1Ja nüüd, Iisrael, kuule määrusi ja seadlusi, mida mina teid õpetan pidama, et te elaksite ja läheksite ning päriksite maa, mille Issand, teie vanemate Jumal, teile annab.
1Laj Moisés quixye reheb: —Anakcuan ut ex aj Israel, cherabihak li chakßrab ut li tijleb li yôquin chixyebal êre. Chebânuhak li cßaßru naxye li chakßrab re nak tâcuânk lê yußam ut tex-oc saß li naßajej li tixqßue êre li Kâcuaß lix Dioseb li kaxeßtônil yucuaß.
2Ärge lisage midagi sellele, milleks mina teid kohustan, ja ärge võtke midagi ära, vaid pidage Issanda, oma Jumala käske, mis mina teile annan!
2Incßaß têrisi junak âtin saß xyânkeb li tinye êre chi moco têqßue xtzßakob. Chebânu chi tzßakal li naxye lix chakßrab li Kâcuaß lê Dios, li yôquin chixyebal êre.
3Teie silmad on näinud, mida Issand tegi Baal-Peoriga, sest igaühe, kes käis Baal-Peori järel, hävitas Issand, su Jumal, sinu keskelt.
3Lâex queril riqßuin xnakß êru li cßaßru quixbânu li Kâcuaß aran Baal-peor nak quixqßueheb chi sachecß chixjunileb li queßlokßonin re li jalanil dios Baal-peor.
4Aga teie, kes hoidsite Issanda, oma Jumala poole, olete tänapäeval kõik elus.
4Abanan chêjunilex lâex li incßaß quetzßektâna li Kâcuaß toj yoßyôquex anakcuan.
5Vaata, ma olen teile õpetanud määrusi ja seadlusi, nagu Issand, mu Jumal, mind on käskinud, et te teeksite nõnda sellel maal, mida te lähete pärima.
5Qßuehomak retal. Lâin quinchßolob chêru chixjunil li quixye li Kâcuaß ut quincßut chêru chixjunil lix chakßrab li Dios joß quinixtakla cuiß. Chebânu chixjunil lix chakßrab li Kâcuaß nak ac cuânkex saß li naßajej li oc êre chirêchaninquil anakcuan.
6Pidage neid ja tehke nende järgi, sest see on teie tarkus ja teie mõistus rahvaste silmis, kes ütlevad kõiki neid seadusi kuuldes: 'See suur rahvas on tõesti tark ja mõistlik rahvas!'
6Cheqßue êchßôl chixbânunquil lê taklanquil xban li Kâcuaß xban nak cui têbânu chi joßcan chixjunileb li tenamit teßxqßue retal nak cuan ênaßleb. Eb aßan teßrabi resil lix chakßrab li Dios ut teßxye: “Relic chi yâl li nimla tenamit aßan cuanqueb xnaßleb ut nequeßxnau xyâlal” chaßkeb.
7Sest kas on teist suurt rahvast, kellele jumalad on nii lähedal nagu Issand, meie Jumal, iga kord kui me teda hüüame?
7¿Ma cuan ta biß junak tenamit tâqßuehekß xcuanquil xban lix dioseb joß nak naxqßue kacuanquil lâo li Kâcuaß li kaDios? Li kaDios lâo naxqßue ke li cßaßru nakatzßâma chiru nak nakayâba lix cßabaß.
8Ja kas on teist suurt rahvast, kellel on nii õiglased määrused ja seadlused, nagu kogu see Seadus, mille ma täna panen teie ette?
8Ut, ¿Ma cuan ta biß junak tenamit cuan xcuanquil xban nak cuan lix chakßrab kßaxal tîc ut châbil joß li kachakßrab lâo li xincßut chêru anakcuan?
9Ole ainult valvel ja hoia väga oma hinge, et sa ei unustaks neid asju, mida su silmad on näinud, ja et need ei lahkuks su südamest kogu su eluaja, ja kuuluta oma lastele ja lastelastele,
9Joßcan nak junelic taxak cuânk saß êchßôl li cßaßru xeril joß najtil yoßyôkex ut incßaß taxak tâsachk saß êchßôl. Ut junelic taxak têserakßi reheb lê ralal êcßajol li cßaßru quixbânu li Kâcuaß.
