlapse isale, sellepärast et ta Iisraeli neitsi kohta on levitanud halba kuuldust; ja tütarlaps jäägu tema naiseks, ta ei tohi teda ära saata kogu oma eluaja!

¹⁹Tento nak li cuînk tixtoj jun ciento chi tumin plata re li yucuaßbej xban nak quixyoßob ticßtiß chirix li tukß ix aj Israel. Ut tento ajcuiß nak tâcanâk riqßuin li rixakil ut incßaß târûk tixjach rib riqßuin joß najtil chic yoßyôk li cuînk.

²⁰Aga kui see kõne on tõsi, neitsipõlve märke ei ole tütarlapselt leitud,

²⁰Abanan cui yâl nak cuanjenak riqßuin cuînk nak xtauheß xban li cuînk ut cui li naßbej ut li yucuaßbej incßaß nequeßxcßam li retalil lix tukß ixkilal,

²¹siis viidagu tütarlaps oma isakoja ukse ette ja ta linna mehed visaku ta kividega surnuks, sest ta on teinud Iisraelis häbiteo, hoorates oma isakojas. Nõnda kõrvalda kurjus enese keskelt!

²¹li xkaßal tâcßamekß chiru li puerta re li rochoch lix yucuaß ut eb li cuînk saß li tenamit aßan teßxcuti chi pec toj retal teßxcamsi xban nak xbânu li incßaß us nak toj cuan saß rochoch lix yucuaß. Chi joßcaßin têrisi li mâusilal aßan saß êyânk lâex.

²²Kui mees leitakse magamas naisega, kes on teise mehe abielunaine, siis peavad ka nemad mõlemad surema: mees, kes naise juures magas, ja naine. Nõnda kõrvalda kurjus Iisraelist!

²²Cui junak cuînk natauheß chi cuârc riqßuin junak ixk ac sumsu, teßcamsîk chi xcaßbichaleb. Chi joßcaßin tâsachmânk li mâusilal saß êyânk lâex aj Israel.

²³Kui tütarlaps, kes on neitsi, on mehega kihlatud, aga teine mees kohtab teda linnas ning magab ta juures,

²³Cui junak xkaßal ac tzßâmanbil tâtauhekß xban junak chic cuînk saß be ut li ixk tixsume ut li cuînk tâcuânk riqßuin,

²⁴siis viige mõlemad välja selle linna värava ette ja visake nad kividega surnuks: tütarlaps selle pärast, et ta linnas ei hüüdnud appi, ja mees selle pärast, et ta oma ligimese naise ära naeris. Nõnda kõrvalda kurjus enese keskelt!

²⁴aßaneb tento nak teßcßamekß chi xcaßbichaleb chiruheb laj rakol âtin saß li oquebâl re li tenamit ut teßcutekß chi pec toj retal teßcamsîk. Tâcamsîk li ixk xban nak incßaß quixjap re saß li tenamit chixcolbal rib. Ut li cuînk tâcamsîk xban nak quixmux ru li rixakil li ras rîtzßin. Chi joßcaßin têrisi li mâusilal saß êyânk.

²⁵Aga kui mees kohtab kihlatud tütarlast väljal, ja mees haarab temast kinni ning magab ta juures, siis peab mees, kes tema juures magas, üksinda surema.

²⁵Abanan cui junak cuînk tixtau saß cßalebâl junak xkaßal ac tzßâmanbil ut tixchap chi puêrs ut tâcuânk riqßuin, li cuînk aßan tâcamsîk.

²⁶Tütarlapsele aga ära tee midagi, tütarlapsel ei ole surma väärt pattu, sest nagu keegi kipub kallale oma ligimesele ja võtab temalt hinge, nõnda on see lugu,

²⁶Abanan mâcßaß têbânu re li xkaßal xban nak mâcßaß xmâc ut moco xcßulub ta nak tâcamsîk. Li cuînk aßin xcßulub câmc joß quixcßul li cuînk li quixcamsi ras rîtzßin,

²⁷sest ta kohtas teda väljal, kihlatud tütarlaps hüüdis appi, aga tal ei olnud päästjat.

²⁷xban nak li cuînk quixcßul li xkaßal saß cßalebâl ut mâ ani quiru quicoloc re, usta quixjap re.

²⁸Kui mees kohtab tütarlast, kes on neitsi, aga kes ei ole kihlatud, ja võtab ta kinni ning magab tema juures ja nad tabatakse,

²⁸Cui junak cuînk tixtau jun li tukß ix li incßaß tzßâmanbil ut tixchap ut tâcuânk riqßuin, ut nequeßtaßli chi mâcobc,

²⁹siis peab mees, kes magas ta juures, andma tütarlapse isale viiskümmend hõbeseeklit, ja tütarlaps saagu tema naiseks, sellepärast et ta on tema ära naernud; ta ei tohi teda ära saata kogu oma eluaja!

²⁹li cuînk li quicuan riqßuin li xkaßal tento nak tixtoj lajêb roxcßâl chi tumin plata re lix yucuaß li xkaßal. Ut tento ajcuiß nak li cuînk tâsumlâk riqßuin li xkaßal xban nak quixmux ru. Ut incßaß târûk tixjach rib riqßuin joß najtil yoßyôk li cuînk.Mâ jun li cuînk naru tixchßic rib riqßuin rixakil lix yucuaß. Incßaß naru tixcßut xxutân lix yucuaß.

³⁰Mâ jun li cuînk naru tixchßic rib riqßuin rixakil lix yucuaß. Incßaß naru tixcßut xxutân lix yucuaß.