¹Ja see on õnnistus, millega Mooses, jumalamees, õnnistas Iisraeli lapsi enne oma surma;

¹Laj Moisés, li sicßbil ru xban li Dios, quixtzßâma li rosobtesinquileb laj Israel chiru li Dios nak toj mâjiß nacam.

²ta ütles: 'Issand tuli Siinailt ja säras neile Seirist; ta paistis Paarani mäelt, ta tuli Kaadesisse Meribast, temast paremat kätt jäi Asdod.

²Quixye: —Li Kâcuaß quichal chak saß li tzûl Sinaí. Toj Seir quicßutun lix saken. Quicßutun xlokßal toj saß li tzûl Parán. Quicßulun rochben lix qßuila okßob chi ángel. Ut saß lix nim ukß cuan li chakßrab chanchan xam.

³Jah, ta armastab rahvaid, kõik ta pühad on sinu käes; nad heidavad su jalge ette, nad korjavad üles su sõnad:

³Li Kâcuaß naxraheb lix tenamit ut naxcoleb. Joßcan nak nequeßxcuikßib ribeb chiru ut nequeßxbânu li cßaßru naxye.

⁴'Mooses on meile andnud Seaduse, Jaakobi kogudus on tema omand.'

⁴Lâin laj Moisés quinqßue êre lix chakßrab li Dios, li kßaxal lokß chiku lâo li ralal xcßajol laj Jacob.

⁵Jesurun sai kuninga, kui kogunesid rahva peamehed, kõik Iisraeli suguharud.

⁵Li Kâcuaß, aßan li rey aran Jesurún nak queßxchßutub ribeb li nequeßcßamoc be rochbeneb lix têpaleb laj Israel.—

⁶Ruuben jäägu elama ja ärgu surgu, kuigi vähene on tema meeste arv!

⁶Laj Moisés quixye chirixeb li ralal xcßajol laj Rubén: Incßaß teßsachekß ruheb li ralal xcßajol laj Rubén. Cheßnabalokß ban ut teßtâmk.

⁷Ja Juuda kohta ta ütles nõnda: 'Kuule, Issand, Juuda häält ja too ta oma rahva juurde! Võidelgu ta oma kätega selle eest, ja ole sina talle abiks ta vaenlaste vastu!'

⁷Ut quixye chirixeb li ralal xcßajol laj Judá: At Kâcuaß, chacuabiheb taxak nak nequeßxyâba lâ cßabaß eb li ralal xcßajol laj Judá. Chacßameb riqßuineb li rech tenamitil. Chatenkßaheb riqßuin lâ cuanquil nak nequeßpletic riqßuineb li xicß nequeßiloc reheb ut chacoleb chiruheb li xicß nequeßiloc reheb.

⁸Ja Leevi kohta ta ütles: 'Sinu tummim ja uurim kuulugu su ustavale mehele, keda sa proovile panid Massas, kellega sa riidlesid Meriba vee juures,

⁸Quixye chirixeb li ralal xcßajol laj Leví: At Kâcuaß, chaqßue lâ Tumin ut lâ Urim reheb li ralal xcßajol laj Leví, li nequeßcßanjelac châcuu. Cayal rixeb aran Masah ut cayal rixeb aran Meriba.

⁹kes ütles oma isa ja ema kohta: 'Ma ei ole neid näinud!' ja kes ei tunnustanud oma vendi ega tundnud oma lapsi. Sest nemad peavad sinu sõna ja hoiavad sinu lepingut.

⁹Kßaxal cateßxra chiruheb lix naß xyucuaßeb ut chiruheb ajcuiß li rechßalaleb ut lix cocßaleb. Queßxbânu li cßaßru naxye saß lâ chakßrab ut incßaß queßxkßet li contrato cabânu riqßuineb.

¹⁰Nad õpetavad Jaakobile sinu seadlusi ja Iisraelile sinu Seadust. Nad panevad su nina ette suitsutusrohtu ja su altarile täisohvri.

¹⁰Eb aßan nequeßxcßut li chakßrab chiruheb laj Israel, li ralal xcßajol laj Jacob. Nequeßxcßat li incienso châcuu ut nequeßxcßat ajcuiß li mayej saß lâ artal.

¹¹Õnnista, Issand, tema jõudu, ja olgu sul hea meel tema kätetööst! Purusta tema vastaste ja vihkajate niuded, et nad enam ei tõuseks!'

¹¹At Kâcuaß, chacuosobtesi li cßaßru nequeßxbânu. Tâsahokß taxak saß âchßôl riqßuin lix xyehom xbânuhomeb. Chasacheb ru li nequeßpletic riqßuineb. Ut chasacheb ru li xicß nequeßiloc reheb toj retal teßosokß.

