¹Ja Mooses kutsus kokku kogu Iisraeli ning ütles neile: 'Kuule, Iisrael, määrusi ja seadlusi, millest ma täna teie kuuldes räägin, ja õppige neid ja olge hoolsad neid täitma!

¹Laj Moisés quixchßutubeb chixjunileb laj Israel ut quixye reheb: —Lâex aj Israel, abihomak li chakßrab ut lê taklanquil li oc cue chixyebal êre anakcuan. Chetzolak chi us li chakßrab ut qßuehomak êchßôl chixbânunquil.

²Issand, meie Jumal, andis meile Hoorebil seaduse.

²Li Kâcuaß li kaDios quixbânu jun li contrato kiqßuin saß li tzûl Horeb.

³Mitte meie vanemaile ei andnud Issand seda seadust, vaid meile, kes me kõik siin täna elus oleme.

³Moco caßaj cuiß ta riqßuineb li kaxeßtônil yucuaß quixbânu li contrato. Quixbânu ban ajcuiß kiqßuin lâo li cuanco arin anakcuan.

⁴Palgest palgesse rääkis Issand teiega mäel tule keskelt.

⁴Li Kâcuaß quiâtinac êriqßuin chi tzßakal saß li xam aran saß li tzûl.

⁵Mina seisin tol korral Issanda ja teie vahel, et teile kuulutada Issanda sõna, sest te kartsite tuld ega läinud üles mäele. Ta ütles:

⁵Lâin quinqßue cuib saß êyi lâex ut li Kâcuaß re nak tinye êre cßaßru naxye li Kâcuaß. Lâex quexxucuac xban li xam. Joßcan nak incßaß quextakeß saß li tzûl.

⁶'Mina olen Issand, sinu Jumal, kes tõi sind välja Egiptusemaalt orjusekojast.

⁶Ut li Kâcuaß quixye, “Lâin li Kâcuaß lê Dios. Lâin quin-isin chak êre saß li tenamit Egipto, saß li naßajej li xexrahobtesîc cuiß chak.

⁷Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!

⁷Incßaß naru nacuan jalanil dios êriqßuin chicuu lâin.

⁸Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees!

⁸Mêyîb êpechßbil dios chi moco xjalam ûch ta li cuan saß choxa, chi moco li cuan saß ruchichßochß, chi moco li cuan saß haß.

⁹Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad,

⁹Mêcuikßib êrib chiruheb li yîbanbil dios, chi moco chelokßoniheb. Lâin li Kâcuaß lê Dios. Cau cuib. Lâin incßaß nacuulac chicuu nak jalan têqßue xlokßal. Ut ninrahobtesiheb li alal cßajolbej riqßuin lix mâqueb lix naß xyucuaßeb toj saß rox saß xcâ xtasalil li ralal xcßajoleb li xicß nequeßiloc cue.

¹⁰aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad.

¹⁰Ut nacuuxtânaheb ru chixjunileb li nequeßrahoc cue li nequeßxpâb lin chakßrab.

¹¹Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab!

¹¹Mêpatzß xcßabaß li Kâcuaß lê Dios saß yoßobanbil âtin. Li Kâcuaß Dios moco tixcanab ta chi incßaß tixtoj xmâc li ani tixpatzß lix cßabaß chi mâcßaß rajbal.

¹²Pea meeles, et sa pead pühitsema hingamispäeva, nõnda nagu Issand, su Jumal, sind on käskinud!

¹²Julticak êre li hilobâl cutan re nak oxlokßinbilak chêru, joß quixye êre li Kâcuaß lê Dios.

¹³Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi,

¹³Cuakib cutan texcßanjelak ut têbânu chixjunil lê trabaj.

¹⁴aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev! Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ei su sulane ega teenija, ei su härg ega eesel või mõni muu su loomadest, ka mitte võõras, kes on su väravais, et su sulane ja teenija saaksid hingata nagu sina.

