1'Pange tähele, taevad, sest mina räägin, ja kuule, maa, mu suu kõnesid!
1Cherabihak lâex li cuanquex saß choxa, li cßaßru tinye. Cherabihak lâex li cuanquex saß ruchichßochß, li cßaßru tinye riqßuin xtzßûmal cue.
2Mu õpetus voolaku vihmana, mu kõne nõrgugu kastena, nagu haljusele vihmasagar ja rohule vihmapiisad!
2Li tijleb li tinye chanchanak li hab. Li cuâtin li tinye chanchanak li xchußque. Chanchanak li hab cocß ru li naxtßakresi li rax pim. Chanchanak li hab li naxtßakresi li acuîmk.
3Sest ma kuulutan Issanda nime, andke au meie Jumalale!
3Lâin tinnima xcßabaß li Kâcuaß. Ut lix tenamit teßxye nak nim xcuanquil.
4Tema on kalju, tema töö on täiuslik, sest kõik tema teed on õiged. Jumal on ustav ja temas pole väärust, tema on õige ja õiglane.
4Li Kâcuaß, aßan li nacoloc ke joß jun li sakônac li nequeßxcol cuiß ribeb li tenamit. Li Kâcuaß, aßan kßaxal châbil ut tîc xchßôl. Naxbânu li tîquilal. Li Kâcuaß kßaxal châbil. Incßaß naxbânu li incßaß us. Junelic ban naxbânu li us ut li tîquilal.
5Pahasti on tehtud temaga - need ei ole tema lapsed: häbiplekk, nurjatu ja pöörane sugupõlv.
5Lâex lix tenamit li Kâcuaß quebânu li mâusilal. Quecßut êxutân. Moco êcßulub ta nak lâex li ralal xcßajol. Nequexmâcob ut incßaß us lê naßleb.
6Kas te nõnda tasute Issandale, rumal ja tarkuseta rahvas? Eks ta ole su isa, sinu looja? Tema on sind teinud ja valmistanud.
6¿Ma joßcaßin nak têqßue rêkaj li usilal li naxbânu li Kâcuaß? Incßaß us lê naßleb. Incßaß nequetau xyâlal. ¿Ma mâcuaß ta biß aßan li Kâcuaß lê Dios li quiqßuehoc êyußam? Aßan quiyoßobtesin êre ut quexxakab saß lê naßaj.
7Meenuta muistseid päevi, pane tähele aastaid põlvest põlve! Küsi oma isalt, et ta jutustaks sulle, oma vanadelt, et nad räägiksid sulle!
7Chijulticokß êre cßaßru quicßulman junxil. Ut cßoxlankex chirixeb li chihab li ac xelajeßnumeß. Ut patzßomak reheb lê yucuaß. Aßan teßxye êre lix yâlal. Ut eb li tîxil cuînk teßxserakßi êre cßaßru quicßulman.
8Kui Kõigekõrgem andis rahvaile pärisosa, kui ta jaotas inimlapsi, siis ta määras kindlaks rahvaste piirid vastavalt Iisraeli laste arvule,
8Li Kâcuaß li kßaxal nim xcuanquil quixqßue xnaßajeb li xnînkal ru tenamit. Quixye reheb bar cuan xnubâl lix chßochßeb. Ut quixqßue lix chßochßeb laj Israel aß yal jarubeb saß li junjûnk xtêpaleb.
9sest Issanda omand on tema rahvas, tema mõõdetud pärisosa on Jaakob.
9Lâex li ralal xcßajol laj Jacob, lâex lix tenamit li Kâcuaß.
10Ta leidis tema kõrbemaalt, tühjast paigast, uluvast kõrbest; ta võttis tema oma kaitse alla, hoolitses tema eest, ta hoidis teda nagu oma silmatera.
10Quextau nak yôquex chixbeninquil êrib saß li chaki chßochß, li naßajej li mâcßaß cuan chi saß. Quexcol ut quexril ut quextenkßa xban nak lokßex chiru joß li xnakß ru.