¹²Ja Benjamini kohta ta ütles: 'Issanda lemmik, kes elab julgesti ta juures. Tema kaitseb teda alati ja elab tema mäerinnakute vahel.'

¹²Laj Moisés quixye chirixeb li ralal xcßajol laj Benjamín: Cheßcuânk chi cßojcßo xchßôleb li ralal xcßajol laj Benjamín li rarôqueb xban li Kâcuaß. Li Kâcuaß, aßan junelic nacoloc reheb ut nacuan riqßuineb ut na-iloc reheb.

¹³Ja Joosepi kohta ta ütles: 'Issand õnnistagu tema maad kastega - parimaga taevast, ja veega sügavusest, mis asub all;

¹³Ut quixye chirixeb li ralal xcßajol laj José: Aß taxak li Kâcuaß chi osobtesînc re lix naßajeb ut tixtßakresi lix chßochßeb riqßuin li hab ut li xchußque ut riqßuin li haß li na-el saß chßochß.

¹⁴parimaga, mida päike välja toob, ja parimaga kuude saadustest;

¹⁴Tixqßueheb li ru li racuîmkeb li kßaxal châbil li nakßanoß chiru li sakße ut li nequeßqßui rajlal po.

¹⁵parimaga ürgseilt mägedelt ja parimaga igavestelt küngastelt,

¹⁵Tâcuânk chi nabal li ru li racuîmkeb li kßaxal châbil saß eb li tzûl li cuan chalen najter kße cutan ut chi junelic.

¹⁶maa parima vilja ja küllusega! Selle lembus, kes elas kibuvitsapõõsas, tulgu Joosepi pea peale, oma vendade vürsti pealaele!

¹⁶Nujenak taxak lix naßajeb riqßuin li châbil echej. Osobtesinbilak taxak lix chßochßeb xban li Kâcuaß, li quiâtinac chak saß li qßuix li yô xxamlel. Cheßxcßul taxak chixjunil li usilal aßin eb li ralal xcßajol laj José xban nak laj José, aßan li nim xcuanquil saß xbêneb li ras.

¹⁷Ta on oma härja esmasündinu ja tal on uhkust, tema sarved on metshärja sarved: nendega ta kaevleb rahvaid, maailma ääri üheskoos. Need on Efraimi kümned tuhanded, need on Manasse tuhanded.'

¹⁷Lix metzßêu li ralal xcßajol laj José chanchan xmetzßêu li xbên ral jun li toro. Chanchan xcacuilal lix xucub li bôyx li cuan saß qßuicheß. Riqßuin lix cacuilaleb teßnumtâk saß xbêneb li xnînkal ru tenamit ut teßrâlinaheb toj saß xmaril li ruchichßochß. Aßan li usilal li tintzßâma reheb li qßuila ralal xcßajol laj Efraín ut reheb li qßuila ralal xcßajol laj Manasés.

¹⁸Ja Sebuloni kohta ta ütles: 'Ole rõõmus, Sebulon, oma retkedel, ja Issaskar, oma telkides!

¹⁸Laj Moisés quixye chirixeb li ralal xcßajol laj Zabulón ut eb li ralal xcßajol laj Isacar: Cheßsahokß taxak saß xchßôleb li ralal xcßajol laj Zabulón nak teßêlk chi us nak nequeßxic chi cßayînc yalak bar. Ut teßbiomokß taxak li ralal xcßajol laj Isacar saß lix naßajeb.

¹⁹Nad kutsuvad rahvaid mäele, seal ohverdavad nad õigeid ohvreid, sest nad imevad merede ohtrust ja liivasse peidetud varandusi.'

¹⁹Teßxbokeb li tenamit saß eb li tzûl ut aran teßmayejak saß tîquilal. Teßxtau lix biomaleb saß eb li palau ut saß li samaib li cuan chire li palau.

²⁰Ja Gaadi kohta ta ütles: 'Kiidetud olgu, kes annab Gaadile avarust! Ta elab nagu lõvi ja kisub lõhki käsivarre ja pealae.

²⁰Laj Moisés quixye chirixeb li ralal xcßajol laj Gad: Lokßoninbilak taxak li Kâcuaß li quixnimobresi lix naßajeb li ralal xcßajol laj Gad. Chanchaneb li cakcoj li yô chiroybeninquil li ani tixchap re târisi lix tel malaj ut lix jolom.

²¹Ta valis enesele esimese maaosa, sest seal oli valitseja osa. Kui kogunesid rahva peamehed, kehtestas ta Issanda õiguse ja tema seadused Iisraeliga.'

²¹Queßxsicß ru li naßajej li kßaxal châbil chokß reheb. Ut quiqßueheß reheb li naßajej joß quiqßueheß reheb li nequeßcßamoc be. Ut queßxbânu li cßaßru quiraj li Kâcuaß ut queßxbânu li tîquilal nak chßutchßûqueb li nequeßcßamoc be saß xyânkeb laj Israel.