¹⁴Saß xcuuk li cutan aßan jun hilobâl cutan chiru li Kâcuaß lê Dios. Mâ jun li cßanjel têbânu. Mâ ani tâtrabajik chi moco lâex, chi moco lê ralal êcßajol, chi moco lê môs cuînk, chi moco lê môs ixk, chi moco lê bôyx, chi moco lê bûr. Mâ jun reheb lê xul têqßue chi cßanjelac, chi moco junak li jalan xtenamit li cuan saß lê rochoch re nak teßhilânk lê môs cuînk lê môs ixk joß nak texhilânk lâex.

¹⁵Ja pea meeles, et sa olid ori Egiptusemaal ja et Issand, su Jumal, tõi sind sealt välja vägeva käega ja väljasirutatud käsivarrega; sellepärast on Issand, su Jumal, käskinud sind pidada hingamispäeva.

¹⁵Chijulticokß êre lâex nak quexcuan chak chokß rahobtesinbil môs aran Egipto. Abanan li Kâcuaß lê Dios quexrisi chak saß li naßajej aßan riqßuin lix nimal xcuanquilal. Joßcan nak li Kâcuaß yô chixyebal êre nak têqßue xlokßal li hilobâl cutan.

¹⁶Sa pead austama oma isa ja ema, nõnda nagu Issand, su Jumal, sind on käskinud, et su päevi pikendataks ja et su käsi hästi käiks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!

¹⁶Che-oxlokßi lê naß lê yucuaß joß xextakla cuiß li Dios re nak tânajtokß ru lê yußam ut re ajcuiß nak us tex-êlk saß li chßochß li yô chixqßuebal êre li Kâcuaß lê Dios.

¹⁷Sa ei tohi tappa!

¹⁷Mêcamsi êras êrîtzßin.

¹⁸Sa ei tohi abielu rikkuda!

¹⁸Mexmuxuc caxâr.

¹⁹Sa ei tohi varastada!

¹⁹Mex-êlkßac.

²⁰Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!

²⁰Mexyoßoban âtin chirix lê ras êrîtzßin.

²¹Sa ei tohi himustada oma ligimese naist! Sa ei tohi himustada oma ligimese koda, tema põldu, sulast ja teenijat, härga ja eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!'

²¹Mêra ru rixakil lê ras êrîtzßin, chi moco li rochoch, chi moco lix chßochß, chi moco lix môs cuînk, chi moco lix môs ixk. Mêra ru lix bôyx chi moco lix bûr. Mâcßaß cßaßak chic re ru, re lê ras êrîtzßin têra ru”, chan li Kâcuaß.

²²Need sõnad rääkis Issand mäe peal valju häälega tervele teie kogudusele tule, pilve ja pimeduse seest ega lisanud midagi juurde. Ja ta kirjutas need kahele kivilauale ning andis need minule.

²²Aßaneb aßin li chakßrab li quixqßue êre li Kâcuaß nak chßutchßûquex chêjunilex saß xtôn li tzûl. Li Kâcuaß quiâtinac chi cau xyâb xcux saß li xam, ut saß li chok li kßojyîn ru. Ut mâcßaß chic quixye. Chirix aßan quixtzßîba li chakßrab aßan chiru li cuib chi perpôquil pec, ut quixqßue cue li pec aßan.

²³Ja kui te kuulsite seda häält pimedusest, samal ajal kui mägi põles tules, siis te tulite minu juurde, kõik teie suguharude peamehed ja vanemad,

²³Nak querabi lix yâb xcux li Kâcuaß nak quiâtinac chak saß li kßojyîn ru ut yô chi cßatc li tzûl, eb li nequeßcßamoc be ut eb li nequeßtaklan saß xbêneb li junjûnk xtêpaleb laj Israel queßcuulac cuiqßuin.

²⁴ja ütlesite: 'Vaata, Issand, meie Jumal, on meile näidanud oma auhiilgust ja suurust, ja me oleme kuulnud ta häält tule seest. Sel päeval me nägime, et Jumal räägib inimesega, aga too jääb elama.

²⁴Ut queßxye cue, “Li Kâcuaß li kaDios quixcßut chiku lix lokßal ut lix cuanquilal. Xkabi lix yâb xcux nak quiâtinac chak saß li xam. Nakanau nak li Dios naru naâtinac riqßuineb li cuînk ut incßaß teßcâmk li cuînk.