11Nõnda nagu kotkas oma pesakonda lendu ergutades hõljub kaitstes oma poegade kohal, nõnda laotas ta oma tiivad, võttis tema ja kandis teda oma tiivasulgedel.
11Li Kâcuaß quitenkßan êre ut quicßamoc be chêru joß nak li tßiu naxcoleb li cocß ral saß lix soc ut naxcßameb saß xbên lix xicß nak toj mâjiß nequeßxnau rupupic.
12Issand üksi juhtis teda, ükski võõras jumal ei olnud koos temaga.
12Li Kâcuaß, aßan li quicßamoc be chêru. Mâcuaß junak jalanil dios li quitenkßan êre.
13Ta sõidutas teda üle maa kõrgendike ja tema sõi väljade vilju: ta imetas teda meega kaljust ja õliga ränikivist.
13Li Kâcuaß quixqßue êcuanquil saß xbêneb li tenamit ut saß xbêneb li tzûl. Ut quixqßue li ru li acuîmk re têtzaca. Saß xyânkeb li pec quetau li xyaßal cab ut saß xyânkeb li sakônac quicuan lê cheß olivo.
14Võid veistelt ning piima lammastelt ja kitsedelt, juures tallede ja jäärade rasv; Baasani härgi ja sikke, lisaks nisu, otsekui neerurasv. Ja viinamarjaverest sa jõid veini.
14Quixqßue lê cuacax re tâcuânk lê leche ut lê queso. Quixqßue lê châbil carner ut chibât li cuanqueb Basán re nak tâcuânk lê tib. Ut quixqßue ajcuiß li châbil trigo. Ut querucß li xyaßal li uvas li chanchan quicß xban xcakal.
15Ja Jesurun rasvus, aga muutus tõrksaks - sa läksid lihavaks, paksuks, täidlaseks - ta hülgas Jumala, oma looja, ja põlgas oma päästekaljut.
15Eb laj Jesurún queßnînkan ut queßxkßetkßeti ribeb. Nalemtzßun nequeßiloc xban xnînkaleb. Ut queßxtzßektâna li Kâcuaß li quiyîban reheb. Queßxtzßektâna laj Colol reheb.
16Nad ärritasid teda võõraste jumalatega, nad vihastasid teda oma jäledustega.
16Queßxchikß xjoskßil li Kâcuaß nak queßxlokßoni li jalanil dios. Quinumta xjoskßil xban li mâusilal queßxbânu.
17Nad ohverdasid haldjaile, kes ei ole jumalad, jumalaile, keda nad ei tundnud, kes olid uued, äsja tulnud, kellest teie vanemad ei teadnud.
17Queßmayejac chiruheb li mâus aj musikßej ut queßxlokßoniheb li moco dioseb ta. Queßxlokßoni li jalanil dios li incßaß queßxlokßoni lix xeßtônil yucuaß chi moco queßrabi resil.
18Sa ei mäletanud kaljut, kes sinu sünnitas, ja unustasid Jumala, kes andis sulle elu.
18Queßxtzßektâna li Kâcuaß li quicoloc reheb. Queßxtzßektâna li Kâcuaß li quiyoßobtesin reheb.
19Kui Issand seda nägi, siis ta põlastas neid tusast oma poegade ja tütarde pärast.
19Li Kâcuaß quiril li queßxbânu. Joßcan nak quixtzßektânaheb. Queßxqßue xjoskßil xban lix mâusilaleb.
20Ta ütles: Ma peidan oma palge nende eest ja vaatan, milline on nende lõpp, sest nad on pöörane sugu, lapsed, kelles ei ole truudust.
20Li Kâcuaß quixye: —Lâin incßaß chic tincuileb chi moco tincuabiheb. Toj tincuil cßaßru teßxcßul xban nak incßaß useb xnaßleb. Queßxkßetkßeti ribeb chicuu ut mâcßaßeb xpâbâl.
21Nad on mind ärritanud nendega, kes ei ole jumalad, on mind vihastanud oma tühisustega. Aga mina ärritan neid rahvaga, kes ei ole rahvas: ma vihastan neid mõistmatute paganatega.