²²Ja Daani kohta ta ütles: 'Daan on lõvikutsikas, kes Baasanist üles kargab.'

²²Laj Moisés quixye chirixeb li ralal xcßajol laj Dan: Eb li ralal xcßajol laj Dan chanchaneb li cakcoj toj sâjeb, li nequeßel chak toj Basán.

²³Ja Naftali kohta ta ütles: 'Naftali on rikas lembusest, ta on täidetud Issanda õnnistusega. Tema vallutab lääne ja lõuna.'

²³Laj Moisés quixye chirixeb li ralal xcßajol laj Neftalí: Eb li ralal xcßajol laj Neftalí numtajenak li rosobtesinquileb xban li Kâcuaß. Nabal li usilal quixbânu reheb. Reheb li naßajej li cuan saß li roquebâl li sakße joß ajcuiß li cuan saß li sur nacuulac toj cuan cuiß li palau Galilea.

²⁴Ja Aaseri kohta ta ütles: 'Poegade hulgast olgu õnnistatud Aaser! Tema olgu oma vendade lemmik ja ta kastku oma jalg õlisse!

²⁴Laj Moisés quixye chirixeb li ralal xcßajol laj Aser: Kßaxal nabal li rosobtesinquileb li ralal xcßajol laj Aser chiruheb li jun chßol chic. Oxlokßinbilakeb xbaneb li rech aj Israel. Ut nabalakeb li cheß olivo li tâêlk saß lix naßajeb.

²⁵Su riivid olgu rauast ja vasest, ja niikaua kui sul on päevi, kestku su jõud!'

²⁵Li oquebâl re lix tenamit yîbanbilakeb riqßuin bronce ut hierro. Ut junelic cuânkeb xmetzßêu joß najtil yoßyôkeb.

²⁶Ükski ei ole nagu Jesuruni Jumal, kes sõidab sulle appi taevas ja pilvedes oma ülevas toreduses.

²⁶Lâex aj Jesurún tênau nak mâcßaß chic junak dios juntakßêt riqßuin li Kâcuaß lê Dios. Li Kâcuaß nachal chak saß choxa re textenkßa. Chanchan nak nachal saß xbên li chok riqßuin lix nimal xcuanquil ut riqßuin lix nimal xlokßal.

²⁷Varjupaigaks on iidne Jumal, kes sirutab välja igavesed käsivarred. Tema ajas vaenlase su eest ja ütles: 'Hävita!'

²⁷Li Kâcuaß li cuan chi junelic, aßan li nacoloc êre. Aßan natenkßan êre riqßuin lix cuanquil li incßaß na-osoß. Aßan li tâisînk reheb li xicß nequeßiloc êre saß li naßajej li tixqßue êre. Aßan li quixye êre nak têsach ruheb.

²⁸Ja Iisrael elab julgesti, Jaakobi allikas on üksinda vilja ja veini maal - tema taevas piserdab alla kastet.

²⁸Joßcan nak lâex li ralal xcßajol laj Israel texcuânk chi tuktu lê chßôl. Mâcßaß tâchßißchßißînk êre lâex li ralal xcßajol laj Jacob. Kßaxal nabal li ru lê racuîmk ut kßaxal nabal li vino saß lê naßaj li tâtßakresîk riqßuin li hab li nachal saß choxa.Us xak êre lâex aj Israel. ¿Ma cuan ta biß junak chic tenamit juntakßêt êriqßuin lâex? Lâex colbilex xban li Kâcuaß. Li Kâcuaß, aßan li tâtenkßânk êre ut aßan li tâcolok êre. Aßan tâqßuehok êre chi numtâc saß xbêneb li xicß nequeßiloc êre. Eb li xicß nequeßiloc êre teßxcuikßib ribeb chêru xban xxiuheb ut lâex texnumtâk saß xbêneb lix tenamit li queßxnimobresi cuiß ribeb.

²⁹Õnnis oled sa, Iisrael! Kes on su sarnane? Rahvas, keda Issand on päästnud? Tema on kilp, kes sind aitab, mõõk, kes sind ülendab. Sinu vaenlased lömitavad su ees, aga sina tallad nende kõrgendikel.'

²⁹Us xak êre lâex aj Israel. ¿Ma cuan ta biß junak chic tenamit juntakßêt êriqßuin lâex? Lâex colbilex xban li Kâcuaß. Li Kâcuaß, aßan li tâtenkßânk êre ut aßan li tâcolok êre. Aßan tâqßuehok êre chi numtâc saß xbêneb li xicß nequeßiloc êre. Eb li xicß nequeßiloc êre teßxcuikßib ribeb chêru xban xxiuheb ut lâex texnumtâk saß xbêneb lix tenamit li queßxnimobresi cuiß ribeb.