10mis sündis päeval, mil sa seisid Issanda, oma Jumala ees Hoorebil, kui Issand mulle ütles: 'Kogu mulle rahvas kokku ja ma annan neile kuulda oma sõnu, et nad õpiksid mind kartma, niikaua kui nad elavad maa peal, ja õpetaksid seda oma lastelegi.'
10Chijulticokß êre li cutan nak quexinchßutub chiru li Kâcuaß lê Dios aran Horeb nak quixye cue li Kâcuaß, “Chßutubeb chixjunileb li tenamit re teßrabi lin chakßrab re nak teßxqßue inlokßal joß najtil chic yoßyôkeb. Ut re ajcuiß nak teßxcßut chiruheb li ralal xcßajol”, chan li Dios.
11Ja te astusite ligi ning seisite mäe all, mägi aga põles tules taeva südameni, ümber tume pilv ja pimedus.
11Lâex xexcôex saß xtôn li tzûl ut aran quexxakli ut li tzûl yô xxamlel. Li xam quicuulac toj saß choxa ut kßojyîn chic ru li cutan xban li sib ut li kßeki chok.
12Ja Issand rääkis teiega tule keskelt. Te kuulsite sõnade kõla, aga te ei näinud kuju, oli ainult hääl.
12Ut li Kâcuaß quiâtinac êriqßuin saß li xam. Lâex querabi li xyâb xcux li Kâcuaß abanan incßaß queril ru.
13Ja tema tegi teile teatavaks oma seaduse, mida ta käskis teid täita - need kümme käsku; ja ta kirjutas need kahele kivilauale.
13Ut li Dios quixbânu li contrato êriqßuin ut quixqßue êre li lajêb chi chakßrab li quixtzßîba chiru li cuib perêl li pec tîc ru. Quixye êre nak tento têbânu li cßaßru naxye li chakßrab.
14Ja mind käskis Issand tol korral õpetada teile määrusi ja seadlusi, et te teeksite nende järgi sellel maal, mida te lähete pärima.
14Li Kâcuaß quixye cue nak tento tincßut chêru chixjunil li chakßrab re nak têbânu nak ac cuânkex chic saß li naßajej li oc êre chirêchaninquil anakcuan.
15Hoidke seepärast väga oma hingi, sest te ei näinud mingit kuju, siis kui Issand rääkis teiega Hoorebil tule keskelt,
15Nak li Dios quiâtinac êriqßuin saß li xam saß li tzûl Sinaí, incßaß queßril ru chi tzßakal. Caßaj cuiß lix yâb xcux querabi. Chebânuhak cuênt.
16et te ei tee pahasti ega valmista enestele nikerdatud kuju, mõnda jumalakuju, mehe või naise kujutist,
16Mêmux êrib riqßuin xyîbanquil li jalanil dios. Mêyîb li jalam ûch re têlokßoni, chi moco lix jalam ûch li cuînk, chi moco li ixk.
17mõne maapealse looma kujutist, mõne taeva all lendava tiivulise linnu kujutist,
17Chi moco têyîb xjalam ûch li xul li cuanqueb saß ruchichßochß, chi moco li xul li nequeßrupupic chiru choxa,
18mõne maad mööda roomaja kujutist, mõne kala kujutist, kes on maa all vees,
18chi moco li nequeßxjucuqui ribeb saß chßochß, chi moco li car li cuanqueb saß haß.
19ja et sa mitte, kui sa tõstad oma silmad taeva poole ja näed päikest ja kuud ja tähti, kogu taevaväge, ei lase ennast eksitada kummardama ja teenima neid, mis Issand, su Jumal, on andnud kõigile rahvaile kogu taeva all.
19Nak têril li choxa, li sakße, li po, ut li chahim, mêlokßoniheb xban nak li Kâcuaß lê Dios quixyîb eb aßan re nak teßcßanjelak chiruheb chixjunileb li cuanqueb saß ruchichßochß.
20On ju Issand teid võtnud ja välja toonud rauasulatusahjust Egiptusest, et saaksite tema pärisrahvaks, nagu nüüd ongi sündinud.
20Abanan lâex sicßbil êru xban li Kâcuaß. Aßan qui-isin chak êre saß li naßajej Egipto, li chanchan tikcual xam xban li raylal li quecßul. Quexrisi chak re nak texcuânk chokß xtenamit. Ut relic chi yâl nak lâex chic lix tenamit anakcuan.