²⁵Nüüd aga, miks peame surema? Sest see suur tuli põletab meid ära. Kui me veel edasi kuuleme Issanda, oma Jumala häält, siis me sureme.

²⁵Abanan, ¿cßaßut nak takaqßue kib chi câmc? To-osokß xban li xam li kßaxal xiu xiu. Incßaß chic takacuy cui li Dios tââtinak cuißchic kiqßuin.

²⁶Sest kes kõigest lihast on nagu meie kuulnud elava Jumala häält rääkivat tule seest ja on jäänud elama?

²⁶¿Ma cuan ta biß chic junak qui-abin re lix yâb xcux li yoßyôquil Dios nak quiâtinac saß xam joß nak quikabi lâo ut incßaß xcam?

²⁷Mine sina lähedale ja kuule kõike, mis Issand, meie Jumal, ütleb; ja sina räägi meile kõik, mis Issand, meie Jumal, sulle ütleb, siis me kuulame ja teeme nõnda!'

²⁷At Kâcuaß Moisés, tatjilok cuißchic lâat ut tâcuabi chixjunil li cßaßru tixye li Kâcuaß li kaDios. Chirix aßan tâye ke cßaßru tixye ut lâo takabi ut takabânu li cßaßru tixye ke”, chanqueb.

²⁸Ja Issand kuulis teie valje sõnu, kui te minuga rääkisite, ja Issand ütles mulle: 'Ma olen kuulnud selle rahva valje sõnu, mis nad sulle ütlesid. See kõik on hea, mis nad on rääkinud.

²⁸Li Kâcuaß quirabi li cßaßru xeye cue ut quixye cue, “Lâin xcuabi chixjunil li queßxye âcue eb li tenamit aßin. Us li cßaßru xeßxye.

²⁹Oleks neil ometi niisugune süda, et nad mind kardaksid ja peaksid alati kõiki mu käske, et nende ja nende laste käsi igavesti hästi käiks!

²⁹Us raj nak eb li cualal incßajol incßaß teßxjal xcßaßuxeb. Junelic raj teßxxucua cuu. Junelic raj teßxbânu li cßaßru naxye saß lin chakßrab re nak junelic us teßêlk joß eb ajcuiß li ralal xcßajoleb.

³⁰Mine ütle neile: Minge tagasi oma telkide juurde!

³⁰Tatxic ut tâye reheb nak teßsukßîk saß lix muhebâleb.

³¹Aga sina jää siia minu juurde ja ma ütlen sulle kõik need käsud, määrused ja seadlused, mis sa neile pead õpetama, et nad teeksid nende järgi sellel maal, mille ma annan neile pärida.'

³¹Abanan, lâat tatchâlk cuißchic ut tatcanâk arin cuiqßuin re nak târûk tinqßue âcue chixjunileb li chakßrab, ut lê taklanquil ut lê tijbal. Ut lâat tâcßut chiruheb re nak teßxbânu chi joßcan saß li naßajej li tinqßue reheb”, chan li Kâcuaß.

³²Täitke siis neid hoolsasti, nagu Issand, teie Jumal, teid on käskinud, ärge pöörduge paremale ega vasakule

³²Joßcan nak cheqßuehak retal ut têbânu li cßaßru naxye êre li Kâcuaß lê Dios. Mêcanab xbânunquil. Têbânu ban chixjunil li naxye li Kâcuaß.Chebânu chixjunil li naxye êre li Kâcuaß lê Dios re nak cuânk lê yußam ut us tex-êlk riqßuin li cßaßru têbânu ut re ajcuiß nak najt texcuânk saß li naßajej li quixqßue êre li Kâcuaß re têrêchani.

³³kogu sellel teel, mida Issand, teie Jumal, teid on käskinud käia, et te jääksite elama, et teie käsi hästi käiks ja te pikendaksite oma päevi sellel maal, mille te pärite.

³³Chebânu chixjunil li naxye êre li Kâcuaß lê Dios re nak cuânk lê yußam ut us tex-êlk riqßuin li cßaßru têbânu ut re ajcuiß nak najt texcuânk saß li naßajej li quixqßue êre li Kâcuaß re têrêchani.