21Queßxchikß injoskßil riqßuin xlokßoninquil jalanil dios. Queßxqßue injoskßil riqßuin xlokßoninquil li mâcuaß Dios. Joßcan ajcuiß tinbânu reheb. Lâin tinchikß xjoskßileb riqßuin jalan tenamit. Tinqßueheb xjoskßileb xban jun tenamit incßaß nequeßraj xtaubal xyâlal.
22Sest mu vihatuli on süttinud põlema ja lõõmab hauasügavuseni; see hävitab maa koos saagiga ja põletab mägede alused.
22Cßajoß nak queßxqßue injoskßil. Lin joskßil chanchan li xam yô chixcßatbal chixjunil toj saß xchamal li ruchichßochß. Chanchan nak tixcßat li ruchichßochß ut li acuîmk li cuan chiru. Tixcßat lix tôn li tzûl.
23Ma kuhjan nende peale õnnetusi, ma raiskan nende vastu kõik oma nooled.
23Kßaxal nabaleb li raylal li tintakla saß xbêneb. Chanchan nak tincuteb riqßuin tzimaj.
24Neid peab kurnama nälg, purema palavikutaud ja pahatõbi; ma saadan nende kallale metsaliste hambad ja põrmus roomajate mürgi.
24Telajeßcâmk xban cueßej ut xban li caki yajel ut li tik. Tintaklaheb li joskß aj xul chixtiubaleb. Ut teßtißekß xbaneb li cßantiß li nequeßcamsin.
25Väljas laastab neid mõõk ja sees hirm, niihästi noormehi kui neidusid, imikuid koos hallipäiste meestega.
25Telajeßcamsîk riqßuin chßîchß li cuanqueb saß be. Ut cßajoß nak teßxucuak saß li rochocheb. Telajeßcâmk li sâjeb, joß chßajom, joß xkaßal. Telajeßcâmk li cßulaßal ut li ac tîxeb.
26Ma oleksin ütelnud: Ma hajutan nad, ma kaotan nende mälestuse inimeste hulgast,
26Ut xinye nak tinjeqßuiheb yalak bar. Ut incßaß chic teßpatzßekß xcßabaßeb.
27kui ma poleks pidanud kartma vaenlase pilget, et nende vastased seda mõistmata ei ütleks: 'Meie käsi on olnud võidukas, ega Issand ole kõike seda teinud!'
27Xinsach raj ruheb chi junaj cua, abanan incßaß xcuaj nak eb li xicß nequeßiloc reheb teßxnimobresi ribeb chixyebal, “Lâo xosachoc reheb. Mâcuaß li Kâcuaß,” chaßakeb.
28Sest see on rahvas, kes on kaotanud arukuse - neil ei ole taipu.
28Eb laj Israel mâcßaßeb xnaßleb ut incßaß nequeßxtau xyâlal.
29Kui nad oleksid targad, siis nad taipaksid seda, nad mõistaksid oma lõppu.
29Us raj cui cuan xnaßlebeb. Us raj nak teßxqßue retal li raylal li teßxcßul. Ut us raj ajcuiß cui teßxqßue retal chanru nak teßosokß.
30Kuidas võis üksainus jälitada tuhandet ja kaks kihutada põgenema kümme tuhat, kui mitte nende kalju ei oleks neid müünud ja Issand nad loovutanud?
30¿Chanru nak jun chi cuînk târâlina jun mil chi cristian? Ut, ¿chanru nak cuib chi cuînk teßrâlina lajêb mil? Teßxcßul chi joßcan xban nak li Kâcuaß lix Dioseb ac quixcanabeb xjuneseb ut quixtzßektânaheb.
31Sest nende kalju ei ole meie kalju sarnane: seda võivad otsustada meie vaenlasedki.
31Eb li xicß nequeßiloc reheb nequeßxqßue retal nak lix jalanil dios moco juntakßêt ta riqßuin lix Dioseb laj Israel.
32Tõesti, nende viinapuu on Soodoma viinapuust ja Gomorra väljadelt; nende marjad on mürgised marjad, neil on kibedad kobarad.