21Aga Issand vihastus mu peale teie pärast ja vandus, et mina ei lähe üle Jordani ega jõua sellele heale maale, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärisosaks,
21Li Kâcuaß Dios quijoskßoß cuiqßuin êmâc lâex ut quixye nak relic chi yâl incßaß naru tinnumekß lâin jun pacßal li nimaß Jordán re tin-oc saß li châbil naßajej li yô chixqßuebal êre re têrêchani.
22vaid et mina pean surema siin maal. Mina ei lähe üle Jordani, teie aga lähete ja pärite selle hea maa.
22Lâin tincâmk saß li naßajej aßin. Incßaß tinnumekß jun pacßal li nimaß. Abanan lâex texxic ut têrêchani li châbil naßajej aßan.
23Hoidke, et te ei unusta Issanda, oma Jumala seadust, mille ta andis teile, et te ei valmistaks endile nikerdatud kuju, ei mingit kujutist, mida Issand, su Jumal, sind on keelanud teha,
23Chebânu cuênt re nak incßaß tâsachk saß êchßôl li contrato li quixbânu li Kâcuaß lê Dios êriqßuin. Mêyîb êpechßbil dios joß xjalam ûch li cßaßak re ru li quixye li Dios nak incßaß naru têlokßoni,
24sest Issand, su Jumal, on hävitav tuli, püha vihaga Jumal!
24xban nak li Kâcuaß lê Dios najoskßoß nak nequelokßoni li jalanil dios. Chanchan jun li xam li naxsach chixjunil li incßaß us.
25Kui sulle sünnib lapsi ja lapselapsi ja te ise saate maal vanaks, ja kui te siis toimite kõlvatult ja valmistate mingisuguse asja nikerdatud kuju ja teete, mis on paha Issanda, su Jumala silmis, ja vihastate teda,
25Mokon chic nak ac xenumsi nabal chihab saß li châbil naßajej ut nak ac cuânkeb chic lê ralal êcßajol, mexmâcob riqßuin xyîbanquil lê pechßbil dios ut yalak cßaßru chi jalam ûchil. Aßan mâc chiru li Kâcuaß lê Dios ut tâjoskßok saß êbên cui têbânu chi joßcan.
26siis ma kutsun täna teie vastu tunnistajaiks taeva ja maa, et te tõesti varsti hävite sellelt maalt, mida te lähete pärima üle Jordani. Te ei ela seal kaua, vaid teid hävitatakse tõesti!
26Cutan saken chiru li choxa ut li ruchichßochß nak yâl li yôquin chixyebal êre. Cui lâex têyîb lê pechßbil dios, saß junpât tâsachekß êru. Incßaß najt texcuânk saß li chßochß li oc êre chirêchaninquil nak texnumekß jun pacßal li nimaß Jordán.
27Issand pillutab teid rahvaste sekka ja teid jääb üle pisut inimesi rahvaste seas, kuhu Issand teid viib.
27Li Kâcuaß Dios tixchaßchaßi êru saß eb li jalan tenamit ut moco qßuihex ta chic li texcanâk chi yoßyo saß eb li naßajej li texcßamekß cuiß xban li Kâcuaß.
28Ja seal te teenite jumalaid, kes on inimese kätetöö, puu ja kivi, kes ei näe ega kuule, ei söö ega tunne lõhna.
28Ut saß li naßajej li texcßamekß cuiß texcßanjelak chiruheb li dios li yîbanbil xbaneb li cuînk riqßuin cheß ut pec. Eb li dios aßan incßaß nequeßiloc, incßaß nequeßabin, incßaß nequeßcuaßac ut incßaß nequeßutzßuc.
29Siis te otsite sealt Issandat, oma Jumalat, ja sa leiad ta, kui sa teda otsid kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest.
29Abanan cui têsicß li Kâcuaß lê Dios nak cuânkex chak saß jalan tenamit, têtau cui têsicß chi anchal êchßôl ut chi anchal êrâm.
30Kui sul on kitsas käes ja kõik need asjad tabavad sind tulevasil päevil, siis pöördud sa Issanda, oma Jumala poole ja kuulad tema häält.
30Mokon chic nak ac xecßul chixjunil li raylal aßin, cui lâex texsukßîk riqßuin li Kâcuaß lê Dios ut têbânu li cßaßru naxye, aßan târuxtâna êru.