32Eb li xicß nequeßiloc reheb chanchaneb laj Sodoma ut chanchaneb laj Gomorra. Li cßaßru nequeßxbânu chanchaneb ru li uvas li cßa li nacamsin.
33Nende vein on lohemürk, rästikute ohtlik mürk.
33Lix tijleb chanchan li vino li yîbanbil riqßuin xmay li cßantiß.
34Eks see ole talletatud minu juures, pitseriga suletud minu varakambris?
34Li Kâcuaß naxnau cßaßru queßxbânu li xicß nequeßiloc reheb laj Israel. Cuan saß xchßôl li cßaßru queßxbânu.
35Minu käes on kättemaks ja tasumine ajaks, mil nende jalg vääratab. Jah, nende õnnetuse päev on ligidal ja mis neile on valmistatud, tõttab tulema.
35Cuulac re xkßehil nak li Kâcuaß tixqßue rêkaj reheb li incßaß us queßxbânu ut telajeßtßanekß. Cuulac re xkßehil nak teßsachekß ruheb ut teßosokß.
36Sest Issand tahab mõista õigust oma rahvale ja halastada oma sulaste peale, kui ta näeb, et nende jõud on kadunud ja pole jäänud orja ega vaba.
36Li Kâcuaß târakok âtin saß xbêneb lix tenamit. Abanan, xban nak naxraheb târil xtokßobâl ruheb nak tixqßue retal nak mâcßaß chic xmetzßêuheb. Târuxtâna ruheb nak târil nak mâcßaßeb xmetzßêuheb li nequeßcßanjelac chiru.
37Siis ta ütleb: Kus on nende jumalad, kalju, mille peal nad pelgupaika otsisid,
37Ut li Kâcuaß tixye reheb: —¿Bar cuanqueb lê dios li cßojcßo cuiß lê chßôl?
38kes sõid nende tapaohvrite rasva ja jõid nende joogiohvrite veini? Tõusku nad nüüd üles ja aidaku teid, olgu nad teile varjupaigaks!
38Quemayeja lê châbil mayej chiruheb ut quemayeja lê vino chiruheb. Châlk anakcuan. Xtenkßakex ut xcolakex.
39Nähke nüüd, et see olen mina, ainult mina, ega ole ühtki jumalat minu kõrval! Mina surman ja teen elavaks, mina purustan ja mina parandan ega ole kedagi, kes päästaks minu käest.
39¿Ma incßaß nequenau nak lâin li Kâcuaß Dios? Mâcßaß chic junak dios chicuu lâin. Caßaj cuiß lâin. Lâin nincamsin ut lâin ninqßuehoc yußam. Lâin ninqßuehoc raylal ut lâin ninbanoc. Ut mâ ani târûk tixcol rib saß cuukß.
40Sest ma tõstan oma käe taeva poole ja ütlen: Nii tõesti, kui ma igavesti elan:
40Lâin nintaksi li cuukß saß choxa ut ninye: Lâin li yoßyôquil Dios chi junelic kße cutan.
41kui ma olen ihunud oma välkuva mõõga ja mu käsi hakkab kohut pidama, siis ma maksan kätte oma vaenlastele ja tasun neile, kes mind vihkavad.
41Lâin tinqßue xkßesnal lin chßîchß ut lâin tinrakok âtin. Lâin tinqßue rêkaj reheb li xicß nequeßiloc cue ut tinqßueheb chixtojbal xmâqueb.
42Ma lasen oma nooled joobuda verest ja mu mõõk hakkab õgima liha, mahalöödute ja vangide verd, vaenlaspealikute päid.
42Tâtßanekß li quicß chiru lin tzimaj nak tincamsiheb li xicß nequeßiloc cue. Mâ ani tâcolekß chicuu nak tinpletik riqßuineb. Telajeßcamsîk chixjunileb joß eb li tochßol ut eb li cuanqueb chi prêxil, joß eb ajcuiß li cuanqueb xcuanquil saß xyânkeb li xicß nequeßiloc cue, chan li Dios.
43Ülistage, paganad, tema rahvast! Sest ta maksab kätte oma sulaste vere eest, tasub oma vastastele ja toimetab lepitust oma maale, oma rahvale.'