31Sest Issand, su Jumal, on halastaja Jumal: ta ei jäta sind maha ega hävita sind, ja ta ei unusta lepingut su vanematega, mille ta neile vandega andis.
31Li Kâcuaß incßaß textzßektâna chi moco tixsach êru xban nak aßan junelic jultic re li contrato li quixbânu riqßuineb lê xeßtônil yucuaß.
32Küsi ometi endistelt aegadelt, mis on olnud enne sind, alates päevast, mil Jumal lõi maa peale inimese, ja küsi taeva äärest ääreni, kas on kunagi sündinud niisugust suurt asja või kas on iganes kuuldud sellesarnast?
32Chetzol rix chi us li cßaßru quicßulman nak toj mâjiß nequexyoßla chak. Chetzol rix chi us chalen nak quixyoßobtesi chak li cuînk li Dios ut chalen anakcuan. Têsiqßui saß chixjunil li ruchichßochß. ¿Ma ac quicßulman ta biß jun sutak chi joßcaßin junxil? ¿Ma êrabiom ta biß aßin jun sutak junxil?
33Kas on ükski rahvas kuulnud Jumala häält rääkivat tule keskelt, nõnda nagu sina oled kuulnud, ja siiski jäänud elama?
33¿Ma cuanqueb ta biß jalan tenamit queßabin re nak li Dios quiâtinac chak saß li xam ut incßaß queßcam xban? Abanan lâex querabi nak quiâtinac li Dios ut incßaß quexcam.
34Või kas on mõni jumal üritanud tulla võtma enesele ühte rahvast teise rahva keskelt katsumiste, tunnustähtede ja imetegudega, sõja ja vägeva käe ja väljasirutatud käsivarre abil, ja suurte hirmutuste abil, nõnda nagu Issand, teie Jumal, tegi teiega Egiptuses sinu silma ees?
34¿Ma cuan ta biß junak Dios quixsicß ta ru junak tenamit saß xyânkeb li jun chßol chic? Li Dios quixcßutbesi nabal li retalil nak quexrisi chak saß li naßajej Egipto. Quixbânu riqßuin milagro ut sachba chßôlej ut riqßuin pletic. Riqßuin xnimal xcuanquil quixbânu li cßaßak re ru xiu xiu rilbal. Lâex queril nak li Kâcuaß lê Dios quixbânu li sachba chßôlej nak quexrisi chak saß li naßajej Egipto.
35Sina ise oled seda näinud, et sa teaksid, et Issand on Jumal; ei ole ühtegi teist peale tema!
35Li Kâcuaß quixbânu chixjunil aßin re xcßutbal chêru nak aßan li tzßakal Dios. Ut mâcßaß chic junak Dios. Caßaj cuiß aßan.
36Taevast on ta sind lasknud kuulda oma häält, et sind õpetada, ja maa peal on ta sulle näidanud oma suurt tuld, ja sa oled kuulnud tema sõnu tule keskelt.
36Toj saß choxa quiâtinac chak êriqßuin re xcßutbal chêru cßaßru têbânu. Ut arin saß ruchichßochß quixcßut chêru li xam ut querabi lix yâb xcux saß li xam nak quexrâtina.
37Sellepärast et ta armastas su vanemaid ja valis nende järglased pärast neid, ja et ta ise viis sind oma suure rammuga Egiptusest välja,
37Cßajoß nak quixraheb lê xeßtônil yucuaß. Joßcan nak quixsiqßueb ru li ralal xcßajoleb chokß xtenamit. Aßan qui-isin chak êre Egipto riqßuin xnimal xcuanquil.
38ajades su eest ära rahvad, suuremad ja vägevamad sinust, et sind viia ja sulle anda pärisosaks nende maa, nagu see tänapäeval on,
38Ut quirisiheb saß lix naßajeb li xnînkal ru tenamit li kßaxal nabaleb ut kßaxal cauheb rib chêru re nak tixkßaxtesi lix naßajeb êre lâex ut reheb ajcuiß lê ralal êcßajol joß yô chi cßulmânc anakcuan.
39siis tea täna ja talleta oma südames, et Issand on Jumal ülal taevas ja all maa peal, teist ei ole!
39Joßcan nak junelic cuânk saß êchßôl nak li Kâcuaß, aßan li nimajcual Dios, joß saß choxa joß saß ruchichßochß. Mâ jun chic Dios cuan. Caßaj cuiß aßan.