43Lâex li xnînkal ru tenamit, têqßue xlokßal lix tenamit li Kâcuaß xban nak li Kâcuaß tixsach ruheb li xicß nequeßiloc reheb. Li Kâcuaß tixqßue rêkaj reheb li queßcamsin reheb lix tenamit, abanan tixcuy xmâqueb lix tenamit ut târisi li mâusilal saß lix naßajeb.
44Ja Mooses tuli ning rääkis kõik selle laulu sõnad rahva kuuldes, tema ja Joosua, Nuuni poeg.
44Laj Moisés quicuulac rochben laj Josué li ralal laj Nun ut quixye reheb li tenamit li râtinal li bich aßin.
45Kui Mooses oli rääkinud kõik need sõnad kogu Iisraelile,
45Laj Moisés quirakeß xyebal li râtinal li bich reheb chixjunileb laj Israel.
46siis ta ütles neile: 'Võtke südamesse kõik need sõnad, mis ma täna teile kordan, mis te peate andma käsuna oma lastele, et nad teeksid hoolsasti selle Seaduse kõigi sõnade järgi!
46Tojoßnak quixye reheb:—Qßuehomak retal chixjunil li xinye êre chiru li cutan aßin ut chebânuhak. Ut têye reheb lê ralal êcßajol nak teßxbânu chixjunil li naxye saß li chakßrab aßin.
47Sest see ei ole tühine sõna, mis teile korda ei lähe, vaid see on teie elu, ja selle sõna läbi te pikendate oma päevi sellel maal, kuhu te lähete üle Jordani, et seda pärida.'
47Li chakßrab li quixqßue li Dios mâcuaß yal âtin. Cuan ban rajbal xban nak aßan tâqßuehok êyußam. Cui têbânu li cßaßru naxye saß li chakßrab, najt texcuânk saß li naßajej li xic êre chirêchaninquil jun pacßal li nimaß Jordán, chan laj Moisés.
48Ja Issand rääkis Moosesega veel selsamal päeval, öeldes:
48Saß ajcuiß li cutan aßan li Kâcuaß quixye re laj Moisés:
49'Mine üles siia Abarimi mäele, Nebo mäele, mis on Moabimaal Jeeriko kohal, ja vaata Kaananimaad, mille ma annan Iisraeli lastele päranduseks!
49—Tatxic saß xbên li tzûl Nebo li cuan saß xyânkeb li tzûl re Abarim saß lix naßajeb laj Moab, li cuan chiru li tenamit Jericó. Ut aran saß xbên li tzûl Nebo tâcuil li naßajej Canaán li tinqßue reheb laj Israel re teßrêchani.
50Siis sa sured seal mäe peal, kuhu sa üles lähed, ja sind koristatakse oma rahva juurde, nagu suri su vend Aaron Hoori mäel ja koristati oma rahva juurde,
50Ut saß li tzûl aßan tatcâmk ut tâtauheb lâ cuechßalal li ac camenakeb joß nak laj Aarón lâ cuas quicam saß li tzûl Hor ut coxtauheb li rechßalal li ac camenakeb.
51sellepärast et te ei olnud truud minule Iisraeli laste keskel Meriba vee juures Kaadesis, Siini kõrbes, sellepärast et te mind ei pidanud pühaks Iisraeli laste keskel.
51Tâcßulmânk chi joßcan xban nak chixcabichalex xekßet li cuâtin chiruheb laj Israel nak cuanquex chiru li haß li cuan Meriba li cuan Cades saß li chaki chßochß Zin. Lâex incßaß xeqßue inlokßal chiruheb laj Israel.Joßcan nak yal tâcuil li naßajej chi najt. Incßaß naru tat-oc saß li naßajej li tinqßue reheb li ralal xcßajol laj Israel.
52Sa näed küll eemalt seda maad, aga sa ei pääse sinna, maale, mille ma annan Iisraeli lastele.'
52Joßcan nak yal tâcuil li naßajej chi najt. Incßaß naru tat-oc saß li naßajej li tinqßue reheb li ralal xcßajol laj Israel.