40Ja sa pead pidama tema seadlusi ja käske, mis ma täna sulle annan, et sinul ja su lastel pärast sind võiks olla hea põli ja et sa võiksid pikendada oma päevi sellel maal, mille Issand, su Jumal, annab sulle igaveseks!'
40Junelic chêbânu li cßaßru naxye saß li chakßrab ut têbânu lê taklanquil xban li Dios li yôquin chixyebal êre anakcuan re nak us tex-êlk, joßqueb ajcuiß lê ralal êcßajol; ut re ajcuiß nak najt texcuânk saß li châbil naßajej li yô chixqßuebal êre anakcuan li Kâcuaß lê Dios re têrêchani chi junaj cua.
41Siis Mooses valis kolm linna teisel pool Jordanit, päikesetõusu pool,
41Ut laj Moisés quixsicß ru oxib li tenamit li cuan jun pacßal li nimaß Jordán saß li este,
42et sinna võiks põgeneda tapja, kes oma ligimese on tapnud kogemata ja ilma teda varem vihkamata; põgenedes ühte neist linnadest, ta võib jääda elama:
42bar naru teßxcol cuiß ribeb li ani naxcamsi ras rîtzßin chi yal incßaß xraj xchßôl. Naru tâxic saß eb li tenamit aßan re tixcol rix lix yußam.
43Beser kõrbes, lagedal maal, ruubenlastele, Raamot Gileadis gaadlastele ja Goolan Baasanis manasselastele.
43Li oxib chi tenamit, aßaneb aßin: Beser li cuan saß li ru takßa saß li chaki chßochß reheb li ralal xcßajol laj Rubén; Ramot li cuan saß xcuênt Galaad reheb li ralal xcßajol laj Gad; ut Golán li cuan saß xcuênt Basán reheb li ralal xcßajol laj Manasés.
44See on see Seadus, mille Mooses esitas Iisraeli lastele,
44Aßan aßin li chakßrab li quixqßue laj Moisés reheb laj Israel.
45need on need tunnistused, määrused ja seadlused, mis Mooses andis Iisraeli lastele, kui nad Egiptusest olid lahkunud,
45Aßaneb aßin li chakßrab, li xtaklanquileb ut li tijleb li quixqßue laj Moisés nak ac xeßel chak Egipto.
46teisel pool Jordanit orus Beet-Peori kohal, emorlaste kuninga Siihoni maal, kes elas Hesbonis, keda Mooses ja Iisraeli lapsed lõid, kui nad Egiptusest lahkusid.
46Toj cuanqueb jun pacßal li nimaß Jordán saß li este chiru li tenamit Bet-peor. Aßan lix naßaj laj Sehón lix reyeb laj amorreo. Laj Sehón quicuan chi taklânc aran Hesbón. Nak queßel chak Egipto, laj Moisés ut eb laj Israel queßnumta saß xbên li rey Sehón.
47Nad vallutasid tema maa ja Baasani kuninga Oogi maa, kahe emorlaste kuninga maa, kes olid teisel pool Jordanit, päikesetõusu pool,
47Eb laj Israel queßrêchani lix naßaj li rey Sehón ut queßrêchani ajcuiß lix naßaj laj Og lix reyeb laj Basán. Aßaneb li cuib xreyeb laj amorreo li queßcuan jun pacßal li nimaß Jordán saß li este.
48alates Aroerist, mis on Arnoni jõe ääres, ja kuni Siioni mäeni, see on Hermonini,
48Li naßajej aßin quiticla Aroer li cuan chire li nimaß Arnón ut nacuulac toj saß li tzûl Sión li nayeman ajcuiß Hermón re.Ut nacuulac toj saß li naßajej Arabá li cuan jun pacßal li nimaß Jordán saß li este ut nacuulac toj saß li palau li cuan Arabá li cuan saß li ru takßa re li tzûl Pisga.
49ja kogu lausikmaa teisel pool Jordanit, ida pool, ja kuni lausikmaa mereni Pisgaa järsaku all.
49Ut nacuulac toj saß li naßajej Arabá li cuan jun pacßal li nimaß Jordán saß li este ut nacuulac toj saß li palau li cuan Arabá li cuan saß li ru takßa re li tzûl Pisga.